minu "huvitavast" muusikamaitsest ja raskest tööelust.

Et viimasel ajal olen olnud kodu- ja tööinimene, on mul olnud aega tutvuda lähemalt ka kohalike telekas näidatavate huvipärasustega. Vastupidiselt minu kallile peikale, meeldivad mulle siinsed reklaamid väga. Kui tema tahaks iga reklaami algades puldiga seda minema klõpsutada, tahaks mina neid ikka ja uuesti vaadata. Üheks selliseks reklaamiks on Albert Heijn'i - Zomerhits'i reklaam (Albert Heijn on siinne supermarket ja nagu juba eeldadagi võib, tähendab zomerhits suvehitte). Igal nädalal on telekas uus reklaam, kus mõne tuntud loo viisil laulab laulja midagi sellist nagu: "La la pasta" (La la bamba lugu) või näiteks "Tweede komme-komme-kommer gratis" (teine kur-kur-kurk tasutaaa) jne. Eelmisel nädalal oli suvehiti-reklaamis selline lugu:

Mulle hakkas see kohe nii hirmsasti meeldima, et küsisin oma peiksilt, et mis lugu see selline on. Sain teada, et originaal-lugu on Damaru - "Tuintje in mijn hart", mis tähendab "Aiake minu südames". Ja lugu on selline, et Damaru laulab hollandi keeles midagi sellist: "Mu südames on aiake, aga ainult sinu jaoks" ja siis suriname keeles: "mu roos, mu must roos". Albert Heijn'i reklaamis aga laulab see mees kõigepealt hollandi keeles midagi sellist: "Pakike kivideta viinamarju, teine tasuta, ainult sinule" ja siis suriname keeles "valged viinamarjad". Ja teate, minu meelest on need reklaamid nii geniaalsed, et ootan põnevusega iga uue nädala suvehitti. Tänu sellele reklaamile olen nüüd terve nädala terroriseerinud oma armsat sõpra selle looga:

Aga, et lisaks telekaelule on mul ka tööelu, siis tahaksin ka sellest veidi kirjutada.

Täna oli mu tööpäev raske, selgus, et mingid punktid, mis arvasin, et saan reedeks, läksid tänasesse päeva kirja ning seetõttu oli mu reedene produktiivsus sama madal kui esimese nädala kolmandal päeval. Tundsin, et see on ebaõiglane, sest töötasin reedel nagu hull professor, juuksed püsti peas, põsed punased ning klaviatuur tossamas. Aga no, kui vaadata asja positiivsest küljest, sain tänasesse päeva lisapunktid ning ei pidanud juuksed püsti peas hulluma. Sain hoopis rahulikult oma töö tehtud (kuigi mitte just maailma kõige parema tujuga) ning koduski olin juba pool tundi varem kui tavaliselt. Paha tuju läks kohe üle, kui olin kodus, sest kuidas sa ikka pahane saad olla, kui koju jõudes saad panna koduriided selga ning telekast reklaame vaatama hakata. Tavaliselt on mu sõber sel ajal kodus, kui ma jõuan, aga täna teda polnud. Mõtlesin, et ei hakka teda telefoniga pommitama, et küll ta varsti kodus on. Tunni aja pärast jõudis ka tema koju ja ütles et tal oli nii nõme päev olnud, et ei jõua ära kirudagi. Ta olevat hommikul oma telefoni koju unustanud ja siis oli tahtnud tulla minuga sama rongi peale, aga oli sellest maha jäänud ja siis oli otsustanud, et läheb võtab ühest restoranist meile koju toidu kaasa ja siis oli seal nii pikk järjekord olnud, et oli ka järgmisest rongist maha jäänud. Küll aga nõustus ta minuga, et kui juba kodus oled, siis ei tundu need väikesed ebaõnnestumised üldse enam häirivad.

Oma tööga seonduvast tahaks kirjutada veel sellest, et lisaks hommikustele varajastele ärkamistele (7.11) on minu puhul häirivaks asjaoluks veel see, et kui ma Amsterdamis rongijaamast tööle rattaga sõidan, on tänavakoristus just kõige suuremas hoos. Tänavakoristuse kui sellise vastu ei ole mul mitte midagi, aga nad kasutavad siin selliseid survepesureid või ma ei tea, kuidas neid nimetatakse ning pea iga päev pean mõnest sellest pritsivast joast mööda sõitma. Sellel veejoal on iseloomulik prügi hais ning mul on alati selline tunne, et äkki need väiksed udupritsmed lendavad mu näkku ja suhu ja siis ongi selline olukord, et viimase osa tööle sõidan oksemaik kurgus ja üritan mõelda "kahvel-nuga, kahvel-nuga, kahvel-nuga" (mis on mu ropsivastane mantra), sest mõte sellest, et see vesi nii must on, ei suudagi minus mitte mingit muud reaktsiooni kui okserefleks, tekitada. Aga ma töötan selle kallal ja üritan neid veejugasid, prügihaisu ja ootamatut oksendamist vältida ning samal ajal ikka vaadata, et ma veejoa alt/vahelt/kõrvalt mõne auto või ratta alla/vahele/kõrvale ei satuks.

minu liba-mittepatriootlus

Viimased päevad on mööda läinud koduselt ning olen ohtrasti laulupeo videoid vaadanud. Vahepeal arvasin, et patrioot minus on manalateele läinud, sest igasugune eestluse ülistamine tundus mulle nii .. kuidas seda öelda.. üleliigne.

Asi sai vist alguse sellest, kui elasin Soomes ning mingi hetk hakkasid teised tähelepanu juhtima sellele, et ma räägin kogu aeg stiilis "oo mu Eesti" jne. Arvasin, et see on normaalne - inimene peabki oma kodumaad armastama. Kuid siis avastasin, et tõesti on seda patriootlust vist natuke liiast, kui ma iga sini-must-valget meenutavat kombinatsiooni meie riigilipuga võrdlesin. No, näiteks oli kellelgi seelikumustris helerohelise, halli ja valgega triibud ning mina olin hetkega üleni vaimustust täis, et: oooo, see on ju peaaegu nagu Eesti lipp!

Siis üritasin endas teadlikult maha suruda oma vaimustuse väljanäitamist ning Eestist rääkimist ning märkasin, et minu ümber olevad eestlased, kellega olen sattunud kokku välismaal, on täpselt samasugused. Alati rõhutatakse seda, kui väiksed me oleme ning mida meie lipp tähendab ja kuidas meil need asjad siis ikkagi on. Ja kui nüüd päris aus olla, siis kuidagi oli mul neid jutte kuulda nii imelik.

Kuigi kui nüüd mõelda selle peale, mida minu sõber on täheldanud, siis vist ei õnnestunud mul see mahasurumine just kõige paremini.. sest ta on tähele pannud, et ma alustan või jätkan paljusid vestlusi sõnadega "meil Eestis" või "... aga Eestis...!" jne. Ning põgusate kokkupuutumiste põhjal teiste eestlastega on mu sõber välja öelnud, et eestlased on oma rahvuse üle väga uhked ning et see paistab kilomeetrite taha välja. Ma nõustusin selle väitega, kuid üritasin ise uskuda ja tallegi selgeks teha, et mina nüüd küll mingisugune eestluse fanatt ei ole. Aga tegelikult vist ikkagi olen. Ilmselt elasin mingisuguste topeltmoraalide järgi või ma ei teagi, kuidas seda suhtumist/käitumist õigem oleks nimetada.

Sest tegelikult ma ju armastan Eestit ja ma olen uhke meie laulupidude ja tantsupidude üle ning siingi olles kannan päris tihti Muhu rahvariideseelikut. Ja kui ilus on meie lipp! Ja kui ilus on meie keel.. rääkimata heledatest suveöödest ning... oeh.

Lähen parem tagasi youtube'i maailma ning jätkan isamaaliste laulude kuulamist, kananahk ihul ning pisarad silmas.

Ja siis tule veel rääkima, et ma pole mingisugune patrioot. FEIL!

õhtune muusikaoovitus

Ma olen armunud! Sellesse loosse!

Esitajaks siis iisraeli-hollandi päritolu lauljaga Keren Ann, kel on nii ilus puhas hääl... ja no need sõnad! Juba loo nimi on väga intrigeeriv : My name is trouble

(ja võib-olla tõesti olin ainus inimene maamunal, kes selle looga enne väga kursis ei olnud.. aga nüüd õnneks olen!)

My name is trouble my first name’s a mess

No need to greet me I’m here to confess

But if you let me hold you I won’t hold my breath

And if you let me love you I will love to death

My chase is endless I tend to obsess

No game lives up to my need to possess

But if you let me hold you I won’t hold my breath

And if you let me love you I will love you to death

I'm petrified of emptiness another side of loneliness

Will always tend to break me in two

If you’re to come back to me, in pieces or a melody

There couldn’t be a better way through

My name is trouble my first name’s a mess

Born to deceive you brought up to redress

And if you let me hold you I won’t hold my breath

But if you make me need you I will need you less

I'm petrified of emptiness another side of loneliness

Find More lyrics at www.sweetslyrics.com

Will always tend to break me in two

If you’re to come back to me, in pieces or a melody

There couldn’t be a better way through

My name is Trouble my first name’s a mess

No need to greet me I’m here to confess

But if you let me hold you I won’t hold my breath

And if you let me love you I will love you to death

And if you let me hold you I won’t hold my breath

And if you let me love you I will love you to death.

Lihtsalt I-ME-LI-NE!

Aitäh Kairile, kelle kaudu see lugu minuni jõudis:)

Aga nüüd panen saapad jalga, sest meie läheme härraga kinno!

Tot ziens!

i was born in a system...

Üleeile kuulasime lugu, mis mängis suvel tema autos, kui kohtingutel ikka käisime. Mäletan, kuidas sõitsime mööda linna ja kiirteid ringi, muusika mängis suhteliselt kõvasti ja meil olid naeratused kõrvuni. Seda lugu kuulates tekib mul kätele kananahk ning seest hakkab keerama. Ja silme ette tulevad nii ilusad pildid meie esimestest ühistest nädalatest.

Kuigi, kui tema sellele loole kaasa laulab, siis asendab ta sõna Babilonia sõnaga Estonia. Ja see on nii naljakas ja armas.

Et aga praegu on ta autoga üks suuremat sorti peavalu (ei tea, kas seda parandada või maha müüa või ära anda vms), siis oleme viimastel aegadel ikka jalamehed olnud ning veel viimasematel aegadel oleme vuranud kahekesi minu helerohelisel rattal. Proua pakiraamil, käed ümber kõige nunnuma ning suu kõrvuni. Ja ega tänavatel olijadki seda tähele panemata ei jäta. Inimesed naeratavad meile ja lehvitavad ja meie muudkui sõidame. Kuigi jah, peamiselt oleme sõitnud Vondelpargis, seal ongi kõik sellised naeratamis- ja lehvitamistujus kogu aeg. Ma ei oleks kunagi uskunud, et julgen pakiraamil istuda ja end kilomeetrite kaupa sõidutada lasta. Aga näete - temaga julgen. Ja hea on!

Leidsin ühe pildi ka Internetist. Täpselt nii ma seal taga istungi ja mulle tundub, et see piltki on tehtud Vondelpargis, kus me põhiliselt piknikutamas ja parte söötmas käime. Ahjaaa - ma ei olegi ju sellest rääkinud teile! Mulle tundub vist, et ma hakkan oma suurest linnuhirmust üle saama, sest näiteks eile julgesin ühte parti käest toita! Aga noh.. pardid on sellised pehmed ja ma ei arva, et nad võiksid mind väga vigastada, nagu tavaliselt varestel ikka kombeks on. Igatahes, võitleme jõudsasti mu linnuhirmuga ja käime parkides neid toitmas ja vahepeal ikka sööme ise ka!

nostalgiku otsereportaaž Amsterdamist

Oeh. Täna on taaskord olnud nostalgiapäev. Olen kuulanud enamasti kolme jõululaulu: Kairi meenutatud Have yourself a merry little christmas, minu maailma kõige lemmikumat ja ilmselt vist ainsat jõululaulu, mis mulle tõesti igast otsast meeldib All I want for christmas is you ja minu kalli sõbra auks ka ainsat jõululaulu, mis talle meeldib Lonely this christmas... ja lisaks oma vabale tahtele ja valikule pani täna Annabelle kodus mängima jõululaulude plaadi.. ja kui koju jõudsin, siis mängis ka Asafil jõulumuusika.



Mulle ei meeldi jõulud eriti. Vist. Või noh, tavaliselt pole mul kunagi jõulude ajal olnud jõulutunnet. Mäletan ikka neid häid aegu, kui Pätuga käisime jõululaupäeval mäkis ja jõime Jägermeistrit ja rääkisime, kuidas meile üldse jõulud ei meeldi ja siis kui kätte jõudis veebruar, tuli mul ja ka Pätul jõulutunne ja hirmus soov laulda jõululaule. See aasta oli mul jõulutunne ka augustis Hispaanias.. hääletasime Tiinaga tee ääres ja laulsime kõva häälega "kellahääääääl, kutsub õuueee..." ja "keerlevaid langevaid helbeid on täis..." jne jne, kuigi väljas oli kuumust umbes tuhat kraadi - aga no oli lihtsalt nii suur isu laulda jõululaule! Ja mida ma kuulen praegu! Minu tuhandendat korda mängiv "All I want for christmas is you" lõppes üheksasaja üheksakümne üheksandat korda ja tänu vaikusele võisin kuulda, et teises toas mängib ka Bartil jõulumuusika... siin majas on vist kõik jõululaulude meeleolus.

Rääkisin täna just Bartile, et minu elu kõige meeldejäävamad jõulud (peale lapsepõlve-jõulude, sest need on hoopis teistsugused kui jõulud suurena!) on need, mis veetsin oma Mupsu perega. Need olid hoopis teistsugused kui jõulud minu kodus, seda juba seetõttu, et kuusk toodi maja kõrvalt metsast (meie kodus on nendel aastatel, kui kuusk olemas olnud, toodud see turult) ja kuna selles peres on kõik väga musikaalsed, siis polnud mul varem olnud võimalust nii uhkes sega-instrumentaal-vokaal-ansamblis lauldes ja tramburaid tehes jõule tähistada. Et. Need jõulud mulle ju vist meeldisid. Vist.

Minu sõbrale ei meeldi jõulud. Mulle ka muidu ei meeldi, see on tehtud nii kommertslikuks.. aga miskipärast on mul selline tunne, et see aasta on jõulud täiesti teistsugused ja erinevad kõikidest teistest jõuludest, mida näinud olen. Ma tunnen, et ma tahaks see aasta jõule tähistada koos oma perega. Teate küll - driving home for christmas.... Kuigi samas on mul selline tunne, et ma ei saa jõuludeks koju.. ja võib-olla ongi nii parem, sest kui mulle jõulud ei meeldi, siis äkki ongi mul see aasta võimalus esimest korda elus jääda jõuludest ilma? Et noh, kui ei taha, siis ei pea sööma.. ja mul on võimalus mitte süüa. Oeh. See on nii vastuoluline - mulle ei meeldi jõulud, ma ei taha jõule, samas tahan jõulude ajal olla koos oma perega ja olla koos oma sõbraga (All I want for christmas is you), kellele ka ei meeldi jõulud, aga kellele meeldib lugu Lonely this christmas. Võta nüüd näpust, onju. Ükspäev rääkisime ka jõuludest ja ta ütles, et jõulude ajal tuleb sõita kuskile soojale maale, kus ei tähistata jõule, aga aastavahetusel tuleb olla kodus (tema puhul siis Hollandis).

Ma igatsen kodu ja emmet ja issit ja sõpru ja Eestit... ja samas igatsen ma oma sõpra ka, sest kui tema on siin, siis mu koduigatsus ei ole nii suur ja tuju on ka ikka palju parem. Ainult kuus korda pean magama minema ja siis ta juba on tagasi ja siis võib-olla on mu nostalgiahood ka väiksemad ja igatsus väiksem ja ma jõuan jälle olla hästi palju õnnelik ja hästi palju rõõmus ja hästi mina.

Natuke pean oma unenägudest ka rääkima.. nägin täna hästi palju unenägusid (no, ma jõudsin ikka mehemoodi magada ka, oma 14 tundi kindlasti), aga kaks unenägu on mul kõige selgemini meeles.

Esimene neist oli, et ma läksin oma kassiga oma õele külla. Et minu kass on selline, kes teisi kasse silma otsaski ei kannata ja mu õe kass on ka ikka selline Proua, keda naljalt paitama ei lähe, siis pani mu õde oma kassi rõdule kinni. Minu kass ronis kapi otsa ja hakkas seal kakale (ilmselt seetõttu, et rõdule ei pääsenud).. ja mu õde ehmus hirmsasti, sest ta oli just käinud Tartus *Ott Leplandi postrit toomas ning selle kapi otsa pannud. Kui mu õde mu kassi tegevusele jaole sai, siis oli vaese Oti nägu täitsa kakat täis... Hiljem läksime kassiga külla veel ka Tiia-Ester Loitme'le, keda ma päriselus hirmsasti kardan, aga unenäos oli ta täitsa tore! Minu unenäos oli tal ka kass! Selline, valge-hallikirju kiisu.

Teine unenägu oli, et elasime Noami ja Asafiga lasnamäe vanaema juures. Tal oli kolmetoaline korter. Ühes toas elasin mina, teises vanaema ja kolmandas Noam ja Asaf. Läksin siis oma vanaema tuppa, mis oli hirmus segamini.. ja leidsin maast katkise unenäopüüdja. Küsisin, et kelle oma see on ja ta vastas, et Noami oma. Viisin katkise unenäopüüdja Noamile ja läksin oma tuppa. Ja mida ma näen! Terve tuba oli riideid täis! Mütsid, sallid, kindad, joped, jakid, püksid, seelikud, jalatsid - mida aga oskad ette kujutada! Osad riided olid sellised, mis on reaalselt mul mõnel ajal eksisteerinud, aga osad riided olid sellised, mida ma nägin esimest korda elus. Ja ainuke asi, millele suutsin mõelda oli see, et "ISSSAND, mul on nii palju riideid, ma ei tea mida selga panna!"

* kui ma täitsa aus olen, siis ma isegi ei tea, milline Ott Lepland välja näeb. Ma tean, et ta oli vist Superstaari saates? või selles koorisaates? Et selles mõttes oli mul hommikul ikka väga üllatus, et ma temaga seonduvat nägin.. ja mul ei õnnestunud temaga unenäos suuremat tutvust ka teha ja ta nägu ka näha, sest see pilt oli täitsa.. hkmm, fekaloidne.

Ooo ennusta mulle suur prohvet Mediaplayer...

Leidsin selle Arni blogist, kes võttis selle omakorda Ramloffi blogist. Proovige ka, tulemus võib üsna huvitav olla:) Pane oma playlist shuffle'i peale ja siis vaata, mis lood tulevad ja mis küsimusele vastavad;)

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2008 alguseks?
The Shamen- Phorever people



We are phorever people

And we don't have to look to far

To find ourselves

Cos what we see is what we are

järelikult olen jõudnud juba sinna, kus ma olen ja mis ma olen:D loogish

2. Aasta 2008 põhiülesanne
Birgit Õigemeel- Kas tead mida tähendab...

ilmselt on selleks põhiülesandeks siis armastada:)


3. Eneseteostus aastal 2008. Minu „mina“ 2008 aastal
Jordan and baker remix- one of us



What if god was one of us...

If god has a face, what would it be- kui tegemist on minu "minaga" aastal 2008, siis äkki teategi nüüd, milline see god on;)


4. Rahaasjad aastal 2008.
Move your hands up- Clubraiders

and move your hands

up and shake your body to the ride

I've got to borrow

and dance day and every night

taskud on mul niikuinii igapäevaselt tühjad, niiet muutust ei too ka see aasta

5. Sugulased ja naabrid 2008 aastal
Karl Madis- Päiksepoolses toas

"tee mis iganes sa teed, jääb mul head sulle soovida"

paistab et naabritega seevastu on head oodata:D

6. Kodu aastal 2008.
Mikk Saar- Ma olen jää

Minu unedes sa oled lähedal, mujuures
Ja mu unistustes kõikjal minu sees.

Kuna ma olen nii mitmekoduline inimene ja ei viibi tihti kodus, siis on see ka üsna loogiline. Õnneks tunnen ma end koduselt peaaegu igal pool. Ja need kodud, kus ma parasjagu ei viibi on minu juures ja minu sees;)

7. Armastus aastal 2008.
Marilin Monroe- Mr. President



hmmm asi võtab huvitavaid tuure:D:D:D

8. Tervis aastal 2008.
Oh laura- Release me (the attic remix)



I am the growing force without emotion, a glass of water longing for the ocean, I am the fire burning desperately, but you're controlling me. Release me!

kas see tähendab siis seda ,et ma piinan oma tervist või vastupidi?

9 . Partnerlus aastal 2008.
Vicious Love- Lexi and K-Paul

"Vicious love, vicious love I can't get enough

Vicious love, vicious love (uh) Uh-uh-uh Vicious love,

vicious love It feels so good Vicious love,

vicious love I can't get enough "



Kui partnerlusega on nii... siis järelikult on ta nii:D

10 . Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2008.
Found a lover- Panacea

müstiline seks armukesega?

11. Reisid aastal 2008.
Pink Floyd- Vera



"Does anybody here remember Vera Lynn?Remember how she said,That we would meet again,Some sunny day.Vera!Vera!What has become of you?Does anybody else in here feel the way I do? "



essugi ei saand aru praegast, et kas siis saan reisule või mitte:D


12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2008.
Beauty in L.A- Oliver Moldain



ooo.. see tähendab ju ainult seda, et hakkan vist ilukirurgiaga tegelema. ja küllap siis saan reisida ka ikkagi.


13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2008.
In the flesh- Pink Floyd

see läks nüüd natuke pahasti, või vähemalt mulle tundub nii

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2008.
Stay- De ja vu


"Stay with me.. stay with me"

soovin, et minu armsad jääksid minu juurde. Ikka soovin. Ja tunnetan ka:) Ka aastal 2008

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2008 lõpuks

Eddy Steady Go- various artistst

"The book of love is long and boring. No one can lift the damn thing-it's full of charts and facts and figures and instructions for dancing, but I love it when you read to me and you- You can read me anything.

The book of love has music in it. In fact that's where music comes from. Some of it is just transcendental, some of it is just really dumb, but I love it when you sing to me. And you-You can sing me anything.

The book of love is long and boring and written very long ago. It's full of flowers and heart-shaped boxes and things we're all too young to know, but I love it when you give me things and you-You ought to give me wedding rings. "

Üleeile öösel hakkas mind kummitama mingist loost 2 sekundit.. mingit üminat. Panin silmad kinni ja silme ette tuli R.Gere (mu lemmikmees muideks peale kiisut).. ja siis ma hakkasin seda lugu otsima. Ainsaks seoseks R.Gere ja 2 sekundiline ümin (milles ma isegi polnud kindel et äkki ma ise seda välja ei mõelnud)

Ja nüüd on siin selle loo sõnad.

*Peter Gabriel - Book of Love

____________________
Jõudsin veidi aega tagasi töölt koju ja homme jälle. Kes teab, ehk sõidan homme õhtul kella 23.00-se bussiga Tartu. Igatsus ei ole lihtsalt enam normaalne. Ei jõua ära oodata, mil saame olla niipalju koos, kui vaid tahame.