Uut aastat on olnud nädalajagu. Selle nädala sees olen jõudnud taaskord toimetada. Olen saanud käia eksamil, väljas, õppida hommikul poole kuueni, natuke nutta, kordades rohkem rõõmustada, mütata põlvini lumes, seigelda öises Tartu linnas, keeta endale suppi ning olla tulemusega ülirahul ning keeta endale veelkord suppi ning olen pidanud selle vetsupotist alla valama ning enne seda pidin ka võitlema leekidega, sest juhtus nii, et kohmitsesin seal gaasipliidi kohal ja läksin põlema. Õnneks pärast mõningat võitlust leegid andsid alla ja pääsesin ise ilma vigastusteta....
Aastavahetus oli mul huvitav. Kõigepealt olime Potsuga Kadi juures, jõime šampanjat ja sõime maasikaid vahukoorega. Veel võis seal süüa kalamarja ja tiigerkrevette, aga kuna ma olen taimetoitlane siis piirdusin esimese kahega. Tegime ka hotshotte ja üleüldse, oli selline, vaikne mõnus äraolemine. Siis sõitsime Sandra juurde, kes on Kixa peika õe sõbranna. Seal tegin teistelegi mõned hotshotid ning sõime lillkapsast ja porgandit dipikastmega (seal oli ka igasuguseid muid valikuid, aga taas pidin tegema oma valiku). Südaöö paiku hakkasime Vabaduse väljaku poole jalutama, kui kell sai 12, siis olime Hirvepargi juures ja saime näha uhket ilutulestikku. Potsu, kes oli vahepeal läinud oma lapsi magama panema, pidi uut aastat vastu võtma üksinda. Mingi hetk otsustasin, et tahan väga minna Angelisse ning kui sa midagi ikka väga tahad siis kohe tuleb minna. Jätsin teised sinna Hirvepargi juurde ja läksin ise tagasi vanalinna poole ja tunnen et tegin õigesti, sest no ausalt, ma ei mäleta siin maailmas, millal ma viimati niiiii palju tantsisin! Supersupersuper!!
Kui hakkasin Angelist kodu poole minema, kohtasin juhuslikult Vabaduse väljakul taaskord oma kalleid sõbranjesid ja härra Kaidot. Siis me seal ootasime trolli ja naersime ja külmetasime ja ma leidsin endale isegi sõbra, kes saatis mind kogu trollisõidu aja, tuli minuga samas peatuses maha ja saatis mu koju ja vestles minuga veel mõningat aega. Vägagi huvitav.
Siis olin veel natuke Tallinnas ja 2. jaanuaril tulin Tartusse, kus otseloomulikult hakkas suurem askeldamine pihta, nagu mul ikka kombeks on.
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida.
Tahtsin hoopis öelda, et uus aasta on jälle uute alguste aeg. Ma ei teagi, mida ma sellelt aastalt ootan. Tahan veel rohkem endani jõuda ning aru saada sellest, mis toimub mu sees, et seejärel oskaksin paremini aru saada sellest, mis toimub mu ümber.
Praegu on kuidagi väga selline aeg, kus puudub motivatsioon koolitöö jaoks ja lihtsalt on soov, et see asi lõppeks ruttu ära, et saaks olla vaba. Mu hing nii ihkab sellist aega, et ei oleks tähtaegu või muud sellist. Et saaks lihtsalt olla ja mõtelda. Näha ja avastada.
Samas tahaks ka et aeg jääks korraks seisma, et ma saaksin ümber vaadata ning näha asju olevikus. Sest praegu olen ma oma mõtetes järgmises suves ja kogu aeg tulevikus, et ma ei saa tegelikult sellest üldse aru, mis toimub nüüd ja praegu minu kõrval. Ma ei saa öelda, et mul oleks hullult kiire, aga ma kuidagi ei suuda oma aega planeerida või leida nende jaoks, kes on mulle olulised. Ma olen olnud sellises situatsioonis varemgi ja ma ei tea, kuidas minuga see ikka ja jälle juhtub. Kuigi seekord on see veidi teistmoodi, sest üleüldises plaanis olen ma eluga rahul, lihtsalt tahaks, et mul oleks aega teiste jaoks ka. (Vastuoluline eks? Tahan iseend rohkem avastada, mis eeldab seda, et tegelikult peaksin ma teistest veidi eralduma, sealsamas on olemas kuskil vana preili Silm, kes tahab jõuda igale poole ja teha kõike ja ei oska õigel ajal stop nuppu vajutada...)
Muutumine on üks pikk protsess ja ma tunnen et 2009 oli alles selle algus... 2010 see jätkub ja see, kuhu ma omadega välja jõuan, huvitab mind väga, sest tunne selle suhtes on mul hea!
