My Purity Report - Compared to Others
Category	- Lower - - Low - --- Average --- - High - - Higher -
Sexual:	44%
Homosexual:	42%
Nerdiness:	60%
Healthiness:	83%
Financial:	75%
Criminal:	41%
Drug Use:	64%
Grossness:	33%
Report By NerdTests.com. Click Here to get your purity scores!

Niipalju siis igasugustest testidest. Leidsin Marta blogist. Vahva küll:D Seksuaalsus puudulik ja homoseksuaalsus veel puudulikum. Ikka õudne on see elu.

Tegelikult on lugu nii, et täna, peale Kiisu blogi lugemist sattusin jälle jumala mõttesse ära. Ma olen viimasel ajal Tema peale nii ülekohtuselt turtsuv olnud. Ma saan aru, et reisil ma olin haige ja viimasel ajal olen üldse olnud tõbine ja seetõttu turtsu... aga ikkagi. Ma ei tahaks ju tegelikult kogu aeg vinguda kui põhjust ei ole ja näägutada ja nuriseda. Ja ma tean, et ma teen valesti.. ja ikka leian ma ennast lihtsalt norimas. Ei taha, ei taha, ei taha! Ilmselt teen seda seetõttu, et meil on kõik kogu aeg hästi ja oleks vaja probleeme, et asi oleks põnev... aga TEGELIKULT olen ma just veel eriti õnnelik seetõttu et meil tavaliselt on kõik hästi. Ei saa ma aru endast, ei saa ma aru teistest.

Ja kas mul hakkab reisupalavik jälle peale tulema? Loodame, et ta seekord Reginaga väga mestis pole... sest eelmine kord tegid Regina ja ta peika Rögnar endale minu hingetorus koha, kus on hea amüsantselt aega veeta. Ja teglikult oli see päris rõve. Siiamaani natuke rögistan, aga enesetunne on juba palju parem.

Homme pean lennujaamas olema 13.30 Varsti lähen koju (ma olen Küllikese juures, sest mul on nett maas kodus) ja hakkan asju pakkima.

Tuleb jälle üks nädalavahetus Temata.

Reisupoisid:D

Oleme tagasi. Hirmsasti sai nalja ja tasaarveldusi:D
Neljapäeval läksime einestama Kaisaga KuKu klubisse jasiis läksime suure ringiga sadama poole. Seal oli SadamaRket või midagi sellist.. juba sadamas oli meil hea tuju. Jõime kakaod ja ootasime oma poisse.. Poisid tulid, ära külmunud, aga siiski heatujulised. Käisime check in-ist läbi, lunastasime oma piletid ja läksime läbi tollist. Mul oli hirmsasti mure, et kas kokaiini peab ka ära deklareerima:D aga ma seda väga kõvasti ei julgenud öelda ka:D

Laevas läksime oma kajutitesse, sättisime natuke ja siis läksime pubisse istuma ja mõnusalt ära olema... varsti tuli juba oodatud söögiaeg. Adi ja tema lihapallid:D Igatahes sõime ennast suhteliselt lapikuteks... peale söömist tulime meie kabinetti, jõime seal vahvaid kokteile ja nalja sai:D Kui kell oli juba palju, siis läksid meie reisikompanjonid oma kabinetti ja meie sättisime ennast magama. Käisime dushi all ja kreemitasime ja.. nagu ikka.

Hommikul ärkasime meie Kiisuga natuke varem kui meie kompanjonid. Sättisime ennast korda ja käisime tekil merd vaatamas. Kompanjonid ärkasid üles ja läksime hommikust sööma. Istusime akna ääres ja vaatasime maju väikestel saartel. Sõime salaamit ja juustu ja arutasime maailmaasju.

Tollist läbi käidud, läksime linna peale, sõitsime kohaliku linnaliinibussiga (mille piletid on meie mõistes ikka väga kallid 40 seki täiskasvanutele ja 20 seki õpilastele) linna ja shoppama:D Otsustasime, et ostame poistele ühesugused asjad ja tüdrukutele ka. Et võiks toimida Sõnajalgade clänn. Ja nüüd võingi uhkusega teatada, et mul on nüüd kaksikõde! Jah, tore, tänan:) Nalja sai seal linna peal palju. Igasugused tsiktõmmide moodi vennad tegid seal mingit protesti või meeleavaldust. Ja siis nad kolistasid pottide ja pannidega ja meie arvasime, et Veerpalu jõuab kohe finishisse:D

Ahjaaa... ikka õudne on see, kui sa ei saa sõnagi sellest rootsi keelest aru;D meie uued sõnad : stanner, röker, öl ja ohlens (need muidugi selle rootsi a-ga, millel on väike o peal:D)... no ja kuna me eriti palju rohkem sõnu ei tea (hihihiii), siis ostsime piima asemel keefiri või petti või ma ei tea, mis tükkidega jampsi:D igatahes Dooley's-iga segades see maitses nagu karamellijogurt (olgugi, et ma maitset eriti ei tundnud, sest Regina võttis mu maitse- ja lõhnameele selle reisi jaoks täitsa ära)..

Laevas käisime ringi nagu Abba või Sõnajalad. Inimesed vaatasid meid imelikult aga meil oli naljakas. Õhtul istusime veel meie kabinetis, tegime natuke lonksu ja kõikusime hoolega.


Tore oli. Aitäh Kaisa ja Adi, et tegite meie reisi mõnusaks. Olete parimad kompanjonid:)

Meie seiklustest kirjutavad veel Kaisa ja Kiisu.


Mõnus oli:)

Kuidas Reisupalavikust Regina sai...

Täna öösel juhtus nii, et panin oma hingetorule nimeks Regina. Ta on umbes 14 aastane, näeb välja nagu Tokio Hoteli laulja ja tal on väga raskekujuline puberteet ja ta on kuri. Ja kuna ta on nii tige, siis iga kord kui õhk temast läbi käib, on ta veel kurjem. Ja juuksed lähevad veel rohkem turri. Ja nägu läheb karmimaks. Ma arvan, et talle ei meeldi kui ma hingan. Ja siis kui ma õrnemini hingan, siis tulevad tal puhitsused ja gaasid. Niiet lisaks sellele, et ta mul kuri on, on tal ka seedimisega asjad pisut nihusti.

Tsort baberi ma ütlen. Kõige haigemaks jäin. Fakkfakkfakk. Eile oli nii hea tuju, täna olen ma küüslauku iga otsani täis. Teate kui vastik on soe sooda-piim? Eriti vastik on ta hommikuse hambapesu aseainena. Vuih. Ja üleüldse.

Ma olen see talv juba sajandat korda haige.

Reisupalavik, reisupalavik. 46'C:D

Tegelikult on asjalood nii, et päris nii hull see asi pole. Raha me täna vahetama ei jõudnud, küll aga käisime lasnamäe vanaemale süüa viimas ja minu töö juurest käisime ka läbi, et võtta sealt riided. Homme on ju koolis catering ja seetõttu pean olema ponks poiss. Koolist sadamasse lähen ilmselt taxiga, sest ma olen miljonär-poiss. Vanaema viskas mulle kaks (KAKS!) sotti- lenda või Kuule.

Lisaks "pulmafondile" tegime täna "reisi-auto-korteri-mustade päevade fondi", kus on juba kolmkümmend kaks Eesti krooni. Yeah- I know- un-fu*king-believable:D Ei, raha on meil Kiisuga nagu muda:D

Lisaks kõikidele headele uudistele on selline lugu, et ma olen jälle tõbine. Nina nohiseb, kurk kähiseb ja kõrvus kumiseb. Tüdruk nagu udust välja kutsutud.

Kusjuures mu vanaema pani mulle diagnoosi: "Sa oled nii paksuks läinud, nüüd on ainult kaks võimalust, kas sa oled rase või sul on kõhus vesi" . Välistasin esimese diagnoosi ja peale pikka vestlust lõpuks nõustusin, et küll mul seal kõhus vast ikka vesi on, sest otseloomulikult mitte ei või olla see rasv või midagi muud. See lihtsalt peab olema vesi! Vanaema knows the best:D

Ja tegelikult on mul praegu lihtsalt superhea tuju. Elu on lill indeed:)

Minu targad sõbrad:D

"no ma veel päris kindel ei ole, aga teoreetiliselt võibolla tulen see neljapäev kindlasti, aga võibolla järgmine ka"


jaa, sa oled mul tubli. Tark oled ja natuke otu oled vahel ka. Ja sellepärast ma Sind, Pätu armastangi.

Kõik on ju hästi...

Eile peale tööd läksin Krissu sünnipäevale. Kui ma sinna jõudsin, olid mõned juba purjus ja mõned rohkem purjus ja mõned väga purjus. Britu ootas mind, et saaks nalja. Ja nalja saigi, nii hea oli teda üle aasta aja jälle näha. Siis mingi aeg läksime linna, Old Pub'i ja Nimegasse. Jõime paar koksi, tantsisime- lõbus oli. Enne kui ma arugi sain, oli kell 6 ja mul tekkis tahtmine koju minna (mingi tüüp üritas mind sebida, rääkis igasuguseid ulmejutte, et umbes pole olemas maailmas riiki, kus ta käinud poleks jms. Tema katse peale mind suudelda sain päris vihaseks ja ütlesin, et ma pole huvitatud... ja teate, mida tema siis ütles? tsiteerin "Ma pole näinud naist, kes ei tahaks minuga suudelda või k**pida" Tegelikult jäi mul selle peale karp üsna lahti, (milline enesehinnang, ego vms?) aga mitte väga ja kauaks ka mitte. Vastasin talle "Noh, siis on ju tore, et sa oma elu jooksul näed sellise naise ka ära, kes ei taha sinuga suudelda ega ke**ida." Ja siis ta tegi midagi mökmök sarnast ja ma kõndisin minema. Ja siis ma tahtsingi juba väga koju tulla. Puhkama. Vaadates jällegikord purjus mehi- oli mul nii hea meel, et mul just minu Kiisu on. Ei käitu ta nõmedalt ega joo ennast pildituks... Saatsin Talle sõnumi... ja tulime taksoga linnast ära...

Täna hommikul käis siin Tiina, tegime küünehooldust, rääkisime juttu. Natuke on mul pohmell ja natuke on kuidagi imelik olla. Nagu puuduks mõtlemisvõime või midagi seesugust. Tiinale rääkisin ka mitu korda kõiki asju uuesti läbi, sest ma lihtsalt unustasin, et ma olin juba korra või paar samal teemal juba sõna võtnud. Hommikul panin unesokki, rääkisin midagi taksorestoranidest. Imelik on olla.

M. ja E. olid lahku läinud. Ja T. ja K. vist ka (ei taha panna pikki nimesid, ilmselt see ei ole ilus teiste lugulauludest siin kriisata) Vaadates M.i tuli mul natuke kurbus peale. Ta on muidu alati nii elurõõmus ja särav, täna oli ta nagu inimvare. Deprekalik. Meisendav, ma ütlen. Ja siis ma üritasin aru saada, et miks ma täna ei suuda end tema olukorda panna... ja sain aru, et ma ei ole vist oma eluga olnud kunagi nii rahul kui umbes viimane aasta. Muidugi on mul kurbusenoote toreduse vahele kaduma läinud.. ja on ka turtsutuju sisse tulnud.. aga tegelikult olen ma rahul. Rahul sellega, et mul on hoolitsev ja armastav Kiisu, kes hoiab mind nagu kullatükki ja kellele ma tahangi olla maailma parim naine, et tal oleks põhjust minu eest hoolitseda. Rahul sellega, et mul on maailma parimad sõbrad, kes teavad, milline ma olen, lepivad sellega ja suudavad mind armastada nagu mina neid.. Koolis läheb mul superhästi, tööl samuti normaalselt. Kodus on viimasel ajal kõik hästi olnud...

Nii ma mõtlesin, kui ma M.i vaatasin... ma ei öelnud eriti midagi, niisama tühja-tähja rääkisin küll, üritasin nalja teha. Tulutult muidugi.... ja kuidagi mõjus M. mulle ikka niimoodi, et mul tuli natuke kurbus sisse... kahju kui sõbrannadel ei lähe hästi... kahju et keegi peab nii kurb olema, kui mina olen nii õnnelik... Tahaks anda M.le oma rõõmust natukene (mitte muidugi palju, sest ma olen ju "väike pankurike" ja "väike juudike" nagu Kiisul on kombeks öelda)...või natukene rohkem, et tema oleks ka rõõmus ja särav nagu vanasti. Ta on ju ikkagi minu kameeleonike...

____________________
Ainult neli korda tuleb veel magama minna, siis ma juba näengi Kiisut ja siis me juba lähemegi paadiga reisule. Saab ka ükskord neid rootslasi näha:D

2.-4. märts sõidan Leetu. Olles kolmandat päeva ametiühingus, õnnestus mul neile kuidagi nii silma jääda, et olen üks kahest, kes lähevad Eestist sinna... lennukipiletid, majutus, toitlustus- kõik maksab ametiühing kinni. Normaalne.

Ahjaa. Eile oli mul mõtte materjaliseerumine. Kui mul sai raha otsa, siis hakkasin mõtlema, et ma võiks raha leida. Et sellistes baarides kaotavad kindlasti inimesed taskutest raha ja hommikuti võivad koristajad päris huvitavaid asju leida... ja... vaatasin oma nina ette maha.. ja seal oli sada krooni!:D

Loodan, et see polnud kellegi viimane raha.. Aga kellelegi ma seda pakkuma ei hakanud ka, sest inimesi oli seal mingi miljon... ja siis tegime veel ühed kokteilid ja hea oli.

Koperdaja Park Avenue moodi.

Või tegelikult peaks see olema koperdaja Park Lounge (sest ma käisin käntsa all lounge's, mitte üleval restoranis) moodi. Sest. Sest ma kukkusin täna kolme (või õigemini kahe, sest ühe jõudsin ära serveerida) kausiga brokoli-püreesupiga kõhuli. Kõht oli sousti täis ja taldrik lendas üle pea nii, et selg nägi välja nagu oleks keegi sinna oksendanud. Taldrik katki, suppi põrand täis. Juuksed olid suppi täis, nägu, riided, sukapüksid läksid katki, põlved siniseks ja liigesed valutavad ka.

Oeh.

Ma kukkusin. Mitte muidugi esimest korda elus (seda juhtub mul tegelikult tihti, btw), aga esimest korda tööl olles. Kahekümne inimese ees, kel oli sõbrapäeva üritus a'la carte ja täisteenindusega. Ja ma kukkusin.

Siis ma tegin sada tühistamist (no mitte päris, aga mingi 6 kindlasti)
Siis ma unustasin kogu aeg ära, mis ma tegema pidin.
Siis ma juba tundsin, et nii see nali kesta ei saa...

aga kestis ta endiselt edasi:D

Siis ma tahtsin oma sõpradele sõnumeid saata, aga selgus, et mul pole krediiti.

Ja siis ma mõtlesin, et las ta olla.

Aitäh kõigile, kes mind täna meeles pidasid ja tegid mu tuju heaks. Eriti aitäh Kaisale ja Katsile, kes tulid mind sõbrapäeva puhul külastama:)
Võtke eeskuju, poisid:D

Ilusat sõbrapäeva:)

Tehke täna oma sõpradele head meelt. Ja mitte ainult täna, sest sõbrad on need, kes jäävad....

Mõtlesin ümber. Kaks korda

Ja eelmises postis ei olnud sõnagi kiisust. Üldiselt see oli meelega, aga siis mõtlesin ma ümber. Kaks korda.

Saiasöömine on patt

Tegime täna koolis igasuguseid asju :Jugoslaavia lõhepada, õunakooki, seenepirukaid, lõhe juustukastmes, lõhe-shampinjonivardaid, kringlit ja porgandikaraskit.

Hea oli. Ja ma sõin viilu kirnglit ja tüki kooki ja karaskit ka.

Eile ma pattu ei teinud, küll aga pühapäeval sõin pidupäeva puhul tüki torti ja laupäeval kaks (KAKS!) saiakest.

(Pean selle kõik kirjutama üles, sest kui ma tahan kunagi vinguda, et mul on midagi viga, siis ma võin seda siin vaadata, et mul tõesti ongi midagi viga:D)

Enne seda olin tubli poolteist nädalat. Ja enne seda veel umbes teist samapalju.

Kui ma tahan suveks saada ujumisrõngast lahti (mida tegelikult läheb ju suvel vaja), siis ma pean ausõna hakkama liikuma. Ja ma olen nii laisk. Nii laisk, nii laisk.

Homme, neljapäeval, reedel ja laupäeval võib mind kindlasti kohata tööl (11.00-23.00), pühapäeva kohta ma veel ei tea.

Kooli on meid alles jäänud vist neli, kes ilmselt lõpetavad. Päris haige:D

Ahjaa, ei tohi ära unustada seda, et tahan kirjutada teemal "ma ei saa, midagi ei saa teha jne jne"

ALATI SAAB.

Blogger beta

Nii. Ma arvasin ja lootsin, et ei pea kunagi oma blogi betasse kolitama. Jah just nimelt kolitama, sest kuidas muidu (kolima-pidin kolima-kolitama või on hoopis kolitatama?)

Igatahes, peale seda, et just lõpetasin Orwelli "1984"- tundub see nagu Ingsotsi propaganda. Kõik kaob peast minema. Ilmselt see ainult tundub mulle nii, sest raamatud jätavad mingiks ajaks sisse "selle mõju all" oleva tunde. Ja ilmselt sellest raamatust tuleneb ka uute sõnade väljamõtlemine, sest "reaalsusekontroll=kaksisoim".

Oeh. Tartus olen. Homme hommikul sõidan esimese rongiga Tallinnasse, sest tahtsin oma kiisuga veeta veel ühtainust ööd. Oleksin saanud autoga täna Tallinnasse, aga ei tahtnud, sest muidu oleksin pidanud üksinda magama, aga mitte ei ole sellega harjunud.

Täna käisime kiisu emme kontserdil Tartu Ülikooli aulas, kus oli tema uue harfi esitlus. Kontsert oli megailus. Alustas kiisu empsu koos kuldflöödiga, siis oli sümfooniaorkester ja siis üks oboemängija. Kiisu emmel oli sinine printsessikleit, sinised kingad, mis olid kuldsete äärtega ja need sobisid nii ilusasti tema uue harfiga. Peale kontserti tulime kõik kiisu juurde (kiisu, tema emme, õde, tädipoeg, tädi, vanaema Laine, Paunküla vanaema, Marika ja Hille- mina ka) ja tegime wok-rooga, kartuleid ja forelli. Kiisu Paunküla vanaema meisterdas ruttu todri (biskviit oli varem olemas) ja kui kiisu empsu jõudis koju, siis oli kõik valmis. Sõime, jõime veini, rääkisime, tore oli. Ja eelnev kontsert oli lihtsalt fantastiline.

Homme hommikul sõidan Tallinna koju ja lähen arsti juurde. Ehk saan juba tagasi kooli ja tööle.

Ja kes ütles, et minu peas on kõik okei ja ma ei oska luuletada?

Oss oss, oss, kaloss:D
piu-pau, kondoss.
Aga kas sa seda ka tead,
et Sina oled kõige armsam ilma peal.
Kiisud, kutsud auh auh auh,
pai mops kurjnau.

Selle luuletuse pühendaksin oma kiisule.. ja senikaua kuni trance on minu jaoks nagu klassikaline muusika, olen uhkusega edasi oss:D

*Vein on teinud oma töö- ja kes meist tegelikult ongi normaalne.

PS. Ja nüüd olengi blogger beta vend.

Siis kui kätte jõudis jaanipäev

Pole ammu kirjutanud, kuigi tegelikult aega oleks ju olnud. Eelmine teisipäev jäin haigeks. Lootsin see nädal juba kooli minna, aga esmaspäeval arsti juures selgus, et tegelikult olen ikka haige ja et mul on madal kolesterool ja veresuhkur. Ja nüüd lähen märtsikuus endokrinoloogi juurde, sest mu kaalukõver on liiga kõver. Jah, mingil eluperioodil olin 113cm pikk ja kaalusin 68kg. Kaks aastat hiljem olin 55cm pikem ja 20 kg kergem. Ehk siis 168cm pikk ja 48kg. Sellest kaks aastat hiljem olin endiselt sama pikk, aga kaalusin 86kg.

Nüüd juba mitu nädalat ei söö saia ja muud mõttetut jama, aga kaalunumber endiselt tõuseb. Võib-olla on see tingitud sellest, et ma olen koguaeg nii väsinud ja aina magan ja pikutan ja tukun. (Mis omakorda võib olla tingitud sellest, et mul on veri natuke halvaks jäänud) Ei tea, tegelikult on ju kõik ikkagi hästi:) või vähemalt ma loodan nii. Eks näis, mis endokrinoloog ütleb. Kuigi varasematel aastatel on kõik olnud korras, see kaal on mul eluaeg jumpsinud ühest seinast teise.

Kiisuga oleme nüüd mitu päeva koos olnud. Tal sai sess jaanuari lõpu poole läbi ja oli minuga Tallinnas, käisime koos sünnipäevadel ja nüüd viimased poolteist nädalat on ta mind ilusasti põetanud, nagu ikka, kui ma natuke tõbisem olen.

Täna hommikul tulime Tartusse, siin on palju külmem kui Tallinnas, aga Tema kodus on nii soe ja hubane et õuekülma ei panegi tähele ja toakülma ka, sest Tema ju teeb sooja...

Järgnevatel päevadel katsun oma lõputöö ilusasti valmis kirjutada (ainult küsitlustega peab ootama vast kuu). Selle kohta, mis mul seni kirjutatud on ja valmis materjali kohta ütles mu juhendaja ja õpetaja et väga asjalik on, olgugi et teised lükkasid selle kirjutamise ikka kevade poole. Aga kevadel tuleb ju praktikaaruanne ja eksamid ja sada muud asja.

PS. kas ma üldse olen kirjutanud, et ma lähen uuesti kirjandit kirjutama? Igatahes ootan eksamikeskusest vastust, et kuhu kooli ma seda 14. aprillil kirjutama lähen.

Ja Turu Teatriakadeemiast ei ole ka vastust tulnud, et mis kellaajal ma eesti eelvoorus olen. Niiväga tahaks millegi loomingulisega tegeleda. Olen viimastel päevadel harjutanud rääkimist ka (kahju et ma eile haiguse tõttu retoorika tundi minna ei saanud) kaashäälikud on olemas, täishäälikud kõlavad, ainult nasaalsusest ma ei saa lahti. Ilmselt on see lapsepõlves korduvalt põetute põskkoopapõletike tõttu. Aga isegi kui ma sinna katsetele ei lähe/saa, või sisse ei saa, siis on ju mul veel mitmeid võimalusi. Olgugi, et ma praeguse aasta jätsin varuaastaks, aga ma olen ikkagi oma klassis kõige noorem.

Igatahes, sai midagi kirjutatud. Ja eelmisel nädalal saime kiisuga tunda, mis juhtub siis kui meil mõlemil saab raha täitsa otsa. Kiisu ei teinud peaaegu kolm päeva suitsu:D ja mina- mina lihtsalt turtsusin, nagu ikka:D
Esmaspäeval sain palka- ja see tegi kõike muud kui rõõmu. Sest ma olin ju graafikus nendel päevadel, mil ma olin haiguslehel ja seega ma sain jaanuarikuupalka nelja päeva eest:D fun, fun, fun. Aga mis seal ikka, vähesega saab mõnikord palju paremini hakkama, raha ei kulu mõttetustele, sest pole mida kuluda:D

Ahjaa.. me läheme kiisu, Kaisa ja Adiga 22.02 Stockholmi kruiisile. Pole ammu käinud ja argipäevast saab natuke välja ka.


Aga nüüd lähen ma magama,
head ööd linnupojad.

Vanaemad aferistideks:D

Ei, mu lasnamäe vanaema mõistab vahel nalja ka:D

Jutt käis sellest, et kas vene õigeusust saab välja astuda.

"Ma olen täiskasvanud inimene, võin usku vahetada kui tahan. Mina olen luterist, tahan- liitun mormoonidega, või hakkan hoopis baptistiks, budistiks, ateistiks või aferistiks. Igale poole võin minna, kuhu aga tahan. Meil siin Eestis on usuvabadus:D"


Täna neid nalju siin meie peres saab:)

Hommikunaljad

Kiisu mõni hetk tagasi, hommikukohvi-söögilauas:"Tead, ma mõtlesin, et peaks ise sinna Riigikokku kandideerima. Ma ei suuda enam välja kannatada, mis siin riigis toimub"

Ja rohkem ei öelnud ta midagi, selline naljapoiss ta mul ongi:D

Muidu on meil hästi. Täna on meil tähtpäev:)


Ja mina olen haiguslehel, teisipäeval arsti juurde.
Tõbistaja-kiisu olen.