Eelmisel kolmapäeval käisime kursakaaslaste Julia ja Deyaniga piknikul (hiljem liitus meiega ka minu härra) ja nii mõnus oli. Jutustasime ja saatsime oma õpetajale piltsõnumi meie piknikust ja andsime talle teada, et igatseme teda. Nimelt läks ta nädalaks Türki ja meie saime ka vaba nädala. Naersime, et Holland on ikka üks sotsiaal-riik, sest kolmapäevasel päeval oli terve Vondelpark rahvast täis. Järelikult ei ole me ainsad töötud loodrid siin riigis.
Kuigi tööd hakkab mul nüüd vist natuke rohkem olema, sest sain just Annabelle isalt sõnumi, et Annabelle ema on haiglas, ilmselt neerukividega. Loodan, et ei ole midagi tõsist ning et ta saab ruttu haiglast koju. Annabelle isal oli ka just mõni aeg tagasi tarkushammaste operatsioon, mis läks natuke luhta ja ta oli nädal aega haiglas ja pärast seda neli nädalat kodus. Vaene Annabelle.
Eelmisel neljapäeval käisime minu sõbra ja ta isaga grillimas. Ma ei olegi siin kirjutanud, et olen nüüd kana ja kala söönud viimastel nädalatel. Alguses oli lihasöömise mõte mulle vastuvõetamatu ja nii vastik, aga nüüdseks olen juba sellega harjunud. Ja pean ka seda ütlema, et mu tervis on palju parem. Suunurgad on täielikult ära paranenud ja jõud hakkab ka tagasi tulema, enam ei ole ma nii väsinud ja suudan iseseisvalt limonaadipudeleid avada ja piima- ning mahlapakkidelt korke maha kerida.
Eile hommikul istusime aias ja võtsime päikest ning siis tuli mul seninägematu geniaalne idee, et hakkaks õige aeda koristama. Neli tundi ja 12 prügikotti hiljem otsustasin, et järgmine kord, kui mul selline mõte peaks tekkima, siis mõtlen kaks korda, enne kui tegutsema hakkan. Ma olin nii väsinud ja mul olid kurk, kõrvad ja ninaaugud tolmu täis. Alguses oli Bart ka meiega mestis, aga ta väsis vist mingi tunni aja pärast ära ja nii me kahekesi mu sõbraga müttasimegi meie aias, mida ei ole vist mitte keegi mitte kunagi koristanud ega kust ei ole vist mitte kunagi mitte ühtegi lehte riisutud. Leidsime ka umbes sada tuhat suitsukoni, sest siin käib väga palju külalisi ja tuhatoosist pole vist keegi midagi kuulnud. Igatahes nüüd on aias mitu tuhatoosi. Täna kui tulime uuesti koju, leidsime koni maast... mul oli, et las ta olla, aga mu sõber ütles et selliseid asju ei saa nii jätta, et me koristame sada tundi, kopsud tolmu täis ja siis keegi ei viitsi end isegi nii palju liigutada, et koni enda tee tuhatoosi leiaks. Tal kulus küllaltki vähe aega süüdlase leidmiseks, temaga vestlemiseks ning mõne aja pärast oli see koni ka maast kadunud.
Täna käisime linna peal ning ostsime mulle ühe pluusi.. ta arvas, et mulle oleks vaja ka teksaseelikut, aga me ei leidnud sobivat. Pimkies oli üks, mis oli enam-vähem, aga minu suurust ei olnud seal. Küll aga olid seal kõik teised suurused. Millalgi varsti võtame jälle poeretke ette, sest mul on vaja ka uusi suvekingi ja veel nipet-näpet. Täna oli nii palav, et me lihtsalt ei jõudnud rohkem poode kammida.. ja tegelikult olid täna ka väiksemad poed kinni, sest meil on ikkagi pühad ju.
Täna lõpetasime ka oma Maiuspala karbi söömisega. Just, maiuspala! Minu emme saatis meile postiga ühe karbi - nii hea oli! Täna kui olime karbile otsa peale teinud, siis märkasin, et härra askeldab midagi kääridega. Vaatasin teda vaikselt ja ei öelnud midagi. Siis tuli ta minu juurde väljalõigatud kiisudega ning pani selle pildi me aknalauale. Et mulle pidavat ju sellised asjad meeldima ja et kiisud hoiavad mu tuju alati hea. Ma ei osanudki midagi muud selle peale teha, kui hüpata talle sülle ja vähe jäi puudu, et ma oleks ta pooleks kallistanud ja musitanud.
Ja noh. Nii me siin elamegi. Musitame, kallistame ja maiustame.
