neljapäev, detsember 31, 2009

2009

2009 aasta on olnud üks mu elu õnnelikemaid. Ma tunnen, et olen väga palju arenenud ja saanud elada iseendale. Olen saanud ise otsustada, mida teha tahan ning käituda oma südame- ja kõhutunde järgi. Ma proovin natuke oma aastat kokku võtta.

jaanuar:
aastavahetus oli vägagi huvitav, mis pani mind mõtlema edasiste käikude peale. Olin aastavahetusel väga õnnelik ning kõik mis juhtus sellel õhtul oli väga üllatuslik ning salapärane ning selline... magusvalus. Koiduga oli meil ka tähtpäev, kuid tundus, et see asi ei taha meil enam nii hästi minna ja siis mõtlesime et tuleks selle asjaga aeg maha võtta ja natuke ise olla, et me saaks areneda ning kui kunagi on vaja, siis ka uuesti kokku tagasi minna. Hakkasin käima vabastavas hingamises (kahjuks jõudsin sinna mitmetel erinevatel põhjustel vaid kolm korda) ning avastasin, et tegelikult on elu ikka väga ilus. Sain ülikoolis oma elu esimese F (mis kusjuures oli avatud materjalidega eksam ning pärast, järeleksamit samade materjalidega tehes sain C). Käisin jaanuaris ka oma endiste töökaaslastega Rootsis, kus sai väga väga palju nalja ning natuke sain ka südant pahatseda, sest see loksumine ei ole ikka kõikidele mõeldud:D

veebruar:
Kohe esimesel veebruaril sõitsime Kairiga Egiptusesse. Oi, see oli alles ilus! Ausalt, siiamaani, kui mul mõnikord kipub paha tuju peale tulema, siis mõtlen selle peale, kui palju nalja sai seal Egiptimaal. Päike paistis, merevesi oli soe ja helesinine ning härrad rõõmustasid meid sellise huumoriga, mida Euroopas juba naljalt ei kohta. Kairo muidugi oli natuke õudne, nii et daamidel olid lausa pisarad (mis tavaliselt olid rõõmupisarad, aga seal sai kohe suurest kurbusest ja pahameelest nutta) silmas. Saime käia Parasailingul ja ATV safaril ja snorgeldada ja päevitada ja vesipiipu tõmmata ja lasta päikesel meie põski paitada ja koos kaamliga rannas ringi jalutada. Pärast tagasitulekut hakkasin väga ühiskondlikult aktiivseks inimeseks. Liitusin Lastefondiga ja hakkasin vabatahtlikuks ning läksin ka Eesti Seksuaalterviseliidu projekti Light and Love, millega saime käia koolides/vaba aja keskustes noortele rääkimas turvalisest seksuaalkäitumisest. Samuti hakkasin veebruaris trennis käima nii mis hirmus, pilateses, joogas, igasugustes aeroobsetes trennides (ka strippaeroobika, mis tegi mind veel hotimaks:D)

märts:
otsustasin, et pean minema Soome vahetusüliõpilaseks. Käisin tegemas keeletesti ja ajasin oma pabereid, kuigi üldiselt varjasin seda oma vanemate ja sõprade eest, ei tahtnud, et keegi teaks enne kui asi kindel veel polnud. Naistepäeval juhtus minu elus üks pöördepunkte, millest ma siinkohal rohkem rääkida ei tahaks, aga ütleme nii, et juhtus minuga midagi sellist, mida varem ei olnud juhtunud ning mis muutis nii mõndagi minu elus. Käisin ikka rõõmselt trennis ja koolis oli tööd nii palju, et minesta või ära, aga üldiselt sain kõikide asjadega hakkama nii nagu vaja oli.

aprill:
aprilli esimeses pooles oli hirmus palju koolitööd, aga aprill lõppes tudengite kevadpäevadega, mis oli Tartus olles aasta tippsündmus, nagu ikka. Saime ikka väga palju hullu panna ning juhtus väga väga palju erinevaid asju, mis jällegi aitasid mul siin elus asjadest aru saada natuke teise nurga alt.

mai:
Mai algus oli samuti veel tudengipäevade ajal. Kohe kõige esimestel päevadel sain paraja jamaga hakkama. Tundsin end halvasti, sest tegin midagi, mille üle ma uhke ei ole. Tiina aga ütles mulle, et ei tasu põdeda nende asjade pärast, mida me enam niikuinii muuta ei saa. Noh, kahetseda muidugi võib, aga et istuda kodus ja nutta ning põdeda - seda ei ole vaja. Niisiis otsustasingi, et see käkk, millega hakkama sain, et ma ei süüdista end sellepärast ning võtan asja vabalt. Samuti juhtus mai alguses minuga selline lugu, et leidsin kellegi, kellega hakkasin veetma üsna suurt osa oma ajast koos. Me saime hästi läbi ja ta oli tore ning nägus noormees, kellega koos oli mul väga tore olla. 17. mail korraldasime AIDSi ohvrite päeva rongkäiku Tartus. Rahvast muidugi väga palju ei tulnud, aga siiski parasjagu, et mitte häbisse jääda.

juuni:
Juuni algas sellega, et käisime Kristjaniga Pärnus. Niinii külm oli, aga palju rohkem oli tore ja naljakas! Käisime Uku baaris ning lõpuks pidi meile Anzelika järele tulema. Samuti käisin juunis Laulasmaal ja Murastes ning Nõos. Leppisin ära Kaisaga!!!! Selle üle on mul väga väga väga hea meel, sest mäletan, et eelmise aasta üks suurimatest muredest oli mul see, et olin Kaisaga riius. Osalesime Lastefondiga laulupeol. Olime Kairiga väga korraldajad ja noh, olgem ausad, nalja sai jälle taaskord. Siinsestest käikudest võiks järeldada, et küll mul oli alles vaba aega laialt käes, aga ei, tegelikul olin täiskohaga tööl Talukõrtsis ning iga oma vaba hetke sisustasin sellega, et sõita kuskile, teha või näha midagi. Pätu ja Ingel lõpetasid ülikooli, tahtsin neid nii väga õnnitleda, et läksin sinna öösel kell 4 hääletades (parasjagu oli enne just Kristjani sünnipäevapidu) ja kuna ma ei julgenud nende iluund segada enne kui kell on 9, siis istusin hommikul kella poole seitsmest Tartus Olympic Casinos ja jõin kakaod. Tegelikult oli taaskord väga lustakas. Jaanipäeva veetsime Kixa, Päpu, Kaido ja Kristjaniga Viljandis ja see oli mu elu kõige lahedam ja toredam jaanipäev ÜLDSE. No ausalt, nalja, naeru, tantsu ja tralli sai rohkem kui saja miljoni eest!

juuli:
juuli alguses töötasin Õllesummeril, lisaks käisin tööl Talukõrtsis ning ka AMPS3 cateringiga tennisevõistlustel. Töötasin nii palju, et hirmus, puhata ei saanud peaaegu üldse. Otsustasin, et puhkan Viljandi folgi ajal, kuid täpselt siis, kui Folk algas, tabas meie peret väga suur õnnetus ning valus kaotus. Tuli hakata matuseid korraldama ning muid asjaajamisi teha ning ausalt öeldes ei olegi mul väga meeles kõik need asjaajamised, sest see nädal, mis oli siis, on mul väga häguselt meeles. Pärast matuseid otsustasin, et lähen ikkagi Folgile, aga ausalt öeldes ei olnud mul eriti tuju. Kristjan tuli mulle õhtul Viljandisse järele ja läksime tema Tartu koju. Nutsin tema diivanil ning üritasin end lõbustada vilepilliga, mille endale folgilt 10 krooni eest ostnud olin.

august:
August algas sellega, et sõitsin Ungarisse, Light and Love inimestega Balatoni äärde, "seksilaagrisse". Nädal aega huvitavaid loenguid ja töötubasid ning samuti palju päevitamist, ujumist, nalja ja sportlikke tegevusi - see oli mõnus! Õhtuti käisime diskotamas ning rahvusõhtutel ja oli väga tore! Pärast Ungarist tagasi tulekut juhtus jällegi üks selle aasta pöördepunktidest ning lõppes ära see meeldiv "suhe" härraga, kellega olime maikuust senimaani lähemalt suhelnud. Kurvastada ma ei jõudnudki, sest oli vaja minna kohe Hollandisse. Olime 2 nädalat Amsterdamis Tiina ja Kairiga ja noh, see oli jälle üks nendest asjadest siin elus, mis aitasid mul kinnistada mõtteid, mis olin omaks võtnud juba aasta alguses. Vabadus! Nägime Tiinaga ühte meest, kes pidi olema kindlasti haldjas... ja üldse, juhtus palju sellist, mida ilmselt ei unusta kunagi. Õnneks lähen 2010 suvel tagasi sinna. Loobusin lõplikult lihasöömisest.

september:
Kui olin Amsterdamist tagasi jõudnud, ei saanud korralikult kotte ümbergi pakkida, sest pidin juba minema Helsingisse, ülikooli. Läksime koos Kristjaniga mu uut kodu vaatama. Kodu oli nii heas kohas, kohe Pasila rongipeatuses, et me ei jõudnud seda otsimagi hakata kui juba olime kohal. Lõhkusin kohe esimesel nädalal ära oma telefoni, nii jäin ilma kõikidest numbritest ja kuna ma kasutasin siis juba soome numbrit, tegi see oluliselt raskemaks inimestel minuga suhtlemise telefoni teel. Sain endale väga palju rahvusvahelisi tuttavaid, võtsin vastu peened külalised Eestist ning pidasin oma 22. jubileed. Armusin (millest sain hiljem õnneks üle) ning rõõmustasin oma uute tuttavate üle. Käisin ka Eestis, sest sain kingiks piletid siia.

oktoober:
Tutvused süvenesid ning trall ja pillerkaar Soomes jätkus. Samuti sain koolitarkust oma pähe ning selleks ajaks oli välja selgunud juba mõningad härrasmehed, kes proovisid mu tähelepanu võita. Kuid neil ei õnnestunud see:D Või noh, tähelepanu õnnestus mõnel ikka võita, aga südant ei saanud keegi, sest endiselt olin enda meelest armunud kellessegi, kellele ma seda öelda ei söandanud ning tegelikult ma ootasin ja lootsin et see läheks üle ka, sest tahtsin selle inimesega olla sõber. Oktoobri lõpus käisin Tartus, viisin ära oma lõputöö kavandi ning käisin Zavoodis seiklemas. Sain tõendust, et mehed on ikka tõepoolest suurema osa ajast väga vastutustundetud ning loodan, et minu peetud loengud kunagi kellelegi ka pea sisse jõuavad.

november:
Novembri alguses pidin Soome tagasi minema, olin haige ning selgus, et mul oli palavikku 40 kraadi. Pidin kindlasti Soome minema ja nii ma laevas loksusin ja värisesin, ise köhides välja oma viimaseidki kopse ning nina oli ka nii lustakalt tatine, et pea valutas nagu ma ei tea mis asi. Siis tulid mulle külla Sirka, Päpu, Kixa ja Katu, käisime IKEAS ja linna peal jalutamas ja ka minu juures oli korraldatud selleks puhuks pidu. Olin ilusalongis juuksemodelliks ning hakkasin seejärel brünetiks. Tundsin, et kaotasin blondide juustega ka osa iseendast ning hakkasin unistama sellest, et saaksin olla kiilakas. Tegin kooliasju ja käisime palju ringi nii Helsingis kui ka väljaspool linnapiire.

detsember:
Kuu algas hullu eksami- ja esseeperioodiga, asju oli nii palju teha et hirmus. Samuti lubasin ära tüki oma südamest ühele inimesele, kes juba oktoobri algusest peale selle nimel võitles. Süüdistan end tänini selles, et miks ma ometi varem teda kuulda ei võtnud, et sain temaga koos olla ainult nädalajagu. Aga see nädal oli üks ilusamaid! Ja taaskord juhtus minu elus üks sellistest pöödrepunktidest, mida ma kõvasti öelda ei tahaks, aga mis muutis nii mõndagi. Tulin Eestisse 9. detsembril. Markus ja Ilke saatsid mind sadamasse, võitlesime kõik kolm pisaratega. Käisin Tartus eksameid tegemas, mille tagajärjel on mul keskmine hinne sel semestril ei rohkem ega vähem kui 1:D aga noh, arvestades sellega, et ma loengutes ei käinud, ja mõned ikka läbi kukkusid, läks mul vist päris hästi. Käisin Kairiga Tõrvas ning pärast seda olen saanud pidada erinevaid jõulupidusi erinevate seltskondadega ning taaskord veendunud selles, et mul on siin maailmas ikka kõige paremad sõbrad!

Ma olen ümbritsetud olnud kogu see aasta suure armastusega, kuigi olen nimetanud end kogu aeg vallaliseks ja see armastus ei ole tulnud suhetest vastassugupoolega. Ma olen leidnud selle armastuse enda seest ja oma sõpradest. Mind on ümbritsenud ka koledamatel päevadel suur hunnik päikest, mis on minu ja teiste südametes ning ma olen väga õnnelik! Ma tean, et jõuan oma elus veel kaugele ning see aasta on olnud selline, mis on aidanud mul sellele järeldusele jõuda.


Ma olen õnnelik!