üks aasta...

Täna on selline tähtis päev, et minul sai nüüd kaugel väljamaal täpselt aasta oldud. Või õigemini, Hollandis ma ei olegi nii kaua olnud, sest alguses olin nädala Belgias ja siis kolm nädalat veel mõnes Euroopa riigis.. ja vahepeal olin lausa Eestis 12 päeva... aga jah, kodust läksin ära 5. juulil 2010.

Üks aasta ära...

Ma ju tegelikult pidingi minema üheks aastaks ning töö juures kõik arvasid, et küll see Sälli kahe kuu pärast jälle tagasi on. Lubasin endale kohe alguses, et ma ei hakka endale mingeid nõudmisi esitama, vaid vaatan ja otsustan asjade käigus, mida edasi tegema hakkan. Noh, et kui ma näiteks oleksingi pidanud kahe kuu pärast Eestisse tagasi minema, et ma siis ei oleks enda peale solvunud või pahane või pettunud või midagi.

Ja nüüdki ma ei tea, mis edasi saab. Muidugi loodan ma, et mind tabanud Cupido-nool jääb ikka sinna püsima, kus ta on ja et õnne ja rõõmu meie majas ikka kauaks jätkuks... aga vahepeal on ju ikka koduigatsus ka. Eriti kui ma mõtlen, et mul oli ju suur plaan minna sellest sügisest ülikooli ja jätkata oma haridusteed. Vahepeal mõtlesin siin juba nii hakata toimetama, et tulen avatud ülikooli ja hakkan siit käima.. aga nüüd jälle kahtlen selles mõttes. Eks näis. Mul on paberite esitamiseni aega veel natuke üle kuu ning selle aja jooksul jõuab nii mõndagi juhtuda. Eriti just minu peas, sest teadupoolest ma mõtlemisega oma elus just vähe ei tegele.

Aga noh, elu teeb alati huvitavaid üllatusi ning parem on enda pead mitte vaevata igasuguste muremõtetega - tulebki vaadata ja olla ning näha, mis juhtub. Ma tegelikult nüüd ei mõelnud seda, et tuleks lihtsalt käed rüpes istuda, ikka tegutsema peab ka. Ja endiselt uskuda, et alati juhtub parim võimalikest variantidest.

i was born in a system...

Üleeile kuulasime lugu, mis mängis suvel tema autos, kui kohtingutel ikka käisime. Mäletan, kuidas sõitsime mööda linna ja kiirteid ringi, muusika mängis suhteliselt kõvasti ja meil olid naeratused kõrvuni. Seda lugu kuulates tekib mul kätele kananahk ning seest hakkab keerama. Ja silme ette tulevad nii ilusad pildid meie esimestest ühistest nädalatest.

Kuigi, kui tema sellele loole kaasa laulab, siis asendab ta sõna Babilonia sõnaga Estonia. Ja see on nii naljakas ja armas.

Et aga praegu on ta autoga üks suuremat sorti peavalu (ei tea, kas seda parandada või maha müüa või ära anda vms), siis oleme viimastel aegadel ikka jalamehed olnud ning veel viimasematel aegadel oleme vuranud kahekesi minu helerohelisel rattal. Proua pakiraamil, käed ümber kõige nunnuma ning suu kõrvuni. Ja ega tänavatel olijadki seda tähele panemata ei jäta. Inimesed naeratavad meile ja lehvitavad ja meie muudkui sõidame. Kuigi jah, peamiselt oleme sõitnud Vondelpargis, seal ongi kõik sellised naeratamis- ja lehvitamistujus kogu aeg. Ma ei oleks kunagi uskunud, et julgen pakiraamil istuda ja end kilomeetrite kaupa sõidutada lasta. Aga näete - temaga julgen. Ja hea on!

Leidsin ühe pildi ka Internetist. Täpselt nii ma seal taga istungi ja mulle tundub, et see piltki on tehtud Vondelpargis, kus me põhiliselt piknikutamas ja parte söötmas käime. Ahjaaa - ma ei olegi ju sellest rääkinud teile! Mulle tundub vist, et ma hakkan oma suurest linnuhirmust üle saama, sest näiteks eile julgesin ühte parti käest toita! Aga noh.. pardid on sellised pehmed ja ma ei arva, et nad võiksid mind väga vigastada, nagu tavaliselt varestel ikka kombeks on. Igatahes, võitleme jõudsasti mu linnuhirmuga ja käime parkides neid toitmas ja vahepeal ikka sööme ise ka!

ajast maas sada aastat

Mul on siin nii kiire olnud, et pole saanud mahtigi kirjutada sellest, kuidas möödus minu visiit Eestisse ja kuidas on toimunud uuesti kohanemine Hollandiga.

Kust ma peaksin alustama? Nagu arvatagi võis, möödusid Eestis oldud päevad kiiresti, kuid seda, et nad NII kiiresti mööduvad, ei osanud ma uneski näha. Tulin, ei saanud eriti ollagi ja juba olin tagasi. Praegu tundub, nagu oleks see kõik olnud üks suur uni. Igatahes, märkimist väärt on see, kuidas mind Eestis vastu võeti. Tundsin end kui Kristina Šmigun, kes on tulnud koju taliolümpia kullaga. Tüdrukud olid mul vastas kolmemeetrise plakatiga (ausalt, ma ei liialda!) ja ma pidin suurest rõõmust nutma ja naerma ja isegi peaaegu püksi tegema. No niii tore üllatus oli lihtsalt!

Hirmus kahju on mul sellest, et ei jõudnud kohtuda nii paljude inimestega, kellega oleks tahtnud.. ning nii mõnigi kohtumine jäi ääretult üürikeseks.. järgmine kord kui tulen, siis pean tulema pikemaks ajaks, sest ausalt, 12 päeva on liiga vähe! Ja järgmisel korral võtan ma oma maailma kõige armsama peiksi ka endaga kaasa!

Kui tulin Eestisse, tegin nalja, et tulen eestlasi päästma - tahtsin kindlasti osaleda valimistel ja loovutada verd. Valimas sain käidud ning oma hääle antud, verd loovutada kahjuks ei saanud, sest selgus, et palju ei ole puudu, et peaksin ise vereülekannet vajama - nimelt olen endale organiseerinud aneemia. Nüüd söön hoogsasti rauatablette ja loodan, et tervis läheb paremaks. Aneemia seletab ära ka selle, miks on mul olnud suunurk juba pea kaks kuud katki ja miks ma olen juba mitu kuud olnud kogu aeg nii nii väsinud. Aga nüüd tunnen end juba palju paremini. Liha ma süüa endiselt ei taha, sest juba paljas mõte liha söömisest tekitab mul okserefleksi, aga kala olen nüüd paar korda söönud. Ei olegi nii hirmus.

Kui tagasi jõudsin, ei jõudnud ma ära imestada, kuidas kuskil saab olla nii soe! Päike paistis ja inimesed ei kandnud jopesid, kõik kohad on suudlevaid paarikesi ja nartsisse täis. Kodus selgus, et meie kassike oli olnud nii nii kurb ja nutnud iga päev meie ukse taga.. Asaf oli teda küll toitnud, aga tal ei olnud eriti isu olnud. Tänaseks on kassikese isu tagasi tulnud ja öösiti magab meie voodis. Täna öösel nt nägin unes, et olin rase, aga et minu kõhubeebi olevat liiga raske oma vanuse kohta.. olin väga mures. Kui üles ärkasin, sain aru, miks sellist und nägin - nimelt preili Kiisu oli end sinna kõhu peale kenasti magama sättinud.

Et kass oli siin nii kurb olnud, kui mind ei olnud, olid mu majanaabrid otsustanud, et kui me härraga siit välja kolime, et siis võtaksime kassi endale. Ma ei tea, kas see on Barti suhtes õiglane, sest see oli ju alguses ikka tema kass... oeh ma ei tea. Ja pealegi, ma sain Kaisalt ja Katsilt endale kingituseks nii vahva raamatu - "Eesti kasside atlas", kust leidsin endale kiisu, keda ma kindlasti tahan. Munchkin - jummel, see on nagu taksikass. Nii armas ja nii naljakas kass! See on isegi minu sõbrale sobilik, sest ta on alati avaldanud arvamust, et koduloom peaks olema ka natuke meelelahutuslike omadustega.. ja noh.. kui vaadata erinevaid pilte Munchkin-kassidest, siis arvan, et meelelahutuse koha pealt ta meid alt ei veaks. Aga noh, eks seda kõike näeb, kui oleme oma kodu saanud. Minu sõber igatahes ütles, et ilmselt meie Katzo sööks selle Munchkini ära, nii et mõlemaid me võtta ei saa.

Elame, näeme!

PS. Kui me üldse Hollandisse elama jääme, sest mul on kohalike inimeste mentaliteedist täiesti kõrini ja ka minu härra meelest võiks olla paremaid maid, kus elada... aga sellest kõigest mõni järgmine kord.

maailma kõige teistmoodi jõulud

Ma olin kindel, et need jõulud tulevad teisiti ja mis ma oskan öelda - nii oligi! Esimest korda elus ei olnud ma jõulude ajal Eestis - juba see on eriline ja teistsugune. Varem on olnud nii, et isegi kui ma ei ole olnud vanematekodus jõulude ajal, olen ikkagi olnud Eestis ja siis esimesel või teisel jõulupühal saanud olla perekeskis.

Tänasel päeval on olnud minu pereks mu keeltekool, kus olime vaid viiekesi - üks naine Türgist ja üks poiss Ghanast ja Alizod Usbekistanist ja mina ning otseloomulikult meie kõige armsam õpetaja, Herma. Hermaga seoses on mul ka üks vahva ja südantsoojendav lugu rääkida. Nimelt, kõik teavad, et ma olen temast äärmiselt vaimustatud, aga ma ei osanud arvatagi, et see on kahepoolne. Täna, kui õpetaja hakkas meile koolipäeva lõpus häid pühi soovima, surus ta kõigi kätt ja soovis oma soove.. ja kui tuli minu kord, siis ütles ta teistele: "Ärge pange pahaks, aga Sälli on justkui mu oma laps." ning seejärel musitas mind mõlemale põsele ja kallistas nii, et mu ribid raksusid. See tegi mind nii rõõmsaks! Minu Herma! Oeh, ta on nii nunnu õpetaja, et te ei kujuta isegi ette!

No ja siis oli täna minu pereks veel kaks kassi (tegelikult kolm, sest mul on ju veel minu kass ka!), Bronx ja Brandy. Lugu, kuidas ma kassimammaks sain, on järgmine: Annabelle ja ta ema läksid Singapuri 10. detsembril ja mul hakkas töö juurest puhkus. Paar päeva tagasi helistas mulle Annabelle isa ja küsis, et kas ma oleksin nõus nende kasse toitma, et ta tahaks ka Singapuri sõita. Kõhklemata võtsin selle tööpakkumise vastu, sest:
a) need kassid on niiiiiii armsad!,
b) olgem ausad, mul on raha vaja,
c) oma osa on selles ka sellel, et ma ei tahaks seda peret alt vedada, sest siiski siiski on nemad mu leivaandjad ja ma pean end heas nimekirjas hoidma.

Ja veel, tegelikult isegi kõige tähtsam on see, et täna oli minu pereks minu kallis sõber ja Bart ja minu oma kass. Kui tulin kassimammatamisest tagasi koju, siis pidi minu kallis kuskile minema (nagu hiljem aru sain, siis poodi) ning veetsin aega oma kiisukesega ja MSN-is vesteldes. Kui härra poest saabus, siis sain teada, et sel aastal pole mingit sea- ega kalkunipraadi (mitte et ma liha sööksin või nii), vaid sööme valgehallitusjuustu ja pestot ja erinevaid snäkke (ja otseloomulikult oli seal toidukotis veel tuhat teist asja). Istusime siis kolmekesi elutoa laua taga, lasime snäkkidel hea maitsta. Bart oli hommikumantlis, minu sõber sulejopes ja minul oli müts peas. Küünlad põlesid ja olid nagu peaaegu jõulud, aga ei olnud ka. Tuju oli hea ja meel oli rõõmus, aga nii on siin igal teisel päeval, ei ütleks, et oleks olnud teistmoodi kui tavaliselt.

Hiljem läks Bart oma tuppa ja meie kuulasime erinevaid jõululaule, alustades meie lemmikutest ning siis panin käima ka üllatusloo, "Rudolph the red nose reindeer". Kes veel ei tea, siis mul on väga huvipärane nina, mis natukenegi külmemasse keskkonda sattudes läheb punaseks ja külmaks ning selle ninaga võiksin vabalt olla Rudolph. Vähemalt minu härra meelest. Et aga ükskord juhtus nii, et ta kogemata ütles Rudolphi asemel Bruno, siis sellest ajast peale kutsutakse mind kogu aeg Brunoks. Eriti võib kuulda sõna: "Bruno!!!" siis, kui ma tahan õues talle põsele musi teha ja siis mu nina läheb vastu ta põske. Oeh, igatahes ma leian, et see on armas, kuidas minust on aegamööda saanud Brunts.

No ja siis olimegi elutoa laua taga kahekesi, kuulasime jõululaule ja justkui olid jõulud ja justkui ei olnud ka. Aga noh, ma olen nüüd peaaegu hollandlane ja hollandlaste jaoks ei olegi jõulud NII olulised, sest siin on ju Sinterklaas. Ja et ma ei ole eriline jõuluinimene niikuinii, siis leidsin tänased teistsugused jõulud üsna huvitavad olevat.

Homme läheme Joakimi tüdruku juurde jõuluõhtusöögile (siin on jõulud 25.dets) ja ülehomme lähme itaalia restorani sööma.

Aga järgmisel aastal olen jõulude ajal Eestis! Emme ja issi ja vennaga. That's for sure!

Häid jõule kõigile! Rahulikku aega ja armastust täis südant! Ja lumememmesid ja -ingleid. Ja kõike muud head!

underneath and unexplored...

oeh, taaskord tahaks teile kuulamiseks panna the XX - islands loo, sest see on lihtsalt nii hullult mu enda sisse ära tõmmanud, et ma ei oska seda kohe kuidagi seletadagi.. ma lihtsalt kuulan seda lugu.. ja tunnen, et ma tahaksin olla see lugu! see kõlab.. nagu noh, ma tahaksin kõndida tänavatel, sees selle loo rütm.. näiteks on mul silme ees selline pilt, et vihma sajab ja inimesed kiirustavad vihma käes, kellel pea kohal ajaleht, kes lihtsalt hoiab kapuutsi silme ees.. ja siis mina kõnnin, selle loo rütmis ja vihm ei tee mulle üldse liiga, sest ma olen see lugu and I never have to leave... või siis on päiksepaisteline ilm ja ma kõnnin kuskil linnas, kus on hästi palju inimesi, aga see ei sega mind üldse, sest kõnnin ringi, kõrvaklapid peas ja see lugu on minu sees igal pool, lihastes, südames ja kas või sokkideski! Oeh... niiiiiiiii hea!

Homme kavatsen minna tööbüroosse.. sest nüüd on mul juba selline tunne, et tahaksin siia kauemaks jääda. Mul oli siin viimastel päevadel eriti suur segadus, aga praegu tunnen, et peaksin selle kursuse vastu võtma ja ehk ma saan siin ülikooligi minna. Mu sõber eile ütles mulle, et miks sa minema tahad minna, sul on siin kodu, sul on töö, sul on isegi kass! (jummel, oma kassist pean ma ka rääkima!!!) ja siis ma lisasin, et ta tahtis ka seda öelda, et mul on siin tema.. Mitte, et see oleks põhjus, miks ma jääma peaksin, vaid tunnen, et tahan ennast tõestada kuskil mujal.. ja ma saan reisida ju ka siit. (Kavatseme Bartiga järgmisel nädalal Inglismaale minna Jo-le külla.. ja ühtlasi läheme järgmisel või ülejärgmisel nädalal mu sõbraga Belgiasse paariks päevaks puhkama) Ja kui ma leiaksin siin normaalse töö, siis saaksin ka raha kõrvale panna... et praegu on ainsaks takistuseks see, et mul ei ole normaalset tööd. Või noh, mul on töö, aga see on ainult kolmel tunnil nädalas.. ja 12 tunni eest kuus teeniksin 80 euri. 80 euriga kuus vist ei ela väga hästi ära ja raha ka eriti kõrvale ei saa panna.. veel on mul mure see, et ma ei tea, kas saaksin siin elada nii kaua.. sest ma olen siin ju ikka külalise staatuses. Noami ja Asafi meelest ma võiksin jääda, arvan, et tegelikult ei oleks ka Joakimil ja Bartil selle vastu mitte midagi, sest ma neid ei sega ja Barti ja kassiga oleme üldse nagu üks pere.. vaatame koos kolmekesi telekat ja ühtlasi on mul ja Bartil ühine toidukapp.. või noh, me jagame temaga kõike (peale toa ja voodi of koors:D:D:D väga humoorikas, preili Silm). Aga selleks, et ma saaksin küsida luba siia kauemaks jäämiseks, pean ootama, millal Joakim tuleb tagasi (ta on praegu mingi kuu või kaks Norras..) praegu olen öelnud neile, et olen siin umbes jõuludeni... Siia tahaks ma jääda küll, sest sellise raha eest ei ole Hollandis ega Amsterdamis võimalik kuskil elada.. isegi ilmselt Tallinnas ei saaks sellise raha eest üürida tuba majas, mida ma siin maksan.. niiet tahaks väga siia jääda. Kui just... ma kellegi teisega kokku kolima ei hakka:D

KASS! Minu nii armas armas kass! Kes oleks võinud seda uskuda, et mina, koerainimene, armun ühte kassi nii ära?! Eelmisel aastal me kõik (mina, Kairi, Tiina) kartsime seda kassi. Ta jooksis mööda tube ringi, kräunus ja oli kohutavalt ebameeldiv. Ka see aasta kui tagasi tulin, tundsin et ma ei ole oma elus rõvedamat kassi näinud.. ta nägi välja nagu elav laip, karvu ei olnud, jooksis närviliselt mööda tube ringi.. tagumik oli tal karvadeta, roosa ja lõhki, nagu ta oleks pommi otsa istunud.. toitsin teda, ise mõtlesin, et see kass tuleks magama panna.. oli näha, et ta oli piinades. Tihti ronis ta mulle sülle ja ma ei tahtnud teda üldse katsuda.... Tal olid kirbud ja midagi vist veel, aga mina mõtlesin, et see kass ongi selline, haige ja närviline. Kui me olime Portugalis, siis Bart viis ta loomaarstile. Talle tehti kaks süsti, üks kratsimise vastu ja üks kirpude vastu ja talle määrati spets.toit. Kui ma Portugalist tagasi jõudsin, siis tundsin kohe, et kassiga on midagi teisiti, kuigi endiselt polnud tal väga palju karvkatet ja ta oli niii nii kondine ja ikka tegi sellist hirmsat häält.. ja noh, siis ma väga hoolikalt toitsin teda nii nagu peab ja panime talle Bardiga kirburohtu iga 2 nädala tagant.. ja nüüd... kui ilus me kass on! Ta on rahulolev, pika musta karvaga (no vahepeal teeb ikka imelikku häält, aga selline ta lihtsalt on meil) ja ta magab kogu aeg minu toas (mul on toa ukse sees selline avaus, nagu ameerika filmides koertel on.. see avaus ei ole kassi jaoks mõeldud, lihtsalt üks uksenurk on maha saetud, sest mu tuba on nii väike, et kui siia põrandale panna kaks madratsit, siis uks ei mahuks lahti käima:D) ja see auk on kinni kaetud papiga ja mäkaiveri teibiga.. kass ükspäev puuris end sellest avausest sisse.. ja nüüd magab ta iga öö mu jalgade peal ja nuriseb. Me oleme nüüd suured suured sõbrad! Tunnen end natuke pahasti, et alguses ta vastu nii ebaõiglane olin.. ja et keegi teda varem loomaarstile ei viinud. Praegu on ta nagu minu inetu pardipojake, kellest on luik sirgunud. Oeh, ma armastan teda! Ja minu sõber, ta ei ole ka üldse kassiinimene, ta kutsub mu kiisukest Terror'iks, aga ma näen, kuidas tegelikult minu kiisuke (kellel ei ole nime.. ta on lihtsalt kass, katje, katso, kitty või misiganes:D) talle hirmsasti meeldib!

Tegelikult tahtsin ma tulla lihtsalt ütlema seda, et tänane pühapäev oli üks igavesti mõnus! Käisin hommikul selle lapse juures, keda hoidma hakkan.. vaatasin üle asjad, mida tegema pean ja siis veetsime sõbraga, kes kannatlikult autos ootas mind kui ma olin vanematega kohtumas, ühe ilusa pühapäeva. Olime minu aias (täna oli mingi 25 kraadi sooja), vedelesime päikese käes, jutustasime ja naersime ja siis vaatasime arvutist Eddy Murphy showd.. igatahes.. oli selline mõnus kodune pühapäev...

Homme küpsetan ühe šokolaadikoogi, sest Asaf tuleb Israelist tagasi:)

tere taas

Yleeile juhtus siis see, et mu masendus sai l2bi. Noh, mis ma oskan kosta. Sai ikka nutetud ja depretsetud ja tunde voodis lage vaadates veedetud ja moeldud, et mis siis nyyd edasi saab? T88d pole, raha pole, sopru pole, midagi ei ole. Motlesin siis natuke ja masendus otsustas ikkagi m88da minna. seda ka t2nu mu endiselt kuumale meestuttavale, kes soovitas mul oma peaga mitte moelda, sest ausalt, oma peas olin ma taaskord moelnud ma ei tea mida kokku.

Ja nii oligi, et yleeile oli meil siin pidu.. v2ga v2ga lahe oli, aga eile oli mul yle ma-ei-tea-mis-aja pohmelus. Nagu ikka korralik. Pea valutas ja isegi k2ed v2risesid, kuigi join eelmisel p2eval 11 tunni jooksul kolm pokaali punast veini ja kolm pitsi konjakit... ei ole lihtne see elu, kui ei ole harjunud alkoholi jooma enam. Veini join kodus, siis l2ksime h2rraga linna peale, k2isime yhes 88klubis ja yhes lounge's ja siis ma tundsin, et mul jalad l88vad all tuld. Nagu reaalselt, selline tunne oli, nagu mu varbad oleksid polevad suitsuotsad... ja muidu oli ka nii palav, et pidin end t2naval poolpaljaks votma. Mu kaaslane ei lubanud mul saapaid jalast 2ra votta (kahjuks!) ja nii ma r22kisingi terve ohtu et mu jalad polevad. Kui me muidu oleksime pidanud tulema tagasi koju tema autoga, siis otsustas ta votta takso, et ma ei peaks kondima, sest me auto oli pargitud mingi km kaugusele. Koju joudes viskasin saapad kohe nurka ja otsustasin vaadata, kas mu jalad on ikka terved, sest tunne oli toesti nagu oleksin sytel k2inud.. ja nyyd ma ei teagi, mis neil viga oli, sest tegelt need saapad ei hooru ega midagi ja jalad paistavad ka korras, ainult valusad olid veel eilegi. L2ksin magama, n2gu naerul meeldivast ohtupoolikust... ja yles 2rkasin eile vaid kahel korral umbes tunniks ajaks, sest ikka v2ga paha oli olla. T2na hommikul, p2rast 36h magusat und, tundi pesin pesu ja nousid ja koristasin, sest eile ma ei suutnud midagi teha.

Ylehomme, teisip2eval saan teada, kas sain lapsehoidja koha ja neljap2eval on mul j2rgmine intervjuu teise emaga. Loodan ,et saan t88d, sest olgem ausad, hakkab ka minu Talukortsis teenitud raha vaikselt otsa saama:D

yheksas p2ev yksi

praeguseks olen olnud 9 p2eva yksinda.. ja yleeile ohtul vist hakkas vaikselt masendusepoiss tulema. yksinda on ikka raskem kui Tiinata.. voi noh, tydrukul peab ikka moni sobranna ka olema.. eriti minususgel jutuvestjal. mul on kyll siin yks inimene, kes kuulab mind ja ikka lohutab mind, aga ta ei ole tydruk ja mul on vaja naissoost sobrannat, et kurta.

kuigi tegelikult on mul h2sti, see inimene, kellega oleme v2ljas kohvitamas ja s88mas k2inud juba yle n2dala, hoiab mind ja teeb mu tuju heaks juba ainuyksi sellega, et ta lihtsalt olemas on. r22kimata sellest, et tema naljad ajavad mind naerma ja tema naeratus paneb mind ka naeratama.. ja rahaliselt ka on mul palju kergem, sest p2rast seda kui oleme temaga kogu aeg v2ljas s88mas k2inud ei kulu mul raha isegi toidu peale ning kui ma olen l2inud poodi, et midagi osta, siis nouab ta, et ta saaks ise maksta.. varem oleks see mulle olnud vist vastuvoetamatu, aga nyydseks olen omandanud h2sti oskuse inimestelt vastu votta koike head, mida pakutakse. nii n2iteks istun ma praegu sooja sooja sulejope sees, mille ta mulle toi, et ma ei v2riseks nagu haavaleht.. ja t2na ohtul peaksin saama omale ka l2paka, et ma saaksin kirjutada oma toas, mitte all elutoas, kus on palju kylmem ja mitte nii hubane kui mu oma v2ikses armsas toas.

praegu ettekandjana t88d ei otsi, 23ndal on mul t88vestlus yhe emaga, 2kki saan hakata ta 17 kuust poega hoidma. siis oleks mul vaja veel yhte t88d, sest ma tegin omale pangakonto ja kui mul esimese kolme kuu jooksul ei ole seal 1000 euri, siis pean maksma 20 euri selle eest, et mul seal raha ei ole. imelik onju, pead maksma pangale selle eest et sul raha pole. muidu kaardi hooldustasu ei ole v2ga kallis... 8 euri oli vist kolme kuu peale, aga selle sees on kaardi hooldustasu ja koik ylekanded. raha mul muidugi kellelegi yle kanda ei ole, sest sopru mul pole ja need sobrad tuttavad, kes olid, nende kontaktid kadusid mul siis, kui kaotasin oma telefoni. huvitav onju.

ja muidu on enam-v2hem. kui onhea ilm, k2in rattaga soitmas, kui on halvem ilm, istun toas... homme l2hen ja registreerin end keeltekursustele, sest lopuks p2rast mitmeid byroosid olen leidnud oige koha, aga kahjuks oli see kinni kui sinna reedel joudsin :D

vot nii on lood

Kuna Tiina joudis nyyd Eestisse ja tegi avalikuks oma kojujoudmise, siis voin ka siin nyyd 8elda, et nyydsest alates olen yksinda suures maailmas. Tiina kliendid ootasid teda ja tal oli koduigatsus ka.. mina tunnen, et veel ei ole mul vaja tagasi minna, vaja proovida ikka mujal oma onne.

Vahepeal juhtus minuga selline lugu, et olles viinud 20 kohta oma CV-d ja minnes esimesele t88intervjuule, kadus mul mantlitaskust telefon.. mis t2hendab seda, et koik need kohad, kuhu oma CV-d viisin, neil on mu vana number, mis on v2ljalylitatud. Viisin monda kohta, kuhu varem oma CV viinud olin, oma uue numbri.. aga koik tundusid suht sellised, meil on suva, kirjuta kuskile paberinukale see, et ma yldse ei imesta kui mu uus number ei joua yhegi omaniku voi manageri k2tte. 

See koht, kuhu oleksin t88le saanud, oli burgeriputka. Ma oleksin pidanud tegema ja myyma burgereid (toorest hakklihast tegema kotlette ka) ja friikaid ja muid asju.. ja see tundus mulle kuidagi nii jube ja raske, et ma arvasin, et ma otsin veel edasi. ma poleks ise sinna kandideerinudki, aga Tiina soovitas. Ma usun, et tema oleks sellega hakkama ka saanud. Palka pakuti 7.25 puhtalt k2tte, nii et ei ole just koige halvem, aga arvasin, et ma otsin midagi paremat.

Praegu otsin t88d lapsehoidjana.. ja kui ilm on parem siis soidan rattaga linna, et teha uus ring peale kohtades, kus voib vaja olla minu suurep2raseid teenindamisoskusi.

Aga p2rast Tiina 2raminekut on ikka natuke ponevust ka olnud, nimelt, ma olen nyyd saanud k2ia juba mitu p2eva j2rjest kohtingul yhe v2ga toreda inimesega. Kohvikutes ja restoranides ja mind isegi tutvustati vanematele. Hoissa pulmad! Ei, tegelikult on lihtsalt tore ja monus et keegi mu jorisemist nyyd kuulata viitsib (kartsin, et kui Tiina 2ra l2heb, kellele ma siis kurta saan:D).

Het komt well goed, ik weet!

tagasi Amsterdamis

Tere, tere, tere, tere!!

Votan ennast lopuks kokku ja kirjutan siis 2ra ni palju kui jouan koigest sellest, mis juhtus meiega meie imep2rasel reisil Portugali, Boom Festivalile. Joudsime tagasi yleeile ohtul (29.august), mis t2hendab, et olime 2ra 18 p2eva. Ma ei teagi, kuidas voi kust alustada, niiet, ma yldse ei imesta, kui tekst, mis lopuks v2lja tuleb, on segamini emotsioonidest ja kogemustest nii h22letamisel, festivalil voi monest muust asjast.

Kolm n2dalat tagasi kolmap2eval alustasime oma teekonda oma maja korvalt bensiinijaamast. Sildi peale oli meil kirjutatud Belgium ja lootsime, et hakkab h2sti minema. P2rast natukest aega h22letamist, peatus meie ees auto, kes ytles et me oleme natuke paha tee peal, et ta viib meid oigemale kiirteele. 5 minuti p2rast olime juba oiges kohas ja saime uuesti alustada h22letamist. Siis onnestus meil saada meie teekonna ainsa "olen natuke pervert" auto peale. Nimelt, h2rra ei olnud ohtlik yldse mitte, aga lihtsalt natuke loll ja tahtis proovida oma onne. Ta pakkus nii mulle kui ka Tiinale 100 euri, et me tema heateo talle oma kehadega tasuksime. Kuna ta inglise keel oli v2ga halb, siis kolas see umbes nii "I small help you, you big help me". Et aga tal olid autosse sattunud erakordselt targad tydrukud, siis j2i siiski tema heategu yhepoolseks. Kuna tal oli naine ja lapsed, siis Tiina, vana tarkpea, ytles talle, et jumal taevas n2eb kui ta teeb pattu... ja selle peale kadus h2rral ka soov meilt heategu saada. Kuigi ta ei olnud ohtlik, oli kaks tundi soitu temaga 22rmiselt pingeline ja me tahtsime sealt minema saada. Kummaline oli see, et ta ei j2tnud alguses yldse imelikku muljet. Tavaline pereisa, kelle tagaistmel kaks lapsetooli... aga noh, ta ei olnud toesti ohtlik. J2rgmiste autodega saime edasi v2ga lyhikesi vahemaid ja seega olime sunnitud 88bima oma telgiga Luksemburi piiri 22res Belgias bensiinijaamas.

J2rgmisel hommikul saime kohe yhe h2sti toreda rekkamehe peale, kes oli ka Hollandist ja temaga sai palju nalja. Ta r22kis oma perest ja koigest ja oli v2ga v2ga tore. Ta ytles et ta on 12 aastat soitnud rekkat ja et ta votab esimest korda h22letajaid peale. Aga j2relikult pidi seekord nii minema. Saime temaga Prantsusmaale, Nancysse.

Sel p2eval soitsime veel h2sti pikalt yhe tydrukuga Belgiast, kes oli p2rit Antwerpenist.. hakkasime r22kima sellest linnast ja siis ma kohe ei suutnud j2tta mainimata oma imelist kogemust teatrist, kus olin k2inud vaatamas lasteetendust Sunjata't. Selle peale tegi ta suured silmad, sest tuli v2lja, et see n2idend ja lavastus oli tema ekspeika kirjutatud. Ta oli yllatunud, et r22gib keset Prantsusmaad kahe eesti tydrukuga oma ekspeika lavastusest Belgias. See tydruk oli v2ga tore ja kuna sygisel lavastub Sunjata j2rgmine osa, siis on mul teatrisse minek kinni pandud;) 

Ohtul saime yhe prantsuse politseiniku auto peale, kes pakkus meile 88maja. Suhtusime sellesse alguses ysna skeptiliselt, aga siis ta ytles, et ta ise l2heb oma tydruksobra juurde. Et kogu maja on meie p2ralt.. ja et kui me syya voi pesta tahame, et me siis tunneks end vabalt ta kodus. Ja nii oligi. Ta viis meid oma koju ja l2ks ise minema. Seal sai muidugi natuke nalja ka. 88sel l2ksin ma vetsu ja tegin natuke valearvestust.. kuna tal olid seinad valged ja ma midagi ei n2inud, siis arvasin, et vetsuuks tuleb natuke hiljem, aga juhtus hoopis nii, et panin t2iega vastu seina. Nii kovasti, et isegi Tiina 2rkas teises toas yles.. see oli p2ris naljakas, sest see oli ikka korralik K6MM vastu seina. Hommikul motles Tiina, et ta teeb elutoa poranda tolmuimejaga yle, sest me kuivatasime seal oma telki (eelmisel 88l sadas Belgias vihma, kui bensukas magasime), aga riideid polnud ta veel selga joudnud panna. Ja nii juhtuski, et Tiina oli h2rra politseiniku kodus aluspesu v2el parasjagu tolmuimejaga porandat puhastamas, kui uksest saabus sisse koduomanik ise. Tiina pistis kiljuma ja Frederik astus uksest tagurpidi v2lja. Hiljem, kui ta uuesti sisse tuli, siis oli talle v2ga raske seletada, et miks Tiina tolmuimejaga porandat pyhkis. Frederik ytles, et ta tuli aint mingit asja votma, et ta l2heb uuesti minema ja tuleb tagasi umbes tunni aja p2rast, aga et kui me vahepeal v2lja l2heme, et me siis ukse korralikult kinni paneksime.

Kolmandaks p2evaks olime joudnud Hispaaniasse Baskimaale. K2isime Gernikas festivalil ja 88sel magasime Bermeos. Kuna me ei saanud telki yles panna, siis magasime magamiskottidega pargipingil.. ja ega me 88sel h2sti ei n2inudki, et kuhu me ennast s2ttinud oleme. Hommikul 2rgates pidime imestusest pikali kukkuma. Olime veetnud 88 maailma koige ilusamas kohas. Ookeani 22res, vaatega kaljudele ja pisikestele majadele..... see oli super ilus! Soime natuke juustuleibu ja pakkisime end kokku, et m88da Hispaania pohjarannikut Portugali poole minna. Pysisime rannikul kuni Santanderini, seal k2isime natuke linnas ringi ja otsustasime, et hakkame allapoole h22letama. Ohtuks joudsime Palenciasse. sinna viisid meid kaks poissi, kes tegelikult j2id niisama seisma, et meid natuke edasi viia, aga lopuks viisid meid 200 km edasi, k2isime koos Palencias s88mas ja tantsimas ja siis nad viisid meid sobivasse kohta telkima ja soitsid ise 200 km tagasi oma koju.

Neljandal p2eval tahtsime h22letada Salamancasse, aga juhtus hoopis nii, et sattusime Portosse. H22letasime yhe karavani peale, kus olid viis itaallast (4 poissi ja yks tydruk) ja kaks h2sti suurt koera. Veetsime nendega terve 88p2eva.. k2isime ohtul v2ljas ja 88sel magasime nende autos. 

Kui lopuks festivalipaika joudsime, oli meil ikka yks p2ev aega... leidsime yhe paari Eestist, kellega koos me ootasime, mil festivaliv2ravad lahti tehakse... magasime festivaliv2ravas magamiskottidega ja olime esimesed, kes said hommikul kell 8 Boomi alale. 

Festival.... ma ei teagi kust alustada. See oli v2ga lahe!!! Inimesed, kellega kokku puutusime, nad olid suurep2rased! Koik olid onnelikud ja oli  t2iega tunda armastust ja yhtekuuluvustunnet. K2isime erinevatel workshoppidel, mediteerimas, mandalat joonistamas.. mina k2isin ka yoga&sing lessonis.. see oli imeline kogemus! V2ga hull, milline energia seal ikka irngi liikus... uskumatu! ja nendel aladel, kus parasjagu ei saanud loenguid kuulata voi mones workshopis osaleda, m2ngis kogu aeg muusika. Seal oli mitu lava ja inimesed tantsisid vahetpidamata 88d ja p2evad l2bi. Loogastumiseks oli moeldud ka ambient ala, kus m2ngis selline monus, rahulik muusika. Meie telkimisplatsile olid kokku sattunud eestlased ja meie korval telkisid soomlased, niiet ysna kodune tunne oli. Kuskil kaugemal olid ka venelased, kellele ohtuti ikka tylitseda ja karjuda meeldis. Igatahes, Boomil 2012 kohtume j2lle!!!!

Kui sinnah22letamine vottis meil ysna kaua aega ja soitsime 34 autoga, siis tagasi joudsime 10 autoga ja joudsime veeta ka kaks p2eva Pariisis. Esimese autoga saime Portugalist Toulousse'i ja saime ka 88 veeta selle inimese juures. J2rgmisel p2eval saime auto peale, kes oli nous meid Pariisi viima... umbes tunni aja p2rast pakkus ta v2lja, et voiksime minna s88ma. L2ksime siis s88ma, ta ytles, et teeb meile koik v2lja, et votke mis tahate. See inimene oli h2sti tore, olime terve tee temaga r22kinud erinevatest vaimsetest asjadest ja tegelikult oligi ta minemas Pariisi, et minna Silva meetodi kursusele. Kui hakkasime s88ma, siis ta kysis, et kas meil oleks 4 p2eva aega voi on meil kiire tagasi Hollandisse, et ta kutsuks meid ka sinna koolitusele. Kuna ma tean et isegi Eestis on see kallis, siis ytlesin talle, et me tuleks hea meelega, aga me ei saa endale seda lubada. Ta ytles, et ta maksaks meile selle kursuse kinni. vaatasime Tiinaga talle ja yksteisele suurte silmadega otsa.. ja p2rast moningast motlemist j2ime nousse.. sest teame v2ga h2sti, et kui elu midagi pakub, siis tuleb see vastu votta, sest muidu 2kki j2rgmine kord ei pakutagi midagi:) L2ksime siis Pariisi, soitsime ringi ja ta tegi meist ka turistipilte.. (aaa.. ma unustasin mainida, et esimesel Boomi p2eval l2ks minu armsa Sandra antud kaamera katki.. sellega ei juhtunud midagi, lihtsalt, enam ei t88tanud.. voib-olla kuumusest, sest seal oli mingi 40 kraadi.. voi ma ei tea, igatahes, meil ei ole yldse pilte oma vahvast reisist.... v2ga v2ga kurb.. kui ma t88 leian, siis pean uue kaamera muretsema)

J2rgmisel hommikul l2ksime siis kursusele Le Silva method.. selgus, et kursus maksab 495 euri per face (see inimene teadis seda kogu aeg ,aga meil olid imestusest j2lle suud lahti) ja kaks tundi hiljem selgus ka see, et me ikkagi ei moista prantsuse keelt piisavalt ja et nad ei tolgi midagi inglise keelde. Tulime sealt siis sama targalt 2ra ja l2ksime linna peale. Marcel viis meid Eiffeli torni ja Montmartre basiilikasse ja k2isime yldse igal pool ringi. Alguses mulle ei meeldinud pariis yldse, koik tundus nii suur ja kole ja nii palju sagimist.. aga ohtuks, kui k2isime Notre Dame kiriku kellatornis... ja vaatasin ringi ja teadsin, et tuleb edasi liikuda, siis tundus koik nii nii nii ilus. Pariisi l2hen ma veel tagasi, Marcel r22kis mingist muuseumist, kus on impressionistide t88d.. lubasin temaga sinna minna kunagi.

Yleeile hommikul hakkasime Pariisist tagasi h22letama ja ohtul kella kuueks toodi meid lausa kodutreppi. Supersuhkrune, ma ytlen!

Inimesed, keda kohtasime, olid suurep2rased.. puutusime kokku nii paljude meeldivate olukordade ja inimestega, et neid ei joua kokkugi lugeda... ja see, millist usaldust me enda vastu/suhtes tundsime, see on ka lausa uskumatu.. inimesed viisid meid oma kodudesse, usaldasid meile oma kodu.. siis meid viidi kohvikutesse ja s88ma ja pakuti head paremat... aga noh, eks me olime valivad ka.. ytlesime ei nii monelegi autole, mis tundus kahtlane ja usaldasime ainult oma kohutunnet.

Ja nyyd ma kyll lopetan, sest ma lihtsalt ei joua rohkem kirjutada.. kui mul midagi silmapaistvat meenub, siis kyll ma teada annan;)

Homme on minek

Ma pole n2dal aega kirjutanud, sest vahepeal voitlesin hambavaluga. Ja taaskord on juhtunud minuga selline lugu, nagu selgus t2na hambaarstil, et mul on KAHES hambas juurekanali poletik ja igemepoletik ja siis on mul veel raskendavaks asjaoluks see, et kasvavad ylemised tarkusehambad, mis teevadki selle asja v2ga valusaks.. ja arst ei saanud t2na midagi teha (kyll aga kulus mul selle mitte millegi peale 90 euri).. sain antibiotsid ja LOODAME, et nyyd hammas 3 n2dalat ei valuta... kui tagasi tulen, siis pean hakkama neid ruttu ravima.. ma veel motlen, kuidas... aga mul soovitati minna kohta, kus ravitakse kodutute hambaid.. ma ei tea. ma motlen veel.

aa, vahepeal k2isime veel yhes 8kofarmis ka.. see oli selline, hipi-kommuun-farm, kus lisaks 8kov2rgile toimub ilmselt ka palju muud ja huvitavat.. aga oleksime sattunud nagu kuskile 70ndatesse voi seda ajastut kujutavasse filmi.. karavanid ja sydamete ja lilledega maalitud majakesed hoovis.. igal pool igasugused armastust ja rahu kujutavad symbolid.. ja ploomi- ja pirnipuude vahel kanepit suitsetavad poolpaljad habemikud... noh. ma ytlen, elu on siin maailmas ikka yks imelik ja imeline. See koht oli Utrechti l2hedal.. h22letasime sinna.. ja meil l2ks nii h2sti, et meid viidi lausa farmiv2ravasse (mis asus kuskil keset p2rapeed... aga autojuht oli lihtsalt nii tore ja pakkus ise v2lja, et viib meid kohale, kuigi ega me ise ka ei teadnud, kuhu me minema pidime.. sest pidime sinna minema koos Bartiga, sest need olid tema tuttavad seal farmis.. aga kuna Bart pidi meile tulema rongiga j2rele ja p2rast ei viitisnud, siis sattusimegi kuskile ma-ei-tea-kuhu.) aga hirmus tore oli!

SOFI-nr on mul k2es, seega Hollandisse tagasitulles ei peaks t88tamisega olema probleeme ja siinne ravikindlustus katab 75% hambaravikuludest... et noh.. see on ikkagi odavam kui Eestis.

Ja homme, homme hakkame minema Portugali. Otsustasime ikkagi minna h22lega.. 2rge ainult mu vanaemale seda 8elde. Koik l2heb h2sti. Leppisime kokku, et usaldame oma intuitsiooni.. ja et isegi kui meid mitu tundi pole peale voetud ja isu edasi minna on v2ga suur, siis ei l2he auto peale, mis tundub kahtlane. (Praeguste kogemustega oleme ei 8elnud siis kui autos on rohkem kui 2 meest.. ja lihtsalt h22letanud edasi)

Meil on aega, et jouda Hollandist Portugali t2pselt n2dal.. meil on telk ja magamiskotid ja palju tahtmist et minna. Loodetavasti mu hambad annavad mulle ka asu ja saan seal ilusasti 2ra k2ia ja tulla tagasi neid ravima. (kui keegi suudaks kokku arvutada, millise raha ma hambaarsti alla olen pannud... asi juba kisub mitmekymne tuhande juurde... ja motle, olen oma hambaravi eest pidanud maksma alles kolm aastat. ebanormaalne!)

Netti ma ilmselt enne septembrit ei satu.. ja ma ei tea, kuidas telefonigagi on.. eks n2is.. homsest panen oma eesti numbri j2lle sisse tagasi.

Varsti n2eme!

ja 2rge muretsege. Koik l2heb h2sti!

maailm on toimumist t2is esmasp2ev

Eile oli yks v2ga imelik p2ev. Imelikuks hakkasid asjad siis kiskuma kui olime otsustanud leivasuppi teha (Leivasupi mote tuli siis, kui n2gime Tatjana juures mingeid ei-tea-vanu leivan2ssakaid.. no nii vist ei ole leiva kohta ilus 8elda, aga nad olid toesti nagu katki rebitud voi midagi... ja Tiina otsustas, et tuleks teha saiavormi, sest siinsed leivad on valgemapoolsed, umbes nagu meie sepikud.. aga mina ajasin saiavormi leivasupiga sassi ja nii see juhtuski). No ja siis hakkasimegi leivasuppi keetma. Rosinate ja ountega ja isegi rabarberitega. Leiva sees olid juba niikuinii p2hklid ka, sest see oli isekypsetatud leib. Vahepeal k2isid poisid k88gis vaatamas, et mis imeasja me keedame, sest me tegime seda ikka kahest p2tsist leivast.. Ma arvan, et see pott oli vist viieliitrini ja 22reni meie m8ginat t2is. Umbusaldava pilguga voeti meie serveeritud leivasupp (kookosekohupiimakreemi ja maitsestamata vahukoorega) vastu... ning koigile maitses v2ga. Ohtuks oli koik viis liitrit otsas!

No ja siis arutasime Tiinaga, et yksp2ev tegime hernesuppi ja eile tegime leivasuppi.. et kumbki meist pole leivasuppi varem teinud ja ei m2leta, et seda koduski oleks viimase kymne aasta jooksul s88nud, aga kohe on vaja tulla Hollandisse kohalikust saiast leivasuppi keetma. natuke oli puudu rukkijahu maitsest, aga et see leib oli tumedam, siis oli siiski p2ris h22ks (palju parem n2iteks kui  meie t2nane rabarberikook, mis minu ja Barti meelest oli feil kuubis, aga mis Tiinale ja Marvinile maitses. Vota siis n2pust, eksole.). Hernesupiga oli ka selline lugu, et keetsime seda siin terve p2eva, samamoodi oli vist teistel tunne, et mida me solgutame ja vaaritame ja keedame.. aga hiljem ytles Bart, et see on parim hernesupp, mida ta aastate jooksul saanud on. Hernesuppi muidugi olen ma varem teinud, nii et see ei olnud mingi eriline yllatus (kuigi hernesupi keetmised ei ole mul tavaliselt eriti h2sti l2inud, nt olen ma selle pohja t2iega keetnud ja endal porgandit riivides p8idlanuki 2ra riivinud...), aga ikkagi, teha keset palavat hollandi suve hernesuppi - peab tegema noh!

Ja siis saabus k2tte ohtu.. mul olid ikka silmad punased ja paistes, aga otsustasime, et peaks minema yhele v2iksele jalgrattasoidule, et teha ohtust trenni ja hingata v2rsket ohku p2rast mitmek2igulist ohtus88ki, mis poisid meile valmistanud olid. Motlesin, et kuna ma kauaks niikuinii ei l2he, siis l2hen paljajalu. Monus on vahepeal k2ia paljajalu ja jalgrattaga mulle meeldib ka soita kui ei ole jalatseid jalas. Tiinal olid jalas tema koige lemmikumad tennised. Hakkasime siis soitma ja m2rkamatult olime joudnud keskusesse. Kuna meil oli natuke raha kaasas, siis motlesime, et voiks minna Lost in Amsterdami (yks v2ga monus baar/kohvik... kus saab istuda patjadel ja meie lemmikkoht on lahtisel vaateaknal patjadel istuda ja m88duvaid inimesi vaadata) ja teha seal yhed joogid ja siis koju tagasi soita. Seal kohtusime taaskord mitmete huvitavate inimestega, leidsin vist endale isegi yhe saksa peiksi.. kes arvas, et mul on silmad nii kissis, sest olen liiga palju kanepit suitsetanud (ei tea mitu korda ma olen seda viimaste p2evade jooksul pidanud kuulma?).. seletasin siis talle, et mul on silmapoletik, aga ta arvas, et mul on ikkagi v2ga ilusad silmad. T2nks m22n!

Aga mitte sellest ei tathnud ma t2na r22kida. Hakkasime ennast kodu poole s2ttima, mina paljajalu ning Tiina hakkas oma tenniseid jalga panema (sest seal patjadel tuleb istuda paljajalu) ja mida ei olnud, oli yks tennis! Tiina hakkas neid taga otsima ja mina motlesin, et l2hen vaatan v2lja, et 2kki on keegi lolli nalja teinud ja tennise nt prygikasti peale pannud. L2ksin oue, paljajalu ja siis hyppas korvalrestoranist v2lja yks vanem mees (tundus, et see oli selle restorani omanik) ja hyyab "Hey girl, you are barefoot! It is dangerous! Come inside, I want to show you something!" Olin kindel, et ilmselt on tal Tiina tennis ja , et ta n2gi, et ma olen paljajalu, siis ta arvas, et ilmselt olen ma kaotanud oma jalatsid 2ra. L2ksin siis ta restorani sisse, ta l2ks baarileti taha ja vottis leti alt v2lja kilekoti.. krabinal tegi koti lahti ja mida ma n2en! Koti seest tulevad v2lja uued pl2tud. H2rra aitas jalatsid jalga ja selgus, et need pl2tud olid mulle justkui jalga valatud, t2pselt parajad! Kysisin, et kas ma saan oigesti aru, et ta tahab mulle anda pl2tud, sest ma olen paljajalu ja et see on tema meelest ohtlik, k2ia paljajalu keset Amsterdami kesklinna. Ta noogutas suure hooga, endal silmad s2rasid peas. No, mis mul siis muud yle j2i. Hakkasin suure h22lega naerma, kallistasime ja 2 minutit p2rast ta restorani sisse astumist v2ljusin sealt uute jalatsitega. L2ksin tagasi Tiina juurde, kes endiselt otsis oma yhte tennist ja ytlesin, et ma ei leidnud ta tennist, aga sain endale uued jalatsid. Otsisime veel ta tenniseid ja leidsin endale ka p2ikseprillid (imelik oli see, et eile p2eval r22kisin Tiinale, et me peame tegema v2ljamineku, sest mul on vahja p2ikseprille oma haigete silmade jaoks osta.. ja voila! leidsin endale 400UV-kaitsega p2ikseprillid.), aga Tiina tennist ei leidnud. Nii siis oligi, et kodust l2ksime nii v2lja, et mina olin paljajalu ja Tiinal olid papud jalas ja tagasi l2ksime vastupidi. 

Kuigi p2rast, kojuminnes oli kadusid veel. Kaotasin 2ra oma yhe korvaklapi otsa (voi noh, see kummist julla korvaklappide otsas, et pehme oleks ja kurdiks ei j22ks vist).. ja kui ma seda otsisin, siis kaotasin 2ra ka Tiina.. nimelt ta hakkas soitma enne mind, kuulas pleireist muusikat ja mina hakkasin otsima oma korvaklapi osa.. ja siis kui ta m2rkas, et mind ei ole ta selja taga, arvas ta, et 2kki l2ksin teist teed pidi. Kui me lopuks ikkaig kohtusime meie k88gis, siis arutasime, et ikka yks v2ga imelik ohtu oli olnud. Oletame, et selles oli syydi leivasupp.

T2na aga sai Tiina endale SOFI-numbri k2tte, mina saan homme! Jehhuu! Homsest alates oleme ametlikud AmsterDaamid! Ja mu silmad on t2na juba palju paremad, ainult korra olen pidanud kuulma, et kas olen pilves. Voi noh, k2isime t2na Amnonil turul kylas.. ja p2rast meiega kallistamist vottis ta mul posest kinni ja n2pistas seda, nagu ta ikka teeb ja ytles :"aiaiai, keegi on vist eile v2ga palju suitsetanud!", hakkasime Tiinaga naerma ja selgitasime, et see on koigest silmapoletik. Aga noh, siin on koik vist selliste n2ost pilvikutega harjunud, et vahet ei ole, mida voi kas yldse ma midagi ytlen.

Oeh. V2ss on peal. Heidan pikali ja teen omale silmakompressi.

Ainult yks kord tuleb veel magama minna ja siis juba ongi mul koik paberid korras!

nii see reisielu k2ib...

Oleme ennast h2sti sisse seadnud oma uues kodus, Amsterdamis.. Meie maja on selline, et  alumisel korrusel on suur elutuba, kus majutame tavaliselt kylalisi ja kus on klaver, mida olen iga p2ev m2nginud.. meil tuleb improviseerimine juba p2ris h2sti v2lja.. yldse see maja on loominguliseks tegevuseks v2ga hea! (aga noh, mida veel tahta, kui elad koos muusikute ja fotograafide ja disainerite ja heliloojatega?) Ylemisel korrusel on 4 tuba, kus on ka meie tuba, mis on kyll h2sti h2sti pisike, aga see-eest h2sti h2sti armas meile. Seinad on helesinised ja meil on laes yks h2sti vahva kollane paberist lamp.. ja veel on meil toas peegel ja unen2opyydja, mille sain oma lemmik-turumehelt, Amnonilt kingituseks.. ja kardinateks on h2sti ilusasti paigutatud valge s22sevork, mis tekitab sellise tunde, et seal toas elavad printsessid.. ja viirukilohn ja peegli kyles rippuvad v2rvilised korvarongad teevad selle toa veelgi nauditavamaks. Mulle igatahes meeldib:)

Kui meil parasjagu kylalisi pole (neid on pea alati, koik tahavad ju 88bimispaika Amsterdamis), siis oleme siin majas kuuekesi, kolm poissi ja kolm tydrukut. Veel on meil yks must kass, kes on t2itsa hull.. ta on ettearvamatu ja n2eb suht r2bal v2lja, aga on ikkagi meie kass. Ja siis on meil veel kolme jalaga naabrikass, kes n2eb v2lja v2ga meie kassi moodi, aga ta paistab palju puhtam v2lja ja noh.. yks jalg on tal ka v2hem kui meie omal... ja siis on meil siin veel kylalised.. ja tihtipeale voib leida meie maja alumiselt korruselt l2bi jooksmas naabrite koeri. Kuna meil on majauks alati p2rani lahti, siis tunnevad inimesed ja loomad ilmselt end kutsutud olevat. Ohtuti istume oma aias (voi noh, maja tagahoovis) ja oleskleme.. tavaliselt m2ngib keegi kitarri.. ja siis nii me lihtsalt olemegi. Elu on monus ja selline vabadus mulle meeldib...

Oleme olnud siin paiksed juba 12 p2eva ja v2ga monus on olnud olla... kui yhel p2eval sai meil monulemisest korini, siis l2ksime linna peale t88d otsima.. siis aga selgus, et meid voetaks t88le v2ga hea meelega, lausa otsekohe, kui meil ainult oleks kohalik isikukood ja maksuametile vajaminev number... selle vajalikkusest polnud meil muidugi enne mingisugust aimugi.. ja nyyd ongi asi nii, et vajalikud paberid saame korda alles 4.augustil, mis t2hendab seda, et seaduslikult t88d saada enne seda kuup2eva pole meil voimalik. Aga kuna me oleme sellised vahvad vandersellid, kes on endas ikkagi v2ga kindlad, siis me arvame, et see meid ei heiduta. Peame lihtsalt olema v2ga kokkuhoidlikud ja olema avatud koikidele voimalustele.

Tutvunud oleme v2ga paljude erinevate inimestega ja see on h2sti tore... oleme ikka hirmus pruunid ja hirmus ilusad ka (seda kuuleme iga p2ev mitu-mitu-mitukymmend korda:D)

Koduigatsus on ka natuke.. voi noh... ma ikka motlen teie peale.. aga siis ma j2lle motlen, et millal siis veel kui mitte praegu teha seda, mida me parasjagu teeme. 

Soojad kallistused teile koigile:)

Esimene n2dal

Motlesin, et kirjutan ka vahepeal, et anda teada, kuidas meiega need asjad on.

Reis on siiamaani olnud v2ga tore, kuigi meil on ka palju ponevust juhtunud, n2iteks h22letasime Riias narkodiileri auto peale.. siis Charleroi lennujaamast tahtsime h22letada Anwerpenisse ja selgus, et sealt ei saa v2lja kondida, et minna tuleb vaid transpordivahendiga, mist6ttu tuli meil hakata lennujaama parklas koputama inimeste autodele, et palun, viige meid v2lja siit lennujaamast. saime Liege'i, mis on kyll natuke kaugemal Antwerpenist, aga kust saime ilusasti rongi peale. Rongi peal aga varastati Tiina telefon 2ra ning moned p2evad hiljem selgus, et ka minu telefoni vist ei j2tku enam kauaks. Telefon kiilub kinni koguaeg ja pilt on ees must, nii et voib-olla meil ei olegi telefoni yldse vaja. Vahepeal olin ka silmapoletiku ohver. Silmad sygelesid ja kipitasid, aga rohtudega saime sellest poletikust voitu ja ma n2en j2lle!

Aga muidu oleme ilusasti puhanud.. p2ikest n2inud hirmus palju (oleme t2itsa pruunid), jahutanud end j2rvevees ja ryybanud m6ned head belgia ja hollandi 6lled.

Jalgpallifinaali vaatasime ka.. see oli p2ris kurb. Te ei kujuta ette, mis n2gudega hollandi inimesed p2rast m2ngu t2navatel kondisid. Milline pettumus, kurbus ja viha!

Homsest ilmselt hakkame t88d otsima, aitab niisama vedelemisest, kuigi, mis seal salata, elu on meil ikka v2ga hea!

Viimast päeva Eestis

Homme ongi siis minek. Kõigepealt hääletame Riiga, seal veedame ühe öö ja teisipäeva hommikul väljub meie lennuk, et jõuda Brüsselisse, Charleroi lennujaama, mis on päris palju keskusest eemal. Nii et tõenäoliselt ootab meid ees üks paras seiklus, et jõuda Antwerpenisse, aga ma usun, et kõik läheb hästi. Alati läheb!

Viimased nädalad on olnud väga väga keerulised. Tööd on olnud hästi palju ja ka eraeluski on olnud märksa paremaid aegu. Kuigi selle üle, et ülikooli ilusasti lõpetasin, on mul väga hea meel ja olen üsna kindel, et minu õppimistee ei jää pooleli, lihtsalt tuleb praegu teha üks väike paus, seni kuni veel saab.

Üleeile oli meie lahkumispidu, see oli superarmas! Kohal oli ikka päris palju inimesi, kuskil 30 ringis.. vaatasin oma sõpradele otsa ja tundsin natuke kurbust, et ära läheme, samas
ma tean, et näen neid peagi ja et mul on lihtsalt vaja ära minna. Ma pean minema! Väga armas oli ka see, et mu sõbrad enamasti mõistsid seda, et mul on vaja ära minna ja et pidu ei olnud selline kurvakas, keegi ei nutnud ega midagi.

Nüüd on mul ainult üks mure.

Ma ei oska oma asju pakkida!

Varsti on minek!

Ostsime eile lennukipiletid ära. Teisipäeval, 6. juulil, läheb meie lennuk Riiast Brüsselisse. Plaane minna on igale poole, aga me ei luba midagi, lihtsalt käime ja vaatame maailma ning vahepeal katsume mõnes kohas rohkem paigal olla ja töötada.

Esialgsete plaanide kohaselt peaksime tagasi olema järgmiseks suveks, aga ma ei luba mitte midagi, kui saab isu 2 kuu pärast otsa, siis tulen juba augustis tagasi.. võib-olla ei saa isu ka järgmiseks suveks otsa, siis olen kauem ära. Elame, näeme!

kuhu edasi?

Esitasin täna oma bakatöö ära.. ja 10 päeva pärast peaks siis kaitsmine olema.
Imelik on kohe olla, kui midagi teha pole vaja.

Köögi koristasin ära ja niisama olen siin ka sorteerinud asju.

Ja homme ei peagi ärkama kell 8.20, et minna raamatukokku. Imelik.

Umbes kuu aja pärast peaksin Eestist ära minema. Selleks ajaks on mul vaja kokku saada vähemalt 10 000 krooni stardiraha. On kellegil ideid, kustkohast ja kuidas seda raha saada? Käisin Talukõrtsis ka rääkimas, äkki saan tööd. Enne äraminekut on vaja väga palju asju teha, sh osta omale varustus ja aja erinevad paberid korda (nt kutsetunnistus tuleb lasta inglise keelde tõlkida).

Ei tea, kas ma nüüd hakkangi suureks saama?

ebanormaalne!

Oeh, siin maailmas on ikka nalja saanud...

eelmine nädal käis mul külas Jo.. olime koos Tartus ja käisime Tallinnas ka... noh, juhtus igasuguseid huvitavaid asju, nt oleksin peaaegu peksa saanud Tallinnas ja Tartus sain istuda raekojaplatsil asuvas lumelinnas Jo, Kairi ja siis ühe austraallase ja tüübiga Walesist. Kell oli vist mingi kuus hommikul ning öölokaal half past five oli juba suletud:P

ja nüüd pean toibuma sellest, et preilid Tallinnast käisid mul külas... no, olgem ausad, see oli ikka väga hull! Ma ei suuda meenutada, millal viimati ma nii palju naersin... ma ei saa ennast isegi normaalselt liigutada, sest selline tunne on nagu oleksin peksa saanud + käinud mingis eriti retsis kõhulihastele mõeldud trennis... no päriselt... mul oli laupäeva õhtul väga tõsine hirm, et lihtsalt suren naeru kätte....

Aga õnneks on nüüd nali läbi.. ja tuleb hakata koolitööga suurema hoolega tegelema, sest neljapäeval sõidan Soome kolmeks päevaks.. ja 9.-25.03 võib mind kohata Belgias.. ja tõenäoliselt vahepeal natuke Hollandis ka.

tsutsufrei!

All I want for christmas is you

Selline on vaade minu koduaknast. Täna on 5. november ja kell on 14.02. Sajab laia lund, just nagu oleksid jõulud käes. Olen kuulanud ka jõululaule, mitte et ma neist muidu nii vaimustuses oleksin, aga lihtsalt on selline tunne. Ja noh. Ma olen haige. Tulin Soome ainult sellepärast, et eile oli meil visiit ühte lasteaeda (ei me ei tegelenud lastega, muidu ma ei oleks haigena sinna läinud), muidu oleksin tahtnud olla nädala lõpuni Tallinnas, emme ja issi ravivate käte all, sest praegu on küll selline tunne et "me oleme nii vaesed, meil on nii külm". (See oli mu lemmikmäng mu väikse vennaga, istusime elutoa põrandal teki sees, tegime nagu lõdiseksime ja jagasime kahekesi poolikut leivaviilu ja jõime tassist vett. Meie vanematel oli kindlasti suur rõõm näha meid seda mängimas:D aga noh, samas, see oli üks meie sõbralikest mängudest, palju hullem oli siis, kui me üksteisel päid maha tahtsime nottida.)

Jah. Rääkides väiksest vennast, kes ei ole enam nii väike, sest ta sai eile juba 20-aastaseks. Täitsa hull ikka. Aeg lendab. Noh, ega ma ise ka palju vanem ei ole, aga lihtsalt, Silver on alati ju olnud pisike pisike ja nüüd on pea kahemeetrine härra.

Ja rääkides vanemast vennast. Tänasel päeval olen ta peale jällle palju mõelnud, sest meil on akna taga lumememm... ja talle meeldis alati lumemehi teha. Mäletan, kui olime Silveriga väikesed, siis viis vanem venna meid alati maja ette ja tegime lumememmesid. Üks kord tegi Talis meile sõpradega isegi suure liumäe maja ette. Ma ei tea, kui suur see tegelikult oli, sest väiksena tunduvad kõik asjad palju suuremad, näiteks see küngas mu maja ees, millelt me alla kelgutasime, tundub praegu vaevumärgatav. Ja üleeile, kui oli hingedepäev ja meil põles köögis küünal, siis nägin ma esmakordselt hingedepäeva "tõelist meeleolu". Kurb on. See on nii nii nii nii ebaõiglane, et ta ei saa enam kunagi mitte ühtegi lumememme teha. Et mul ei helise enam kunagi telefon, helistajaks vanem venna, kes tahaks et ma läheks temaga kinno või sööma. Mäletan, kuidas ta helistas mulle paar nädalat enne surma. Olin Tartus ja ta lihtsalt helistas, et rääkida juttu ja et kas ma ei tahaks ühte restorani tööle minna. Ta jutustas oma suurtest plaanidest ja ma ei mõelnud hetkekski, et ta ei jõua neid täide viia. Et vähem kui kahe kuu pärast heliseb mu telefon hommikul kell üheksa ning mu õde teatab mulle, et mu vend on surnud.

See paneb mõtlema. Elu on nii lühike. Isegi kui elad saja viieteistkümne aastaseks, ikka on elu lühike. Ja ikka ei jõua kõiki asju ära teha. Arvan, et mul on õnneks olnud küllaltki palju igasuguseid erinevaid võimalusi näha maailma ja kogeda asju, aga tegelikult on seda nii nii vähe. Ja sellepärast ei jõuagi ma ära oodata järgmist aastat, kui lähen maailma avastama. Ma tean, et see on suur väljakutse ning et sellega kaasnevad igasugused erinevad ohud, aga samas ma tean ka seda, et kui ma suvel ei lähe, siis võib-olla ei tule mul enam kunagi teist võimalust minna.

Nüüd on vaja ainult ülikool ära lõpetada ja siis ongi sellega korras. Õnneks on mul lõputöö teema olemas ja ma ei tea, kuidas muude asjadega korda saab. Mulle pakuti võimalust jääda siia veel üheks semestriks. See, kas ma jään, oleneb ühe õppejõu vastusest. Ülejäänud õppejõud on lubanud mul teha järgmist semestrit siit - see eeldab muidugi väga suurt iseseisvat tööd, aga tean, et mul on eesmärk, mille poole püüdlen ja usun, et saan hakkama.

Nüüd aga väsisin ma ära. See on see haige inimese elu, istud natuke aega arvutis ja juba on silmad ja käed ja selg väsinud. Lähen joon teed ja lakin oma küüsi... ja kui jõuan, siis lähen kella neljaks rootsi keelde.

sünnipäev ja soome elu

Hei!

On juhtunud minuga ka selline lugu, et olen nüüd saanud 22. Sünnipäeva hommik ei olnud just paljulubav, ärkasin üles peavaluga, mis ei jätnud mind kordagi päeval maha.. ning esimese kaardi asemel oli mu postkastis kiri mu kursavennalt, et ma KINDLASTI ei unustaks maksta tema arvet 27 EURiga, sest ta peab just minu sünnipäeval minema oma sõpradega Tallinnasse. Ega mul ei olnud kahju seda maksta, aga lihtsalt, mul oli sel päeval palju tegemist ja see, et ta oli nii kindel, et ma seda maksmata ei jäta, näitab kas seda, et ma jätan kas ülilolli või ülivastutustundliku inimese mulje talle. Aga noh, eks see selgub millalgi hiljem.

Siis aga läks päev palju ilusamaks - sain selliseid õnnitlusi sellistest kanalitest, mida poleks osanud isegi unes näha. Õnnitlejaid oli selline aukartust äratav hulk, et ossa pime. Koristasin siin.. ja üritasin kooki küpsetada, millega aga feilisin täiega, sest mu inglise toanaaber oli mingisugust rukkiroovjahu või ma ei tea mida ostnud, igatahes, kook ei paisunud üldse ja oli kivikõva. Aga õnneks ma ei ole loll ka, sest lõikasin selle kivikõva koogi väga väikesteks tükkideks ja sellest ajas peale kutsusin neid oma sünnipäeva küpsisteks.

Õhtul saabusid külalised ja tuju läks veel toredamaks. Ma ei tahtnud neilt mingisuguseid kinke, aga ütlesin, et kui nad saaksid mulle kaardi teha, siis oleksin kõige õnnelikum inimene maailmas.. ja ma sain NIII ilusaid isetehtud kaarte, et tahtsin kogu aeg nutta. Rääkimata sellest, et ma sain igasuguseid toredaid kingitusi ka veel.. kõige toredam oli vist see, kui nad tulid lauluga teisest toast, juustukoogiga, millel oli 22 küünalt südamekujuliselt peal... ja keskel oli S täht:) ja nad laulsid esimese salmi inglise keeles ning teise salmi nii, et igaüks laulis oma maa keeles ja külalisi oli siin: Hispaaniast, Singapurist, Jaapanist, Soomest, Eestist, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Türgist.. loodan, et kedagi ära ei unustanud, aga see oli fantastiline kogemus!

Pärast mõningaid jooke läks seltskond aina lõbusamaks ja nalja sai ikka täiega.. kõik jäid peoga väga rahule ja niisamuti minagi.

Järgmisel päeval olid siin veel mu kursakaaslased Fusayo ja Markus ning otsustasime, et ei tohi sellist kena päeva raisku lasta ja otsustasime, et läheme õhtul Markuse juurde õhtusöögile. Siis sain teada veel oma ühe sünnipäeva-üllatuse, milleks olid tasuta piletid Eesti 27.09-30.09, kingi tegi mulle Fusayo oma soome sõbranna Kristiinaga.. ma olin nii õnnelik, et saan üllatada oma vanemaid ja sõpru (sest mu emmel on sünnipäev päev pärast mind, nii et sain teda õnnitlema minna)

Õhtusöök oli Markuse juures väga kena, ta elab ühe järve kõrval ja siis õhtul läksime järve äärde, panime teki maha ja vaatasime tähti ja lihtsalt olime... pärast sellist mõnusat lõõgastavat olesklemist tulin koju ja hakkasin asju sättima, sest juba hommikul vara pidin olema sadamas.

Eestis oli tore, üllatasin oma vanemaid ja ka isegi sõpru päris korralikult. Sain ka natuke jonnida ja toriseda, sest emakeeles ja turvalises keskkonnas on seda oluliselt lihtsam teha kui siin:D

Ja nüüd olen tagasi Helsingis.. ja on aeg hakata õppima, sest olgem ausad, asi tõotab tulla päris hull. Teen siin aineid, Tartust aineid ja ühtlasi pean alustama oma bakatööga, sest tahan kevadel nii väga lõpetada, et te ei usu seda mitte kunagi KUI väga. Sest järgmisel suvel hakkab minu elus üks uus etapp pihta, mille pärast on mul iga päev liblikad kõhus... aga see on võimalik ainult siis, kui lõpetan ülikooli.

Tahtsin veel rääkida oma toanaabritest, kellega saab sellist nalja, et ei usu ise ka ära. Eriti mu Singapuri toanaaber Lisa, kellest ma võiksin lausa kirjutada naljaraamatu. Need naljad muidugi ei tähenda, et ma naeraksin tema üle, sest tegelikult on meil koos väga väga tore... ja mul on toanaabritega hirmsamal kombel vedanud (nagu Tartuski, mul ikka läheb hästi), kuigi kui meid kolmekesi koos nähakse, siis on kõigil suur üllatus. Jo on oranžde, peaaegu vööni ulatuvate rastapatsidega vegaan, kellel on iga asja kohta väga tugev oma arvamus, Lisa on pisike asiaat, kellel on kogu aeg külm, ta emakeel on singlish, nii et vahepeal ma ei saa aru, mida ta räägib, kuigi inglise keel on ta emakeel. Ja noh, siin me oleme nii.. enamasti kõht kõigil kõveras.. ja umbes 90% naljadest on tingitud seiklustest, mis juhtuvad meie pisikese Lisaga:)

aga mis mu sissekande mõte oli? tahtsin lihtsalt öelda, et elu on jälle tore. Vahepeal on natuke raskem... aga see on ikka uskumatu KUI häid inimesi siin maailmas on.

ja.. paistab, et ka täna on tulemas ilus õhtu, sest mind kutsuti jälle järve lähedale korterisse õhtusöögile. üüü:D

25 rootsi krooniga reisile. tehtud!

Reedel oli see päev, mil suundusime Krissu ja Ljuda ja Julia ja Olegiga Rootsi poole. Kohtasin laevas ka Nelet ja siis veel ühte kursaõde Liinat. Eks praegu sõidavad kõik nende supersoodsate reisidega. Igatahes. Kuna mul on väga väga väga tugev majanduslike ressursside puudulikkus peal, siis olid minu lahked töökaaslased korraldanud nii, (eriti muidugi Kristjan) et ma ei pidanud millegi eest maksma (peale 100 krooni, mis oli sadamamaks) et nad olid muretsenud söögid ja joogid ja kõik muud asjad. Eks ma natuke tundsin end ka ebamugavalt, aga mis sa teed kui vaesus majas ja oled nii tore persoon, et kõik suga tahavad reisida ja ükskõik mis tingimustel:D

Kõigepealt muidugi juhtus meiega selline lugu, et olime viimased kes laeva pääsesid, niiet oleks võinud vabalt see meie reis ka ära jääda, sest me passisime seal sadamas nii kaua et hirmus kohe.. ja kogu aeg olid mingid hullud järjekorrad ja siis järsku märkasime et oleme ainsad persoonid seal check in-is. Aga õnneks muidugi pääsesime laevale ja kõik sujus nagu lepase reega. Olime võtnud kaks kajutit, et abielupaar Oleg ja Julia saaksid magada ühes kajutis ja meie Ljuda ja Kristjaniga teises.. aga tegelikult olid pardakaardid hoopis nii jagatud, et nemad neljakesi olid pandud ühte kajutisse ja mina pidin siis uhkes üksinduses olema teises kajutis. Andsin oma pardakaardi abielupaarile ja nõustusin olema kogu ülejäänud reisi vältel persoon nimega Oleg, kelle kaardi ma siis endale sain.

Õhtul sai tuhat nalja, nagu ikka.. laulsin isegi karaoket ja vihtusin tantsu nagu segane. Käisime ka mingis peenes kajutis üheksandal korrusel ja siis muidugi tegime niisama tantsu ja tralli laeva peal.

Hommikul ärkasime selle peale, et Krissu üritas mind ja Ljudat üles ajada. Mul oli enesetunne täitsa okei, aga Ljudal oli pohmelus peale tulnud ja ta ütles et ta ei taha kuskile maa peale tulla. Pika pressimise tagajärjel oli ta ikka nõus. Läksime siis kõik viiekesi välja.. ja kuna meil münte ei olnud, siis pidime seekord proovima jala minna (sest jänest me ei sõida:D) kui olime kõndinud umbes 500 meetrit (no võib-olla natuke rohkem, aga kindlasti alla kilomeetri), siis viipas Ljuda endale takso ja istus sinna sisse. Mina arvasin muidugi et ta läks linna peale, aga ei, ta sõitis tagasi laeva:D ja oli selle eest 80 SEK-i maksnud:D

Kuna mul oli kaasas ainult 100 sek-i, siis mõtlesin, et ostan selle raha eest emale külmkapimagneti ja siis ülejäänud kas annan Kristjanile või ostan issile kommi, aga et endale ma selle eest midagi ei osta. Ostsin siis emmele magneti, mis maksis 25 SEK-i ja panin ülejäänud raha ilusasti taskusse.. kompisime siis veel mööda linna ringi ja lõpuks suundusime tagasi laeva.

Kui olime laeva jõudnud, siis ütles Kristjan, et me võiks sauna minna. Mõeldud-tehtud. Hakkasin raha otsima, Kristjan ültes et mis ma otsin, et tal on olemas, paidjom paidjom. Kuna mina unistasin mullivannist, siis oli Kristjan sunnitud laenutama meile veel ujumisriided ka, sest muidu oli seal saunad naistele ja meestele eraldi, aga mullivann ja aurusaun oli ühine. Istusime siis seal mullivannis ja elu tundus kui lill, kuigi mul hakkas natuke pea valutama.

Mingi aeg kobisime end veest välja ja läksime tagasi kajutisse. Mõtlesin et ostan issile kommi ja annan ülejäänud raha Kristjanile, sest kaua sa ikka lased endale kõiki maailma asju välja teha... ja vaatasin mina oma taskusse - ja mis sealt välja paistis - puhta tühjus. Kas te kujutate ette, et ma olin oma allesjäänud 75 SEK-i täitsa ära kaotanud... niiet piltlikult öeldes kulus mul kogu reisi vältel mingi 40 krooni:D

Peavalu aina süvenes ja sain laevast mingit rohtu ka, aga see ei mõiganud üldse ja siis tuli mulle juba külla härra Jaak-Robert Kett. Istusin pea kajutipotis ja muudkui lasin härral tulla.. see peavalu oli lihtsalt niiiii rõve. Lõpuks sain Liina käest Ibumetin 400, mis tegi mu olemise natuke paremaks.. aga üldiselt veetsin terve teise õhtu ülemisel naril.. ja all istusid siis vahva reisiseltskond ja jõid ja tegid nalja.. vahepeal ronisin aint voodist välja, et lasta Jaak-Robert Ketil jälle potti joosta...

kuna ma olin lubanud, et ma tahan tantsida, siis mingi hetk võtsin end kokku ja läksime Krissuga tantsima... enesetunne läks palju paremaks... ja tantsisime isegi neli tantsu... siis tegime laevale ringi peale ja läksime tagasi kajutisse... heitsime magama, et hommikul olla värsked.

Teistel oli hommikul halb, aga meil Kristjaniga ei olnud, sest mina ei joonud üldse midagi õhtul ja Krissu jõi siidrit... meie Ljuda ja Julia ja Oleg olid väga pohmellihiirekesed, sest teiseks õhtuks olid nad ostnud viina.. ja nad väga lahkesti jõid ka seda.

Sadamast koju sain autoga ja siis tekkis ka selline tunne, et ei tea kas mustamäele on nüüd hakanud laevad käima, sest ikka loksutas sees päris korralikult. Kodus magasin tunnikese ja elu oli jälle hääks:)