Eile siis käisime tema tädil külas ja õhtul käisime minu õe, Kristeli juures. Jõime natuke siidrit ja kohvi.. ja rääkisime natuke kurbadest asjadest. Õhtul tudupesasse jõudes arutasime peaaegu hommikuvalguseni... ma nii kohutavalt kardan, et ma klammerdun liiga ära, aga miskipärast tunnen ma end kindlalt temaga... samuti otsustasime, et me peame mu mineviku maha jätma, sest ma olen oma vanades lugudes liiga kinni. Õhtul hakkasime asju sorteerima, hommikul viisime prügimäele igasugused vanad kirjad, bussipiletid ja üldse teisi meenutavad esemed. Enne, kui ma ei saa hinge täitsa vabaks, ei saa ma ju olla Temaga Mina. Tegime algust, et võiks alata Meie elu. Ilma Jukude ja Tõnnide ja teistega. Ja ma tahangi olla ainult tema.
Täna käisime ta vanaisa juures ja Tiina juures ka. Nüüd läheme tagasi Kristeli juurde, et tulla sealt ära paremate emotsioonidega kui eile.
"Ära usu müüte minu voorustest, ka minu toorus parem pole toorusest"
Ja hoolimata sellest, et mul on palju vigu, olen ma ikkagi Tema Kallis:)
kolmapäev, august 30, 2006
teisipäev, august 29, 2006
Kiisuga Tallinnamaaal
Eile siis peale mõningast mõtlemist ja arvutamist, hakkasime Tallinnasse sõitma. Enne seda käisime Paunkülas, kuhu viisime ta emme ja sealt võtsime korviga kurke, tomateid, õunu ja minu digika võtsime sealt ka. aga enne seda käisime autoga sõitmas. Täitsa mina ise olin roolis. Sõitsin KUUS kilomeetrit ja mu kiisu ütles et ma olin väga tubli. Oskasin autoga kurvis väga hästi hakkama saada ja ma ei suretanud autot mitte kordagi välja, ainult võis selle kallal natuke nuriseda, et ma vajutasin liiga väikse käiguga liiga palju gaasi. Sõitsin kolmandaga siis täpsemalt. Igatahes, ma ise olin väga uhke. Isegi üks auto sõitis minust mööda ja ma ei sõtinud talle otsa ja paanikat ei hakanud ka tegema.
Siis sõitsime Tallinnasse, kõigepealt lasnamäe vanaema juurde. Sealt saime patju ja teki (noorperele alustuseks:D) ja siis saime seal süüa ka. Üleval pool olev pilt ongi seal tehtud. Igatahes vanaemale avaldas mu kiisu väga muljet ja kõik on okei. Õhtul tulime meile, suure silokorviga ja siis hunniku patjadega. nii see sissekolimine käib:D
Hommikul vedelvorstisime ja ma lugesin talle ette "Pipi Pikksukka" ja siis vedelvorsitime veel. SÕime hommikust ja läksime linna peale laiama:D Nüüd tulime korraks koju, käisime dushi all ja liigume edasi:)
Life is a flower.
ENDISELT:D
pühapäev, august 27, 2006
Lugu sellest, kuidas Sälli jällegikord sattus Tartumaale.
Reede hilisõhtul tuli minu ühtekas siis minu juurde. Käisime väljas jalutamas ja õhtul olime suvevoodis ja rääkisime jälle Meie jutte. Kuulasime "imalaid" armastusest nõretavaid lugusid ja lihtsalt rääkisime. Me ei olnud ju juba kaks päeva näinud. Jäime tudu sisse ja kõik oli täitsa oksnoks.
Laupäeva hommikul lugesin talle ette viienda või kuuenda või seitsmenda klassi vene keele õpikut, Lauri Leesi "Vene keel- minu rõõm" Naerda sai, sest ma ei ole eriti usin lugeja ja puterdasin päris palju:D Lugesin Koljadest ja Toljadest ja Tallinnast. Luuletused tulid paremini välja, sest need olid mul veel vanast ajast natuke meeles. Ilmselt oli see õpik mõeldud kuuendale klassile, aga mule tundus, et mina olin sellest õppinud kaheksandas klassis. Siis helistas talle korduvalt tema vend, kes teatas, et suguvõsa kokkutulek käib juba täies hoos. ahjaa, unustasin mainida, et tal oli Paunkülas, vanaema juures, suguvõsa kokkutulek ja siis mina sattusin ka koos temaga sinna.
Seal olime üpriski vähe aega, sest kiisu issi helistas talle ja ütles, et ta ootab meid Peipsi järve äärde, Võtikverre.. sõitsime siis sinna ja käisime tema issiga poes ja sõitsime mööda küla ringi. Õhtul käisime mingi oja ääres jalutamas ja vaatasime tähti. Hoidsime üksteiselt ümbert kinni ja lihtsalt imetlesime. Muidugi käisid sinna kaasa ilusad sõnad ja kõik muu. Jõudsin järjekordselt järeldusele, et mul on temaga ikka väga, väga vedanud. Mul on olemas inimene, kes hoolib minust, austab ja hindab mind ning paistab, et tingimusteta.
Siis läksime tuppa, kus oli kolm reformvoodit. See maja oli vanasti olnud mingi metskonnamaja ning see paistis nagu mingi külalistemaja või -tuba olevat.. igatahes väga mõnus oli.. kuna reformvoodil on selline komme, et ta vajub auku, siis me võtsime madratsi ja panime selle põrandale. Üldiselt ongi nii, et meile meeldib rohkem magada madratsiga põrandal. Kuidagi mõnusam on.
Hommikul ärkasime ülesse ja läksime allkorrusele. Ta issi naine Evi oli meile juba pelmeene praadinud. Aga enne seda läksime tiigi taha sauna ennast natuke pesema. Pesime kopsikuga kikusid ja siis ta demonstreeris mulle kuidas saab miski trossiga libiseda üle tiigi. Mina seda katsetama ei hakanud, sest see oleks küll eriti tore olnud, kui ma oleksin karsumdi sinna tiiki kuidagi upakile kukkunud. Ma arvan, et mul ei oleks eriti naljakas olnud, aga kiisu oleks küll saanud hea peatäie naerda:D Siis läksime kööki sööma, väga maitsev oli, kiisu issi pani meile küünla ka lauale põlema ja täitsa tore oli. Siis läksime üles vedelvorstima ja vahepeal tulid Evi ja ta isa ülesse, et näidata meile konna:D Aga las ta olla siis. Kell hakkas juba mingi kaksteist saama ja me pidime hakkama tagasi Paunkülla sõitma, et võtta peale ta emme, venna, ta õe ja õe sõbranna.
150 km sõit kestis viis tundi, sest otseloomulikult oli meil vaja vahepeal teha musipeatusi ja siis käisime miskis kalatiigis ujumas ka. Alasti, nagu hipid. Eriti armas oli see, et mu kiisu kandis mind süles veest välja. Selles mõttes, et ma hüppasin talle sülle siis kui me olime umbes kaelani vees ja siis ta hakkas kalda poole kõndima. See on normaalne, et inimesed on vees kergemad, aga seda raskem tundub ta siis kui kõndida veest välja, selles mõttes, et ma olen oma kiisust umbes 30 kg raskem ja ta on mul ikka täitsa tubli, küll ta mind peale pulmi jaksab üle ukseläve ka tõsta:D Ahjaa, ja siis autosse tagasi jõudes tegime omale pulmafondi. See näeb siis välja selline, et morsitopsi on kogutud sente ja münte. Põhi on meil juba täis. Ja sellest topsist ei olegi kellegil plaanis võtta mustade päevade ajal suitsuraha või midagi sellist. Asi peab ikka õigesse kohta minema:D Ja otseloomulikult on kõigil luba lisada Valge Iluduse pulmafondi omapoolse toetuse:D Sõitsime siis edasi Paunküla poole ja tee peal jõin ma ära eelmisest õhtust alles jäänud Gini. See ei olnud eriti hea mõte, sest Paunkülla jõudes olin ma omadega päris purjust täis:D Ja süda oli ka paha:D Kiisu lubas mind viia kohalikku järve kainenema enne seda kui ta mind Tallinna hakkab viima.
Siis aga selgus selline asi, et Lehi ja tema sõbranna Kata olid juba eelmine õhtu Tartusse tagasi läinud ja autos oli kaks vaba kohta. Kiisu küsis, et äkki ma sooviksin temaga kaasa minna ja mina tahtsingi:D Siis helistasin oma emmele ja teatasin, et ma olen teel Tartu poole ja emal oli selle kohta öelda vaid seda ,et kas ma olen kindel, et mu mõistus on korras ja et talle tundub, et ma elangi juba Tartus. See oli ka natuke nadi värk, et ma unustasin oma rahakoti koju ja sularaha oli mul alles vist ainult sott:D Aga noh, jänes shampust ei joo ja las ta olla siis.
Sõidu ajal magasin natuke ja ärkasin üles selle peale et käis jälle üsnagi tormiline vaidlus. Võtsin ka sõna niipalju kui mõistsin, kuigi mitte eriti palju, sest vestlus käis Stalinist, natsidest, vabamüürlastest, anarhiast, satanismist, antisemiiitlusest ja muudest eelmise sajandi lugudest. Selles mõttes, et minule istub ajaloost rohkem eesti talupoegade seadused ja igasugused vanemad lood. Näiteks jagan ma rohkem Bartholomäus Höeneckest kui näiteks igasugustest Venemaa ja Saksamaa tegelastest, kelle nimegi mu keel ei väändu hääldama. Siis rääkisime veel Izmirist ja Tallinna kohalikest "tibladest" See teema ajab mu kiisut üsna närvi, sest ta leiab et igast rahvusest jobusid on olemas ja ta ei saa aru, miks just venelased on hammaste vahele eestlastele jäänud, sest Nõukogude Liidu ajal kannatasid venelased sama palju kui eestlased, kui mitte isegi rohkem. Muidugi on olemas neid umbkeelseid venelasi Eestis, kes ei oska teregi öelda ja need talle ei meeldi. Mina nõustun temaga, sest ma leian, et kellegil ei ole õigust arvata halvasti inimestest nende rahvuse, nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel. Inimene on inimene, olgu ta kanadalane, tsiktõmm, asiaat või homo. Muidugi see homoteema on meil kiisuga hell. Selles mõttes, et tal ei ole homode vastu vist isegi midagi, aga talle see paraaditeema ei istu. Ta leiab, et nii võivad näiteks nekrofiilid hakata viie aasta pärast Suur-Karja tänaval morgidega paradeerima. Mõnes mõttes ma leian, et tal on õigus, aga samas inimesed peaksid olema natuke rohkem tolerantsemad.
Aga igaljuhul on nii hea, et ma saan Koiduga rääkida tähtsamatel ja vähemtähtsamatel teemadel. Sellepärast ta mulle meeldibki. Ja mitte ainult. Muidugi olen ma õnnelik ka selle üle, et ta on ilmselt maailma kõige armsam ja ilusam poiss ja selle üle, et ta hoiab ja hoolitseb minu eest nii nagu keegi seda teinud ei ole ja et ta suudab alati minu paha tuju ära viia. Vestlused temaga on huvitavad ning kindlasti mitte ei jää me kumbki oma arutlustel ükskõikseteks. Et ei ole lood nii, et me ainult musitame ja kallistame, me saame kõigest rääkida.
Kui jõudsime Tartusse, selgus, et ma olin oma digika unustanud Paunkülla, aga vist oli juba hilja tagasi hakata liikuma:D See muidugi on täiesti minulik, sest teist nii tuulepead on raske leida.
Õhtul jõin ta emmega rohelist teed ja rääkisime köögis igasugustest asjadest, siis tundsin, et ma olen juba täitsa väsinud. Pea valutas ka ja mul oli natuke moss olla. Aga minu kiisu on nii mõistev ja armas, et ta saab alati aru:) Ta nägi, et ma tahtsin turtsuda ja meie tavapärased vestlused ei arenenud nii hästi kui tavaliselt.. ja siis ta ütles mulle, et kui ma tahan selga keerata talle, siis ta võib mind kaisu sees hoida selja tagant ka... see on nii hea, et ta mõistab alati, millal on mul vaja olla natuke rohkem omaette või millal on mul vaja saada pai, et mu tuju paremaks läheks. Jäime tuttu ära ja hommikul ärkasin ma tavapärasel viisil. Saades kiisult põsemusisid. Ainult see ei olnud tavapärane, et ma olin ikka veel mossis. Pea valutas ikka veel ja siis ma ütlesin, et mulle käib närvidele kui ta mind kiusab. Selle peale ehmatas ta natuke ära, aga siis ma sain ise aru, et tema ei ole ju selles süüdi, et mul on paha tuju ja et mu pea valutab ja tema tahtis mulle ainult head. Muidugi see, et ma ta peale kärkisin peaks rõõmustama Pätut, sest Pätul oli ükskord mure sellega, et kui tema mind kõdistas talla alt, et mind äratada, siis ma pidin talle peaaegu kallale minema, samas kaks nädalat hiljem kelkisin oma blogis suurest rõõmust, et minu kiisu oli mind kõditades äratanud. Et ilmselt olen ma nüüd juba harjunud Koiduga rohkem ja julgen olla ärgates tavapärasem mina.. aga ma loodan, et ma rohkem niimoodi ei kurjusta. Siis läksime vaidlema sõnade üle "prototüüp" ja "stereotüüp" Minu kasutatud lauses tundus kiisule, et sõna prototüübi asemel oleks pidanud olema sõna stereotüüp. Et prototüüp on miski tehasest välja lastud algmudel. Aga mina arvasin, et "prototüüp" on inimeste jaotamine välimuse järgi ja "stereotüüp" psühholoogilises mõttes. Siis võtsime võõrsõnade leksikoni abiks ja sealt me ei saanud ka midagi aru ja mõlemad jäid oma arvamusele kindlaks.. aga las ta olla siis:D Siis lugesin talle ette raamatust "Peremees ja sulane" kaks esimest peatükki ja tema luges mulle ette kolmanda ja siis ma valisin oma vanast ajast lemmiku peatüki ja lugesin talle seda ette. Kiisule tundus, et Kivirähk on raudselt oma "Rehepapi" kirjutamiseks sealt ainestikku leidnud. Peale hommikulugemist läksin mina vannituppa ennast pesema ja kiisu keetis samal ajal kohvi ja tegi mulle võikusid. Ja kooris kurki ka:D Sõin hommikust ja siis natukene veel lehitsesime võõrsõnade leksikoni. Kiisule tundus pisut rõve, et ma hommikusöögi ajal arutlen sõna "smeegma" üle, aga eile kui ma olin natuke purjust täis ja teel Paunkülla ei suutnud ma seda sõna meelde tuletada. Nimelt lugesin reede päeval raamatut "kõigest mida poiss peaks teadma" või midagi sellist. igaljuhul see raamat on mõeldud 13-16 aastastele poistele, et nad teaksid oma muutustest kehas.
Siis tuli Taivo siia ja ta aitas Valge Iluduse ust natuke timmida ja nagu ikka sain ma kuulda jutte velgedest ja kummidest ja kõigest muust. Igatahes mina teatasin, et klapisääretihend peab olema nii puhas, et seda saab keelega katsuda (seda rääkis mulle Kats) ja selle peale ütles Taivo, et tal on ükskõik, aga mootorit ta suuga näppima ei lähe- seega sain mina varjatult teada, et klapisääretihend asub ilmselt mootoris:D
Siis sõitsime ülikooli, kiisu käis veel oma aktuse asja uurimas. Niiet neljandal septembril on tema filosoofiaosakonna aktusel ja siis kunagi tulevikus saab temast vene- ja slaavi filoloog, kui kõik läheb plaanipäraselt. Ma loodan, et ta õpetab mulle ka vene keelt, siis ma saan olla tema vääriline ühtekas. Ja siis lubas kiisu mind autoga ka sõitma õpetada, kuigi jah, kes teab, see teab, et ma esimese käiguga oskan platsi peal isegi sõita:D
Autos ma natuke mukkisin ennast ja siis tuli mõte, et me võiks sõita Tallinnasse. Ja nüüd ongi lood sellised, et varsti me hakkame Tallinna poole liikuma. Teel sinna käime Paunkülast läbi, võtame digika ja siis oleme Tallinna poisid. Mõte tekkis, nagu tavaliselt, eiteakust ja nii vist ongi parem. Nüüd- peale seda kui ma olen sedasama sisestust kirjutanud KAKS korda, sest otseloomulikult õnnestus mul see esimene kord kustutada (seetõttu on kirjutatud ka üpris lühidalt, sest ma lihtsalt ei viitsinud ega suutnud kirjutada nii värvikalt kui esimene kord)hakkame me sättima. enne seda sööme natuke. Kiisu käis just dushi all ja ta lõhnab just nii nagu maailma kõige armsam poiss lõhnama peab.
Laupäeva hommikul lugesin talle ette viienda või kuuenda või seitsmenda klassi vene keele õpikut, Lauri Leesi "Vene keel- minu rõõm" Naerda sai, sest ma ei ole eriti usin lugeja ja puterdasin päris palju:D Lugesin Koljadest ja Toljadest ja Tallinnast. Luuletused tulid paremini välja, sest need olid mul veel vanast ajast natuke meeles. Ilmselt oli see õpik mõeldud kuuendale klassile, aga mule tundus, et mina olin sellest õppinud kaheksandas klassis. Siis helistas talle korduvalt tema vend, kes teatas, et suguvõsa kokkutulek käib juba täies hoos. ahjaa, unustasin mainida, et tal oli Paunkülas, vanaema juures, suguvõsa kokkutulek ja siis mina sattusin ka koos temaga sinna.
Seal olime üpriski vähe aega, sest kiisu issi helistas talle ja ütles, et ta ootab meid Peipsi järve äärde, Võtikverre.. sõitsime siis sinna ja käisime tema issiga poes ja sõitsime mööda küla ringi. Õhtul käisime mingi oja ääres jalutamas ja vaatasime tähti. Hoidsime üksteiselt ümbert kinni ja lihtsalt imetlesime. Muidugi käisid sinna kaasa ilusad sõnad ja kõik muu. Jõudsin järjekordselt järeldusele, et mul on temaga ikka väga, väga vedanud. Mul on olemas inimene, kes hoolib minust, austab ja hindab mind ning paistab, et tingimusteta.
Siis läksime tuppa, kus oli kolm reformvoodit. See maja oli vanasti olnud mingi metskonnamaja ning see paistis nagu mingi külalistemaja või -tuba olevat.. igatahes väga mõnus oli.. kuna reformvoodil on selline komme, et ta vajub auku, siis me võtsime madratsi ja panime selle põrandale. Üldiselt ongi nii, et meile meeldib rohkem magada madratsiga põrandal. Kuidagi mõnusam on.
Hommikul ärkasime ülesse ja läksime allkorrusele. Ta issi naine Evi oli meile juba pelmeene praadinud. Aga enne seda läksime tiigi taha sauna ennast natuke pesema. Pesime kopsikuga kikusid ja siis ta demonstreeris mulle kuidas saab miski trossiga libiseda üle tiigi. Mina seda katsetama ei hakanud, sest see oleks küll eriti tore olnud, kui ma oleksin karsumdi sinna tiiki kuidagi upakile kukkunud. Ma arvan, et mul ei oleks eriti naljakas olnud, aga kiisu oleks küll saanud hea peatäie naerda:D Siis läksime kööki sööma, väga maitsev oli, kiisu issi pani meile küünla ka lauale põlema ja täitsa tore oli. Siis läksime üles vedelvorstima ja vahepeal tulid Evi ja ta isa ülesse, et näidata meile konna:D Aga las ta olla siis. Kell hakkas juba mingi kaksteist saama ja me pidime hakkama tagasi Paunkülla sõitma, et võtta peale ta emme, venna, ta õe ja õe sõbranna.
150 km sõit kestis viis tundi, sest otseloomulikult oli meil vaja vahepeal teha musipeatusi ja siis käisime miskis kalatiigis ujumas ka. Alasti, nagu hipid. Eriti armas oli see, et mu kiisu kandis mind süles veest välja. Selles mõttes, et ma hüppasin talle sülle siis kui me olime umbes kaelani vees ja siis ta hakkas kalda poole kõndima. See on normaalne, et inimesed on vees kergemad, aga seda raskem tundub ta siis kui kõndida veest välja, selles mõttes, et ma olen oma kiisust umbes 30 kg raskem ja ta on mul ikka täitsa tubli, küll ta mind peale pulmi jaksab üle ukseläve ka tõsta:D Ahjaa, ja siis autosse tagasi jõudes tegime omale pulmafondi. See näeb siis välja selline, et morsitopsi on kogutud sente ja münte. Põhi on meil juba täis. Ja sellest topsist ei olegi kellegil plaanis võtta mustade päevade ajal suitsuraha või midagi sellist. Asi peab ikka õigesse kohta minema:D Ja otseloomulikult on kõigil luba lisada Valge Iluduse pulmafondi omapoolse toetuse:D Sõitsime siis edasi Paunküla poole ja tee peal jõin ma ära eelmisest õhtust alles jäänud Gini. See ei olnud eriti hea mõte, sest Paunkülla jõudes olin ma omadega päris purjust täis:D Ja süda oli ka paha:D Kiisu lubas mind viia kohalikku järve kainenema enne seda kui ta mind Tallinna hakkab viima.
Siis aga selgus selline asi, et Lehi ja tema sõbranna Kata olid juba eelmine õhtu Tartusse tagasi läinud ja autos oli kaks vaba kohta. Kiisu küsis, et äkki ma sooviksin temaga kaasa minna ja mina tahtsingi:D Siis helistasin oma emmele ja teatasin, et ma olen teel Tartu poole ja emal oli selle kohta öelda vaid seda ,et kas ma olen kindel, et mu mõistus on korras ja et talle tundub, et ma elangi juba Tartus. See oli ka natuke nadi värk, et ma unustasin oma rahakoti koju ja sularaha oli mul alles vist ainult sott:D Aga noh, jänes shampust ei joo ja las ta olla siis.
Sõidu ajal magasin natuke ja ärkasin üles selle peale et käis jälle üsnagi tormiline vaidlus. Võtsin ka sõna niipalju kui mõistsin, kuigi mitte eriti palju, sest vestlus käis Stalinist, natsidest, vabamüürlastest, anarhiast, satanismist, antisemiiitlusest ja muudest eelmise sajandi lugudest. Selles mõttes, et minule istub ajaloost rohkem eesti talupoegade seadused ja igasugused vanemad lood. Näiteks jagan ma rohkem Bartholomäus Höeneckest kui näiteks igasugustest Venemaa ja Saksamaa tegelastest, kelle nimegi mu keel ei väändu hääldama. Siis rääkisime veel Izmirist ja Tallinna kohalikest "tibladest" See teema ajab mu kiisut üsna närvi, sest ta leiab et igast rahvusest jobusid on olemas ja ta ei saa aru, miks just venelased on hammaste vahele eestlastele jäänud, sest Nõukogude Liidu ajal kannatasid venelased sama palju kui eestlased, kui mitte isegi rohkem. Muidugi on olemas neid umbkeelseid venelasi Eestis, kes ei oska teregi öelda ja need talle ei meeldi. Mina nõustun temaga, sest ma leian, et kellegil ei ole õigust arvata halvasti inimestest nende rahvuse, nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel. Inimene on inimene, olgu ta kanadalane, tsiktõmm, asiaat või homo. Muidugi see homoteema on meil kiisuga hell. Selles mõttes, et tal ei ole homode vastu vist isegi midagi, aga talle see paraaditeema ei istu. Ta leiab, et nii võivad näiteks nekrofiilid hakata viie aasta pärast Suur-Karja tänaval morgidega paradeerima. Mõnes mõttes ma leian, et tal on õigus, aga samas inimesed peaksid olema natuke rohkem tolerantsemad.
Aga igaljuhul on nii hea, et ma saan Koiduga rääkida tähtsamatel ja vähemtähtsamatel teemadel. Sellepärast ta mulle meeldibki. Ja mitte ainult. Muidugi olen ma õnnelik ka selle üle, et ta on ilmselt maailma kõige armsam ja ilusam poiss ja selle üle, et ta hoiab ja hoolitseb minu eest nii nagu keegi seda teinud ei ole ja et ta suudab alati minu paha tuju ära viia. Vestlused temaga on huvitavad ning kindlasti mitte ei jää me kumbki oma arutlustel ükskõikseteks. Et ei ole lood nii, et me ainult musitame ja kallistame, me saame kõigest rääkida.
Kui jõudsime Tartusse, selgus, et ma olin oma digika unustanud Paunkülla, aga vist oli juba hilja tagasi hakata liikuma:D See muidugi on täiesti minulik, sest teist nii tuulepead on raske leida.
Õhtul jõin ta emmega rohelist teed ja rääkisime köögis igasugustest asjadest, siis tundsin, et ma olen juba täitsa väsinud. Pea valutas ka ja mul oli natuke moss olla. Aga minu kiisu on nii mõistev ja armas, et ta saab alati aru:) Ta nägi, et ma tahtsin turtsuda ja meie tavapärased vestlused ei arenenud nii hästi kui tavaliselt.. ja siis ta ütles mulle, et kui ma tahan selga keerata talle, siis ta võib mind kaisu sees hoida selja tagant ka... see on nii hea, et ta mõistab alati, millal on mul vaja olla natuke rohkem omaette või millal on mul vaja saada pai, et mu tuju paremaks läheks. Jäime tuttu ära ja hommikul ärkasin ma tavapärasel viisil. Saades kiisult põsemusisid. Ainult see ei olnud tavapärane, et ma olin ikka veel mossis. Pea valutas ikka veel ja siis ma ütlesin, et mulle käib närvidele kui ta mind kiusab. Selle peale ehmatas ta natuke ära, aga siis ma sain ise aru, et tema ei ole ju selles süüdi, et mul on paha tuju ja et mu pea valutab ja tema tahtis mulle ainult head. Muidugi see, et ma ta peale kärkisin peaks rõõmustama Pätut, sest Pätul oli ükskord mure sellega, et kui tema mind kõdistas talla alt, et mind äratada, siis ma pidin talle peaaegu kallale minema, samas kaks nädalat hiljem kelkisin oma blogis suurest rõõmust, et minu kiisu oli mind kõditades äratanud. Et ilmselt olen ma nüüd juba harjunud Koiduga rohkem ja julgen olla ärgates tavapärasem mina.. aga ma loodan, et ma rohkem niimoodi ei kurjusta. Siis läksime vaidlema sõnade üle "prototüüp" ja "stereotüüp" Minu kasutatud lauses tundus kiisule, et sõna prototüübi asemel oleks pidanud olema sõna stereotüüp. Et prototüüp on miski tehasest välja lastud algmudel. Aga mina arvasin, et "prototüüp" on inimeste jaotamine välimuse järgi ja "stereotüüp" psühholoogilises mõttes. Siis võtsime võõrsõnade leksikoni abiks ja sealt me ei saanud ka midagi aru ja mõlemad jäid oma arvamusele kindlaks.. aga las ta olla siis:D Siis lugesin talle ette raamatust "Peremees ja sulane" kaks esimest peatükki ja tema luges mulle ette kolmanda ja siis ma valisin oma vanast ajast lemmiku peatüki ja lugesin talle seda ette. Kiisule tundus, et Kivirähk on raudselt oma "Rehepapi" kirjutamiseks sealt ainestikku leidnud. Peale hommikulugemist läksin mina vannituppa ennast pesema ja kiisu keetis samal ajal kohvi ja tegi mulle võikusid. Ja kooris kurki ka:D Sõin hommikust ja siis natukene veel lehitsesime võõrsõnade leksikoni. Kiisule tundus pisut rõve, et ma hommikusöögi ajal arutlen sõna "smeegma" üle, aga eile kui ma olin natuke purjust täis ja teel Paunkülla ei suutnud ma seda sõna meelde tuletada. Nimelt lugesin reede päeval raamatut "kõigest mida poiss peaks teadma" või midagi sellist. igaljuhul see raamat on mõeldud 13-16 aastastele poistele, et nad teaksid oma muutustest kehas.
Siis tuli Taivo siia ja ta aitas Valge Iluduse ust natuke timmida ja nagu ikka sain ma kuulda jutte velgedest ja kummidest ja kõigest muust. Igatahes mina teatasin, et klapisääretihend peab olema nii puhas, et seda saab keelega katsuda (seda rääkis mulle Kats) ja selle peale ütles Taivo, et tal on ükskõik, aga mootorit ta suuga näppima ei lähe- seega sain mina varjatult teada, et klapisääretihend asub ilmselt mootoris:D
Siis sõitsime ülikooli, kiisu käis veel oma aktuse asja uurimas. Niiet neljandal septembril on tema filosoofiaosakonna aktusel ja siis kunagi tulevikus saab temast vene- ja slaavi filoloog, kui kõik läheb plaanipäraselt. Ma loodan, et ta õpetab mulle ka vene keelt, siis ma saan olla tema vääriline ühtekas. Ja siis lubas kiisu mind autoga ka sõitma õpetada, kuigi jah, kes teab, see teab, et ma esimese käiguga oskan platsi peal isegi sõita:D
Autos ma natuke mukkisin ennast ja siis tuli mõte, et me võiks sõita Tallinnasse. Ja nüüd ongi lood sellised, et varsti me hakkame Tallinna poole liikuma. Teel sinna käime Paunkülast läbi, võtame digika ja siis oleme Tallinna poisid. Mõte tekkis, nagu tavaliselt, eiteakust ja nii vist ongi parem. Nüüd- peale seda kui ma olen sedasama sisestust kirjutanud KAKS korda, sest otseloomulikult õnnestus mul see esimene kord kustutada (seetõttu on kirjutatud ka üpris lühidalt, sest ma lihtsalt ei viitsinud ega suutnud kirjutada nii värvikalt kui esimene kord)hakkame me sättima. enne seda sööme natuke. Kiisu käis just dushi all ja ta lõhnab just nii nagu maailma kõige armsam poiss lõhnama peab.
reede, august 25, 2006
:)
Aga maailma kõige armsam poiss tuli just minu juurde. Või noh natukene aega tagasi, ta tuletas mulle meelde, et mul on kuu aja pärast sünnipäev ja siis ta leidis et minu miimika on talle üpriski meeltmööda:D
Igatahes, ma armastan Teda.. ja nii ongi:)
Igatahes, ma armastan Teda.. ja nii ongi:)
Sõpradest..
Ma hakkasin mõtlema inimestele, kes mind ümbritsevad ja siis ma mõtlesin, et kas ma saaksin nimetada kedagi mitte unustamata ja nii, et keegi ei solvuks.. ja kusjuures ma ei saagi seda teha. ja ma ei hakka isegi nimetama neid, kellest ma olen võõrandunud, kõik nad teavad seda isegi..ja siis ma hakkasingi mõtlema, et miks inimesed võõrduvad.
Tahes tahtmata, on praegu selline keeruline aeg, kus suurem osa minu tuttavatest vahetab kooli (keskkool->ülikool) või elukohta ning see on paratamatus, et me hakkame üksteisest võõrduma. Lisaks sellele on ka minu tutvusringkonnas palju noorperesid. See ka võõrandab. MInu sõbrannad, kes on olnud rasedad, räägivad, et rasedus ja laps peletab sõbrad eemale. et tulevad umes sxellised vabandused "jaa, ma ei helistanud sulle, sest ma arvasin, et sa niikuinii ei saa kuskile välja tulla" vahet ei ole, kas inimene saab välja tulla või ei saa, helistada võib ju ikkagi, et mitte kedagi solvata. Ja see on ka üks põhjustest, miks mina oma sõpradest/tuttavatest võõrdun. Mitte et ma rase oleks, aga mina olen see poiss, kes ei helista ise teistele. Minu sõbrad teavad, et ma olen selline inimene, kes võib vabalt ära libiseda, aga mis saab siis kui ühel päeval nad enam ei helista mulle? Kui ma olengi ära libisenud. Võin öelda ausalt, et mul on tekkinud hirm.
Terve suve ei ole ma Tallinnas olnud, iga päev küsib keegi mu käest, et kas ma olen ta täitsa ära unustanud. Ma ei ole kedagi ära unustanud, aga ma lihtsalt olen selline udune mees. Nüüd lähen uude kooli, eile sain juba mõnega normaalselt läbi.. ning mis saab siis kui ma ei näegi mõnda oma vana kallist koolikaaslast?
Võib-olla see ei olegi nii hull, sest kui ma olin pubekas-gängsta-bängsta, siis arvasin ka et ma ei suuda ilma selle seltskonnata elada. Praegu ei tunneks ma neist mõnda osa äragi, nimed on meelest läinud ja vähestega vahetame tänaval üksteisele vastu tulles viisakusest sõnu. Ma ei ole ülbe, aga tõesti, ma tunnen et mul ei ole suurema osaga nendest mitte midagi rääkida. Muidugi on mul ka sellest ajast inimesi, kelle heaolu mulle korda läheb.
Ja siis veel see, et ma ei tea, kas ma üldse olen hea sõber. Ma pirtsutan ja vingun, ja olen küllaltki enesekeskne. Ma ei tea, tahaks et mõistus pähe tuleks. Igatahes... poisid, jätke meelde, et te ei laseks mul ära libiseda....
Ja kui nüüd need, kes seda minu päris sõpradest lugesid, lugesid seda hästi, siis nad said aru, et ma olen küll kehv pugeja ja vabandaja, aga te ikkagi olete mulle väga tähtsad , hoolimata sellest, et ma kipun aina kaugemale jääma...
Tahes tahtmata, on praegu selline keeruline aeg, kus suurem osa minu tuttavatest vahetab kooli (keskkool->ülikool) või elukohta ning see on paratamatus, et me hakkame üksteisest võõrduma. Lisaks sellele on ka minu tutvusringkonnas palju noorperesid. See ka võõrandab. MInu sõbrannad, kes on olnud rasedad, räägivad, et rasedus ja laps peletab sõbrad eemale. et tulevad umes sxellised vabandused "jaa, ma ei helistanud sulle, sest ma arvasin, et sa niikuinii ei saa kuskile välja tulla" vahet ei ole, kas inimene saab välja tulla või ei saa, helistada võib ju ikkagi, et mitte kedagi solvata. Ja see on ka üks põhjustest, miks mina oma sõpradest/tuttavatest võõrdun. Mitte et ma rase oleks, aga mina olen see poiss, kes ei helista ise teistele. Minu sõbrad teavad, et ma olen selline inimene, kes võib vabalt ära libiseda, aga mis saab siis kui ühel päeval nad enam ei helista mulle? Kui ma olengi ära libisenud. Võin öelda ausalt, et mul on tekkinud hirm.
Terve suve ei ole ma Tallinnas olnud, iga päev küsib keegi mu käest, et kas ma olen ta täitsa ära unustanud. Ma ei ole kedagi ära unustanud, aga ma lihtsalt olen selline udune mees. Nüüd lähen uude kooli, eile sain juba mõnega normaalselt läbi.. ning mis saab siis kui ma ei näegi mõnda oma vana kallist koolikaaslast?
Võib-olla see ei olegi nii hull, sest kui ma olin pubekas-gängsta-bängsta, siis arvasin ka et ma ei suuda ilma selle seltskonnata elada. Praegu ei tunneks ma neist mõnda osa äragi, nimed on meelest läinud ja vähestega vahetame tänaval üksteisele vastu tulles viisakusest sõnu. Ma ei ole ülbe, aga tõesti, ma tunnen et mul ei ole suurema osaga nendest mitte midagi rääkida. Muidugi on mul ka sellest ajast inimesi, kelle heaolu mulle korda läheb.
Ja siis veel see, et ma ei tea, kas ma üldse olen hea sõber. Ma pirtsutan ja vingun, ja olen küllaltki enesekeskne. Ma ei tea, tahaks et mõistus pähe tuleks. Igatahes... poisid, jätke meelde, et te ei laseks mul ära libiseda....
Ja kui nüüd need, kes seda minu päris sõpradest lugesid, lugesid seda hästi, siis nad said aru, et ma olen küll kehv pugeja ja vabandaja, aga te ikkagi olete mulle väga tähtsad , hoolimata sellest, et ma kipun aina kaugemale jääma...
neljapäev, august 24, 2006
Lugu sellest kuidas mu kiisu mulle helistas.
Minu ühtekas helistas mulle just et teatada, et vabal ajal on ta Moskva tsirkuses kloun ja et ta oli täna Pattaya ees näinud mingit poissi nimega Erki, kes nägi välja nagu kõhnaks jäänud Muhv.. ning tal oli olnud väga lahke näoga sõber, kellel olid olnud peenikesed vurrud ja pikad kihvad. Siis ta ütles veel, et ta igatseb mind ja, et tegelikult ma meeldin talle:)
Ta on lihtsalt kõige parem...
Ta on lihtsalt kõige parem...
Lugu sellest, kuidas sälli hakkas omale ID kuukaarti ostma
Täna hommmikul oli siis selline lugu, et küsisin empsu käest 100 eeku, et ma saaksin osta omale ID-pileti. See maksab 90 krooni +6eeku teenustasu. Lugu oli siis järgmine. Panin raha mina omale täitsa teksaseeliku tasku sisse. Seljas oli mul valge pluus, must pintsak, teksaseelik ja mustad kingad. Pesu oli mul täna musta värvi. Aga las ta oli siis. Läksin mina peatusesse, kus ilmnes, et R-kiosk oli kinni ja ma ei saanud endale piletit vormistada. Või siis nimetagem asju nende õigete nimetustega ja ma ei saanud endale ID-kuukaarti teha. Hakkasin siis mina otsima oma rahakotti ja selgus, et mida polnud, see oli rahakott. Nii, tore lugu, selles mõttes, et ma läksin ju kooli vestlusele ja võib-olla oleks olnud vajalik mingi dokustaadi esitamine või midagi. Igatahes, ostsin siis 10 kroonise pileti, kuna mul ei olnud ju õpilaspiletit, mis tõendaks minu soodussõitu. Sõitsin kuskile Pae peatusesse ja nägin, et ohoh, R-kiosk, mõtlesin, et ostan omale siis sealt selle ID-pileti. Siis selgus, et seal see süsteem ei toimi ja õnneks mulle tuli UUESTI meelde, et mul ei ole ju rahakotti, ega ID-kaarti kaasas, millele seda jama laadida. Yeah, thats me, täielik udupea. Ostsin siis veel kolm 10 kroonist piletit, sest ma pean ju kooli pärast igasuguste sadade bussidega sõitma.
Koolis käidud, helistas mulle Heli, et läheme lõunatama. Mina viisakas poiss, nagu ma olen, ei tahtnud et ta mulle välja teeks, ja siis kulus mul veel 50 krooni. Okeika kümpsa oli veel alles, ID-kuukaardiks on see ka normaalne algkapital:D
Sõime, Heli muljetas oma Küprose reisist ja rääkisime üldse igasugustest asjadest.
Jõudsin koju, valisime vennaga mulle restorani, kuhu ma peaksin praktikale minema
(ahjaa, see lugu on selline, et kuna meie grupis on ainult 11 inimest, siis hakkab meie õppetöö olema ainult kahel päeval nädalas viie päeva asemel. See omakorda tähendab seda, et ülejäänud kolmel päeval on praktika. Et siis ei ole tavalist 2 nädalat praktikat+2 nädalat teooriat süsteemi. See omakorda on kasulik nii meile kui ka tööandjale. Sest sellise praktikasüsteemi puhul saame me praktika eest ka tasu ning on olemas normaalne täiskohaga töökoht. Kuna me peame valima omale töökoha Eesti Hotellide-ja Restoranide Liidust, siis on ka palk üpriski normaalne, sest sinna liitu kuuluvad ainult head ja väga head restoranid/hotellid, mis omakorda tähendab veel seda, et edasine süsteem on ka hea. aa.. ja siis see ka veel, et katsetel küsiti minu käest, et miks nii heade hinnetega inimene soovib tulla kutsekooli, mu tunnistus oli kõige parem kandideerijate hulgast. Ma ei hakanud neile oma põhjuseid seletama, et ma teen seda ainult selleks, et ülikoolis on minu erialale vastuvõtt ainult paaritutel aastatel ja et muidu ma peaksin lihtsalt aasta aega kodus passima ja see 10 kuune õping sobib minu plaanidele. Nüüd kui ma saan lisaks veel töökoha ka, siis on eriti superpluss. Ütlesin lihtsalt, et kuna ma olen nii noor ja jõuan veel kindlasti kordi ja kordi veel ümber mõelda, siis see aasta aega on hea mõtlemiseks ja ma ei ole pikalt õppinud seda mis võib-olla ei olegi minu jaoks mõeldud. Muidugi lisasin ma seda, et ma usun, et ettekandjatöö on kindlasti minu jaoks mõeldud, sest ma olen hea pingetaluvusega ja suhtlemisaldis neidis. Või nimetagem kelnerinna või mis iganes.)
ja valisime välja miski hotelli, kus ta arvas, et on mõistlikud bossid. Siis lugesin üle tema vastatud intervjuu, mille ta saadab H.-R. Ennetile. Vaatasin et küsimustele oli vastatud normaalselt ja sõnastus oli ka okeika. Muidugi oskab mu venna suurepäraselt kirjutada, aga ta ei ole koolis juba ammu käinud ja need siin meie peres arvavad, et mina olen kõige targem. No ega nad mööda ei panegi.
Siis sain kokku Katsiga, et minna linna Kaisa töö juurde. Ostsin veel kaks viiekroonist bussipiletit (sest nüüd ju ometi oli mul olemas õpilaspilet)
Ja nii ma kulutasingi ära oma ID-kuukaardi raha ja homme lähen uuele katsele. Lisaks maksin Kristelile veel 100 krooni ja sain omale krediiti. Ja nüüd on mul rahaga vaesus majas. Et siis selline oli lühike lugu sellest, kuidas Tallinna uusrikkad sõidavad kahe päevaga maha üle 100 krooni, missest et kuukaart maksab 96 krooni:D
Aga homme tuleb maailma kõige armsam poiss minu juurde ja nagu ma aru sain, siis ilmselt laupäeval sõidame tema suguvõsa kokkutulekule Paunkülla. Ja eks siis näis, mis edasi saan.
Koolis käidud, helistas mulle Heli, et läheme lõunatama. Mina viisakas poiss, nagu ma olen, ei tahtnud et ta mulle välja teeks, ja siis kulus mul veel 50 krooni. Okeika kümpsa oli veel alles, ID-kuukaardiks on see ka normaalne algkapital:D
Sõime, Heli muljetas oma Küprose reisist ja rääkisime üldse igasugustest asjadest.
Jõudsin koju, valisime vennaga mulle restorani, kuhu ma peaksin praktikale minema
(ahjaa, see lugu on selline, et kuna meie grupis on ainult 11 inimest, siis hakkab meie õppetöö olema ainult kahel päeval nädalas viie päeva asemel. See omakorda tähendab seda, et ülejäänud kolmel päeval on praktika. Et siis ei ole tavalist 2 nädalat praktikat+2 nädalat teooriat süsteemi. See omakorda on kasulik nii meile kui ka tööandjale. Sest sellise praktikasüsteemi puhul saame me praktika eest ka tasu ning on olemas normaalne täiskohaga töökoht. Kuna me peame valima omale töökoha Eesti Hotellide-ja Restoranide Liidust, siis on ka palk üpriski normaalne, sest sinna liitu kuuluvad ainult head ja väga head restoranid/hotellid, mis omakorda tähendab veel seda, et edasine süsteem on ka hea. aa.. ja siis see ka veel, et katsetel küsiti minu käest, et miks nii heade hinnetega inimene soovib tulla kutsekooli, mu tunnistus oli kõige parem kandideerijate hulgast. Ma ei hakanud neile oma põhjuseid seletama, et ma teen seda ainult selleks, et ülikoolis on minu erialale vastuvõtt ainult paaritutel aastatel ja et muidu ma peaksin lihtsalt aasta aega kodus passima ja see 10 kuune õping sobib minu plaanidele. Nüüd kui ma saan lisaks veel töökoha ka, siis on eriti superpluss. Ütlesin lihtsalt, et kuna ma olen nii noor ja jõuan veel kindlasti kordi ja kordi veel ümber mõelda, siis see aasta aega on hea mõtlemiseks ja ma ei ole pikalt õppinud seda mis võib-olla ei olegi minu jaoks mõeldud. Muidugi lisasin ma seda, et ma usun, et ettekandjatöö on kindlasti minu jaoks mõeldud, sest ma olen hea pingetaluvusega ja suhtlemisaldis neidis. Või nimetagem kelnerinna või mis iganes.)
ja valisime välja miski hotelli, kus ta arvas, et on mõistlikud bossid. Siis lugesin üle tema vastatud intervjuu, mille ta saadab H.-R. Ennetile. Vaatasin et küsimustele oli vastatud normaalselt ja sõnastus oli ka okeika. Muidugi oskab mu venna suurepäraselt kirjutada, aga ta ei ole koolis juba ammu käinud ja need siin meie peres arvavad, et mina olen kõige targem. No ega nad mööda ei panegi.
Siis sain kokku Katsiga, et minna linna Kaisa töö juurde. Ostsin veel kaks viiekroonist bussipiletit (sest nüüd ju ometi oli mul olemas õpilaspilet)
Ja nii ma kulutasingi ära oma ID-kuukaardi raha ja homme lähen uuele katsele. Lisaks maksin Kristelile veel 100 krooni ja sain omale krediiti. Ja nüüd on mul rahaga vaesus majas. Et siis selline oli lühike lugu sellest, kuidas Tallinna uusrikkad sõidavad kahe päevaga maha üle 100 krooni, missest et kuukaart maksab 96 krooni:D
Aga homme tuleb maailma kõige armsam poiss minu juurde ja nagu ma aru sain, siis ilmselt laupäeval sõidame tema suguvõsa kokkutulekule Paunkülla. Ja eks siis näis, mis edasi saan.
Laisaks hakkan jääma
Kole jama lugu küll:D
viimasel ajal on kogu aeg selline tunne, et ma ei viitsi blogi kirjutada. ja siis mõtlen, et kes see seda ikka loeb ja siis mõtlen, et hea oleks enda jaokski pidada ja siis ma jälle mõtlen, et päris naljakas, et ma olen juba niikaua vastu pidanud.. ja siis ma jällegi mõtlen, et ma olen ju mingi päris igav inimene ka:D
aga samas ei tohi, EI TOHI jätta pooleli:D
Täna juhtus minuga selline lugu, et sain sisse Teeninduskooli ja käisin Heliga lõunatamas Veski kõrtsis. Varsti saan Katsiga kokku ja läheme linna peale patseerima. Täna on ju puhta neljapäev ka ja see on päris hea. Täna on mul olnud selline massiivne tallatakso päev ja jällegi on selline orav-rattas-tunne. Aga küll see üle läheb;)
viimasel ajal on kogu aeg selline tunne, et ma ei viitsi blogi kirjutada. ja siis mõtlen, et kes see seda ikka loeb ja siis mõtlen, et hea oleks enda jaokski pidada ja siis ma jälle mõtlen, et päris naljakas, et ma olen juba niikaua vastu pidanud.. ja siis ma jällegi mõtlen, et ma olen ju mingi päris igav inimene ka:D
aga samas ei tohi, EI TOHI jätta pooleli:D
Täna juhtus minuga selline lugu, et sain sisse Teeninduskooli ja käisin Heliga lõunatamas Veski kõrtsis. Varsti saan Katsiga kokku ja läheme linna peale patseerima. Täna on ju puhta neljapäev ka ja see on päris hea. Täna on mul olnud selline massiivne tallatakso päev ja jällegi on selline orav-rattas-tunne. Aga küll see üle läheb;)
teisipäev, august 22, 2006
Doonor Sälli
Täna mõtlesime kiisuga, et teeks midagi head. Käisime verd andmas. Minu hemoglobiin oli 142 ja vererõhk 130/70- väga hea mumeelest:)
Sain anda oma õnnelikku verd.. kiisu seekord ei saanud, sest ta alles hiljuti käis:)
Ja mu riided kuivavad endiselt eilsest vihmaromantikast ja Tallinnasse pean ma ilmselt tulema takso või kiisu tossudega:D
ELU ON IKKA VEEL LILL;)
Sain anda oma õnnelikku verd.. kiisu seekord ei saanud, sest ta alles hiljuti käis:)
Ja mu riided kuivavad endiselt eilsest vihmaromantikast ja Tallinnasse pean ma ilmselt tulema takso või kiisu tossudega:D
ELU ON IKKA VEEL LILL;)
esmaspäev, august 21, 2006
Jällegikord Tartumaal.
Selline lugu siis, et üsna pea kui olime Russalka juurest tagasi tulnud, siis tulime minu juurde sööma ja issi ja empsu läksid Nõmme mäele jalutama. Meie kiisuga hakkasime sõitma Paunvere poole, sest juba oli kiire. Paunverre jõudes otsustasime, et istume mingi aeg autos... mõnest ajast sai päris mitu tundi ja siis oli selline tunne, et nagu ei tahakski sisse minna, vaid tahaks hoopis kuskile mujale sõita.. aga see läks üle kui me natuke jalutasime ja käisime mingis vanas heinaküünis ja siis läksime tuppa ja sõime niiiii head õunakooki ja jõime rohelist teed. Õhtul läksime tudu sisse ja ma sain täitsa oma kõige kallima kaisus olla.
Hommikul ärkasime ülesse ja siis vedelvorstisime jälle ja tegime kallisid ja musisid ja paisid.. vaatasime silma ja rääkisime igasuguseid asju... ja ilmselt on ta endiselt maailma kõige armsam poiss, sest ta ütles mulle umbes nii:" Sa meeldid mulle. Mulle meeldib kui su juuksed on sassis, aga mulle meeldivad kui need on kammitud ka. Mulle meeldib kui su tukk on silmade ees, aga sa meeldid mulle ka siis kui sul on juuksed kõik taga patsis. Mulle meeldivad su kulmud, aga mulle meeldivad su kõrvad ka. Mulle meeldib kui sa naerad, aga mulle meeldid sa ka siis kui sa oled tõsine. Mulle meeldib kui sa räägid, aga sa meeldid mulle täpselt sama palju ka siis kui sa oled täitsa vait. Mulle meeldib su kõht, sest see on sinu kõht, mulle meeldib absoluutselt kõik sinus" vot just nii ta ütleski.. võib olla mitte sõna sõnalt, aga minul jäi igatahes karp ja kõik muud kohad täiesti lahti:D Selles mõttes, et .. ma ei tea, mul on ikka heasti vedanud. Siis läksime ujuma ja käisime põllu peal koos Pitsuga jooksmas.. sõime lõunat ja tulime ta perega Tartusse. Õhtul käisime poes ja tee peal näksisime juustu ja tegime palju musisid ja kallisid. Tudu sisse jäime jällegi unesokkides, (ehk siis umbmäärane ilmselgelt väsinud vestlus) nt. Tema: "Miks su isa Valgast sibulaid toob?" Mina:"Need siin aias on su ema kirsipõõsad vä?" Et nii ta oli.. siis jäime tuttu ja hommikul jälle natuke vedelvorstisime ja sõime võikusid ja siis käisime korra sõitmas ja siis tulime tuppa ja lugesime üksteisele ette A.Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses".. olime teki all ja lihtsalt lugesime kordamööda ette. Siis hakkas paduvihma sadama ja me jooksime õue. Müttasime mööda poriloike ja vihmasadu, suudlesime, kallistasime. Väljas oli külm, aga tema embuses oli soe. Mu kehal ei olnud mitte ühtegi kuiva millimeetrit ja tema omal ilmselt ka. Mu plätud läksid poriloigus katki, aga ma olen niiii niiiii niii õnnelik. Temaga.
Hommikul ärkasime ülesse ja siis vedelvorstisime jälle ja tegime kallisid ja musisid ja paisid.. vaatasime silma ja rääkisime igasuguseid asju... ja ilmselt on ta endiselt maailma kõige armsam poiss, sest ta ütles mulle umbes nii:" Sa meeldid mulle. Mulle meeldib kui su juuksed on sassis, aga mulle meeldivad kui need on kammitud ka. Mulle meeldib kui su tukk on silmade ees, aga sa meeldid mulle ka siis kui sul on juuksed kõik taga patsis. Mulle meeldivad su kulmud, aga mulle meeldivad su kõrvad ka. Mulle meeldib kui sa naerad, aga mulle meeldid sa ka siis kui sa oled tõsine. Mulle meeldib kui sa räägid, aga sa meeldid mulle täpselt sama palju ka siis kui sa oled täitsa vait. Mulle meeldib su kõht, sest see on sinu kõht, mulle meeldib absoluutselt kõik sinus" vot just nii ta ütleski.. võib olla mitte sõna sõnalt, aga minul jäi igatahes karp ja kõik muud kohad täiesti lahti:D Selles mõttes, et .. ma ei tea, mul on ikka heasti vedanud. Siis läksime ujuma ja käisime põllu peal koos Pitsuga jooksmas.. sõime lõunat ja tulime ta perega Tartusse. Õhtul käisime poes ja tee peal näksisime juustu ja tegime palju musisid ja kallisid. Tudu sisse jäime jällegi unesokkides, (ehk siis umbmäärane ilmselgelt väsinud vestlus) nt. Tema: "Miks su isa Valgast sibulaid toob?" Mina:"Need siin aias on su ema kirsipõõsad vä?" Et nii ta oli.. siis jäime tuttu ja hommikul jälle natuke vedelvorstisime ja sõime võikusid ja siis käisime korra sõitmas ja siis tulime tuppa ja lugesime üksteisele ette A.Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses".. olime teki all ja lihtsalt lugesime kordamööda ette. Siis hakkas paduvihma sadama ja me jooksime õue. Müttasime mööda poriloike ja vihmasadu, suudlesime, kallistasime. Väljas oli külm, aga tema embuses oli soe. Mu kehal ei olnud mitte ühtegi kuiva millimeetrit ja tema omal ilmselt ka. Mu plätud läksid poriloigus katki, aga ma olen niiii niiiii niii õnnelik. Temaga.
laupäev, august 19, 2006
I don't care what you did to them, just be good to me:)
Selline lugu, et kiisu jõudis eile õhtul siia ja siis me läksime Männi parki gini jooma, ma olin päeval ka juba tegelikult seal käinud, koos Chrisi ja Mannuga, aga seda ma vist unustasin eelmine kord kirjutada. Igatahes, tore oli, jõime gini ja siis helistas mu isa, et ma tooksin talle õlut ja siis me käisime poes ja siis läksime Timmo akna alla ja ma tegin oma kaks lemmikmeest tuttavaks:)
Õhtul olime kiisuga täitsa kahekesi suvevoodis ja jälle oli väga tore:) Ta on ikka kõige armsam. Hommikul vedelvorstisime voodis täitsa kaua ja siis...siis läks kiisu dushi alla ja mina tegin võikusid, täitsa ise tegin, aga sellest ei tohi jällegi keegi kuulda, sest mina ju ometi ei tee võikusid.. ega korista, ega pese nõusid ega üldse:D Igatahes, siis istusime köögis ja täitsa mõnus oli olla. Siis läksime Kiisu ja Silveriga Piritale, Russalka juurde ja siis müttasime vees ja täitsa lõbus oli olla. Praegu tulin koju ja mu isa suudab ikkagi mind endast välja ajada. Las ta olla siis, vanemaid ei saa ju valida. Igatahes... eks nüüd näis, mis edasi saab, niikaua ma olen oma kiisu kalli sees ja ülejäänud mured jäävad minust täitsa kaugele:)
Õhtul olime kiisuga täitsa kahekesi suvevoodis ja jälle oli väga tore:) Ta on ikka kõige armsam. Hommikul vedelvorstisime voodis täitsa kaua ja siis...siis läks kiisu dushi alla ja mina tegin võikusid, täitsa ise tegin, aga sellest ei tohi jällegi keegi kuulda, sest mina ju ometi ei tee võikusid.. ega korista, ega pese nõusid ega üldse:D Igatahes, siis istusime köögis ja täitsa mõnus oli olla. Siis läksime Kiisu ja Silveriga Piritale, Russalka juurde ja siis müttasime vees ja täitsa lõbus oli olla. Praegu tulin koju ja mu isa suudab ikkagi mind endast välja ajada. Las ta olla siis, vanemaid ei saa ju valida. Igatahes... eks nüüd näis, mis edasi saab, niikaua ma olen oma kiisu kalli sees ja ülejäänud mured jäävad minust täitsa kaugele:)
reede, august 18, 2006
jebens, jeo:D
See oli päev, päiksepaisteline, Kiisu kaisus ma tuttu jäin ja siis ma musi sain:D
Igatahes...
I am lucky as a girl could be:)
Igatahes...
I am lucky as a girl could be:)
Hellõu meriluu:D
Niiet selline lugu siis. Täna hommikul äratas mind mu armas äratuskell, täpsemalt kell 7.30 Täitsa selline koolitunne tuli peale. Panin selle kinni ja 10 minuti pärast helises ta uuesti. Siis hakkasin otsima oma meditsiinilist kaarti ja immuniseerimispassi- mida ma ei leidnud, olidki need. Siis läksin hommikudushi alla ja siis puuderdasin veits nina otse totsikusse. Päris naljakas oli.. või noh, naerma ei ajanud, aga see oli üks nendest hetkedest, kus ma soovisin, et ma võiksin olla mees, et täpsemini asjale pihta saada:D
Igatahes, võtsin siis oma totsiku ja saatekirjad kätte ja hakkasin arsti juurde jalutama. Kell oli mingi mina ei tea, mingi 8.20 või umbes nii. Läksin siis, andsin selle totsiku ära ja hakkasin ootama, millal minu järjekord tuleb, et anda verd. Enne mind oli mingi 7 inimest ja parasjagu verd võttis ainult üks õde. Seda enam et ainult üks neist seitsmest oli nagu mingi 20-30 naine. Ülejäänud olid nii vanad penskarid, et kohe täitsa vanad. Neil on ju mingi veene ka raskem leida või mina ei tea.. ja sinna kabinetti nad komberdasid ka mingi päris kaua. Igatahes, siis kui minga lõpuks jõudsin sinna kabinetti, siis ma olin juba kolm korda peaaegu magama jäänud ja peale mind oli veel umbes 10 inimest, asi nagu tõesti venis ja järjekord oli nagu normaalselt pikk. VÕeti siis mult kaks totsikutäit verd- sups ja valmis- ja nutma ma ei hakanudki:D ja korras.
Siis mõtlesin, et käin perearsti juurest läbi ja et äkki mõtleme koos nagu välja selle, et millal mulle tuleks teha järgmine kord kaitsesüste. Selles mõttes, et difteeria ja teetanusesüsti aeg on mul alles 6 aasta pärast. Istusin siis jälle järjekorras ja ootasin ja ootasin ja siis selgus hoopiski, et ma oleksin juba eile võinud selle tõendi ära võtta ja põhimõtteliselt ma passisin seal polikliinikus ülemõistuse kaua lihtsalt niisama.
Siis tulin koju ja mõtlesin, et okeika, hakkan siis kooli pabereid sisse viima. Helistasin sinna ette ja uurisin asja ja siis mulle öeldi, et pean tulema täna registreerima, sest selleks on viimane päev ja ilmselt ma saan siis mingi päev päev minna erialavestlusele. Siis ilmnes, et ma olen kaotanud ära oma lõputunnistuse. Otsisin seda igalt poolt dokumentidest ja raamatute vahel ja siis käisin ema tööjuures küsimas, et kus see olla võiks ja siis mulle juba tundus, et mu meditsiiniline kaart peaks ka seal tunnistuse mapi vahel olema... igatahes ema ei teadnud, kus see oli.. ja siis ma vantsisin koju ja siis leidsin oma tunnistuse- SPORDIKOTIST:D ja siis helistasin Pätule et ta oleks stardivalmis ja siis mingi 20 mintsa hiljem ta helistaski ja siis oli kõik nagu täitsa okei:D hakkasime seiklema.
Kõõigepealt sõitsime 13-ga Pae tänava peatusesse ja siis kõndisime üle tee ja siis üks naine juhatas meid, et me peame nr 52 sõitma kaks peatust teisele poole ja siis me nagu sõitsimegi sinna. Läksin sinna kooli ja siis passisin seal ukse taga ja kirjutasin oma CV ja elulookirjelduse ja siis oligi juba nagu okeika... tegelikult ma olen hirmus väsinud ja kõht on ka tühi. Kuna emps on ka väsinud ja issu ka, siis ma pean minema poodi süüa ostma. Ja nii ongi... natuke kogun ennast ja siis lähen.. vähemalt see on tänases päevas hea, et kohe hakkab minu kiisu mu poole sõitma:)
He's my favourite boy(L)
Igatahes, võtsin siis oma totsiku ja saatekirjad kätte ja hakkasin arsti juurde jalutama. Kell oli mingi mina ei tea, mingi 8.20 või umbes nii. Läksin siis, andsin selle totsiku ära ja hakkasin ootama, millal minu järjekord tuleb, et anda verd. Enne mind oli mingi 7 inimest ja parasjagu verd võttis ainult üks õde. Seda enam et ainult üks neist seitsmest oli nagu mingi 20-30 naine. Ülejäänud olid nii vanad penskarid, et kohe täitsa vanad. Neil on ju mingi veene ka raskem leida või mina ei tea.. ja sinna kabinetti nad komberdasid ka mingi päris kaua. Igatahes, siis kui minga lõpuks jõudsin sinna kabinetti, siis ma olin juba kolm korda peaaegu magama jäänud ja peale mind oli veel umbes 10 inimest, asi nagu tõesti venis ja järjekord oli nagu normaalselt pikk. VÕeti siis mult kaks totsikutäit verd- sups ja valmis- ja nutma ma ei hakanudki:D ja korras.
Siis mõtlesin, et käin perearsti juurest läbi ja et äkki mõtleme koos nagu välja selle, et millal mulle tuleks teha järgmine kord kaitsesüste. Selles mõttes, et difteeria ja teetanusesüsti aeg on mul alles 6 aasta pärast. Istusin siis jälle järjekorras ja ootasin ja ootasin ja siis selgus hoopiski, et ma oleksin juba eile võinud selle tõendi ära võtta ja põhimõtteliselt ma passisin seal polikliinikus ülemõistuse kaua lihtsalt niisama.
Siis tulin koju ja mõtlesin, et okeika, hakkan siis kooli pabereid sisse viima. Helistasin sinna ette ja uurisin asja ja siis mulle öeldi, et pean tulema täna registreerima, sest selleks on viimane päev ja ilmselt ma saan siis mingi päev päev minna erialavestlusele. Siis ilmnes, et ma olen kaotanud ära oma lõputunnistuse. Otsisin seda igalt poolt dokumentidest ja raamatute vahel ja siis käisin ema tööjuures küsimas, et kus see olla võiks ja siis mulle juba tundus, et mu meditsiiniline kaart peaks ka seal tunnistuse mapi vahel olema... igatahes ema ei teadnud, kus see oli.. ja siis ma vantsisin koju ja siis leidsin oma tunnistuse- SPORDIKOTIST:D ja siis helistasin Pätule et ta oleks stardivalmis ja siis mingi 20 mintsa hiljem ta helistaski ja siis oli kõik nagu täitsa okei:D hakkasime seiklema.
Kõõigepealt sõitsime 13-ga Pae tänava peatusesse ja siis kõndisime üle tee ja siis üks naine juhatas meid, et me peame nr 52 sõitma kaks peatust teisele poole ja siis me nagu sõitsimegi sinna. Läksin sinna kooli ja siis passisin seal ukse taga ja kirjutasin oma CV ja elulookirjelduse ja siis oligi juba nagu okeika... tegelikult ma olen hirmus väsinud ja kõht on ka tühi. Kuna emps on ka väsinud ja issu ka, siis ma pean minema poodi süüa ostma. Ja nii ongi... natuke kogun ennast ja siis lähen.. vähemalt see on tänases päevas hea, et kohe hakkab minu kiisu mu poole sõitma:)
He's my favourite boy(L)
neljapäev, august 17, 2006
Hahahaa tissinipsud
| Your Boobies' Names Are... |
 |
Põhimõtteliselt, ma ei tea, Pitsu ja Pontu võivad vist nüüd pensiolnile ära minna:D
Twididiiii ja twudiledidiii:D
Jehuuuu
Mu empsu leidis mu dressipüksid ülesse:)
Needsamad, mis on mul kaks kuud kadunud olnud:D
Selles suhtes, et ma saan nüüd jälle sportida(H)
jehuu,jehuuu,jehuu:D
Mu emps on parim!
Needsamad, mis on mul kaks kuud kadunud olnud:D
Selles suhtes, et ma saan nüüd jälle sportida(H)
jehuu,jehuuu,jehuu:D
Mu emps on parim!
Arstil käidud
Käisin siis ära. Kuna mul ju ometi ei olnud sularaha ja tee peale ei jäänud ühtegi automaati, siis mul lihtsalt ei olnud raha. Kuigi pangas mul veits on, teepeal arsti juurde tuli mulle sõnum, et ma olen saanud oma selle kuu poolteist miljonit kätte:D igatahes, läksin siis arsti juurde ja tuli välja, et ma oleksin pidanud võtma kaasa oma immuniseerimispassi ja siis veel arstikaardi (kooli oma) et siis.. pean homme uuesti minema.. ja sain kaasa pisikese totsiku, kuhu sisse poetan ma neile homseks hommikuks paar tilka ninapuudrit. Ja siis sain veel igast muud saatekirjad ka vereanalüüsiks. Niiet siis peaks olema pikemat aega jälle hooleta. (ptüi-ptüi-ptüi)Tervist läheb vaja. Igatahes, seda ma tahtsingi öelda, et homme hommikul lähen ma mingi kell 9 arstile ja siis lähen passipilte tegema ja siis lähen Majaka tänavale ja viin need paberid sinna kooli ära. Siis on nagu vähemalt normaalne või nii.:)
Long time, no see:D
Niih... Ma olen mitu päeva tahtnud kirjutada ja nii mõnigi kord alustanud, aga lihtsalt ei ole aega. Naljakas on ka see, et ma ei ole mitte midagi kaelamurdvat teinud, aga selline tunne on nagu ma oleksin orav rattas. Ilmselt on mul lihtsalt geniaalne oskus vinguda ka siis kui häda ei ole tegelikult midagi.
Igatahes, see oli siis mingi pühapäev, kui me kiisuga läksime Paabule järgi. Suurupisse, või siis Siirupisse, nagu mu kiisul on kombeks öelda ja peale seda tulime natukeseks ajaks meile, mingi sõime ja siis jõime kohmi ja siis Mannu saatis meile head muusikat ja hästi mõnus oli olla. Siis oli plaan selline, et meil kolmel on Paunkülla minek. Läksimegi siis. Sai sauna ja värki ja täitsa hea oli kohe. Hiljem saime torti ja kohupiima-õunakooki ja tavalist kohupiimakooki ka. Hea oli:) Siis võtsime Mardi(kiisu venna) ka auto peale ja kiisu empsu ja õde jäid koos vanaemaga maale ja siis me nagu hakkasimegi Tartu poole sõitma. Tee peal poisid jälle vaidlesid ja huvitav oli neid kuulata, samas olin ma täitsa päris vässu, ei teagi millest, ilmselt lihtsalt sellest- et ma olen mingi unesõltlane või midagi. Igatahes, jõudsime kiisu juurde, siis käisime korra poes ja tõime natuke saunajärgset õlut ja siis istusime tema maja ees ja lihtsalt rääkisime. No tegelikult peamiselt rääkisin vist mina, sest teate ju küll, et ma nagu ei suuda või midagi oma suud kinni pidada.:D Läksime tudu sisse ära ja enne und saime natuke isegi vaielda. Teemaks oli siis homod, aga las ta olla, igaühel on õigus oma arvamusele. Jäime kaisu sees mõnusasti magama ja hommikul käis kiisu vahepeal korra söömas, mina olin nii vässu, et tal ei õnnestunud mind musidega ka äratada. Noh selles mõttes, et kui mägi ei tule Muhameedi juurde või kuidas see oligi, kiisu tuli voodisse tagasi peale seda, kui ta oli juba dushi all käinud ja hommikust einestanud ja jäi minu kõrvale tudu sisse. Mingi hetk märkasime, et ta oleks juba pidanud tööle minema. Ta võttis mu kaasa ja siis meil oli täitsa esimene koosveedetud tööpäev, missest, et mina istusin ainult autos ja laulsin.. küll kaunitest baleriinidest ja siis veel igasugustest muudest asjadest ka:D Pärast kui tööpäev oli läbi, siis tegime tee peal musi (no teate küll, siis kui on hästi pikk maa minna, siis tuleb vahepeal jääda seisma ja teha paar musi) ja siis mingi autojuht lasi meile JÄLLE signaali.. ma ei tea mis komme see on, möödasõitvatel autodel, keset magusat musi mind ehmatada. Ma arvan, et kui ma kunagi suudan oma load ära teha, ja kui ma julgen linna peal sõita, siis ma küll nii ei tee Iseenesest on tore kuulda signaali, aga ma ju ehmatan selle peale.. kuigi samas on ikkagi jah, täitsa hea kui inimesed meid tähele panevad. igatahes, siis läksime korra tema juurde ja siis läksime poodi ja ostsime nagu süüa ja siis läksime tema juurde tagasi ja siis nagu sõimegi:D siis jälle pikutasime, kuni helistas Taivo ja siis läksime ja saime temaga kokku saama ja siis istusime tema Calibras:D (jeah, jumala ägens pill on , aga ARK-is öeldi, et tal on stabikabvardaotsapolt katki, mingi poes räägiti neile, et sellist asja ei ole olemas, ilmselt on katki stabikavardaotsakont ja Ott ütles üldse, et tegelikult on see stabikavardaotsapuks, aga ilmselt see ei ole sama asi, sest stabikavarras mõjutab ainult keeramist ja üleüldse, mingis poes oli soovitatud talle stabikavardaotsapoldi asemel mingit murtit. Igatahes mingi häda on vasaku tagalaagriga ja tegelikult on tal hoopiski 16 tollised veljed, aga mina arvasin miskipärast, et 17 tollised ja Poku näitas mulle pilti 24 tolliste velgedega BMW-st.. saate aru KAHEKÜMNE NELJA TOLLISED?! njah, tegelikult mina ei saa:D) ja siis meil tegelikult oli täitsa tore. Siis läksime pizzapoodi, kus JÄLLEGI mingi mees suutis poesolevatest inimestest valida välja minu selleks puhuks, et ma helistaksin Sampo panka, numbril 6800800 ja küsiksin, et miks tema ei saa poes kaardiga maksta ja Bocki osta, sest ta teab täpselt, et tal on kümme tuhat krooni pangas, KÜMME TUHAT.. ja ta ptles et ta nimi on mingi Kalju Leib ja siis et ma ma helistaksin ja uuriksin asja järgi. Ma olin täitsa ehmunud ja ei osanud midagi teha, aga minu kallis kiisu päästis mind sealt ära, võttis mult käest kinni ja tõmbas mind lihtsalt endaga kaasa. Õnneks ei unustanud ma oma kätte tolle umbes 60 aastase noormehe telefoni, 5110-t. Siis jalutasime kiisu juurde ja läksime tudu sisse. Mul ei tulnud kohe und ja siis vaatasin, kuidas ta nii rahulikult ja mõnusalt magas, tegin talle pai ja mõtlesin, et ma ei tea, teistel vist ikka nii vedanud ei ole:)
Hommikul olime jälle vedelvorstid ja siis kiisu läks tööle ja mina jäin reiti. ja siis vahepeal tuli ta mulle järgi ja siis viis mind Külli, Indreku ja pisi-Kristoferi juurde. Seal sain istuda kotil ja väiest poissi süles hoida. Selline pühapäevalõunane tunne tuli peale, Intsu ja Külli olid veel uneriietes ja kuidagi selline hubane oli. Siis juba helises mu telefno ja tuli välja, et maailma kõige toredam ja armsam poiss juba ootab mind:) Läksin ruttu trepist alla ja ilmselt lausa nii kiiresti, et suutsin oma soni unustada külla, aga las ta olla, küll ma sinna veel satun kunagi. Läksime kiisuga jälle vedelvorstima, aga enne seda sõime natuke ja siis mingi kell läksime Mardile tööle järgi ja õhtul saime jälle Taivoga kokku ja olime lihtsalt niisama. Õhtul mõtlesime, et meil ei ole mõtet minna magama kui ma niikuinii lähen hommikul jkell 6.46 rongile, aga panime äratuskella ikkagi kella kuueks. Ja siis olimegi täitsa nii, et pikali ja rääkisime meie asjadest ja meil oli tegelikult väga lõbus ja kurb ja nukker ja hea ja mõnus. Kõike korraga
(aa muuseas, seda teate, et ma kirjutan seda blogi juba natuke üle kahe tunni:D)
Ja siis tuligi hommik peale ja ma pidin jälle oma kõige armsama juurest ära sõitma. Rong ei olnud veel liikumagi hakanud, kui ma juba helistasin talle, et veel korra ta häält kuulda. Kodus helistasin talle ka või helistas tema mulle ja siis pikutasime koos. ehk siis vedelvorstisime. Tema meie tudipesas ja mina meie diivanil. Siis tuli juba minu juurde Helen ja Chris helistas ka, et nad on Kassuga mu maja ees, siis läksime Tiinale järgi ja sõitsime Prismasse ostoksile. Päris hull, rahakott köhis mul juba enne sinna minekut verd ja nüüd pean Tiinale andma veel rohkem raha kui enne:D Et Sälli on võlguuuu. Päris hull noh, aga tegelt ma ajasin juba eile selle asja korda, issu lubas mulle teha ülekande, peakski vaatama, kas raha on tulnud või mitte. Et ma üle oma võimete võlgu ikkagi ei ole. Kui siis- ma pean Krissule veel 175 eeeku andma, aga mul on nagu osa saamata või nii. Ja siis läks sõit Laulasmaale.. saime indiaanilaule laulda, kuigi mul ei olnud tuju eriti hea. Igatsesin oma kiisut ja teadsin, et ma pean juba hommikul vara hakkama üksi Tallinna poole sõitma, sest mul on täna arst. Tegelikult ma istusingi vist suurema osa ajast telefoni otsas, aga mõnes mõttes oli see isegi hea. Tähendab, hea oli see nii või naa, sest ma sain ikkagi oma kiisuga rääkida, aga see oli muusmõttes ka väga hea:)Ja hommikul sõitis Helen minuga linna kaasa ja täitsa tore oli:)
Igatahes, nüüd ma mingi vist lõpetaksin oma kolmetunnise tänase blogimise ja heameelega läheks dushi alla ja siis läheks juba arsti juurde ja võib-olla kui ma jõuan, teen passipildid ka ära. Ja homme hommikul viin siis paberid kooli ära ja ajan selle asja korda. Vot tak!
Igatahes, see oli siis mingi pühapäev, kui me kiisuga läksime Paabule järgi. Suurupisse, või siis Siirupisse, nagu mu kiisul on kombeks öelda ja peale seda tulime natukeseks ajaks meile, mingi sõime ja siis jõime kohmi ja siis Mannu saatis meile head muusikat ja hästi mõnus oli olla. Siis oli plaan selline, et meil kolmel on Paunkülla minek. Läksimegi siis. Sai sauna ja värki ja täitsa hea oli kohe. Hiljem saime torti ja kohupiima-õunakooki ja tavalist kohupiimakooki ka. Hea oli:) Siis võtsime Mardi(kiisu venna) ka auto peale ja kiisu empsu ja õde jäid koos vanaemaga maale ja siis me nagu hakkasimegi Tartu poole sõitma. Tee peal poisid jälle vaidlesid ja huvitav oli neid kuulata, samas olin ma täitsa päris vässu, ei teagi millest, ilmselt lihtsalt sellest- et ma olen mingi unesõltlane või midagi. Igatahes, jõudsime kiisu juurde, siis käisime korra poes ja tõime natuke saunajärgset õlut ja siis istusime tema maja ees ja lihtsalt rääkisime. No tegelikult peamiselt rääkisin vist mina, sest teate ju küll, et ma nagu ei suuda või midagi oma suud kinni pidada.:D Läksime tudu sisse ära ja enne und saime natuke isegi vaielda. Teemaks oli siis homod, aga las ta olla, igaühel on õigus oma arvamusele. Jäime kaisu sees mõnusasti magama ja hommikul käis kiisu vahepeal korra söömas, mina olin nii vässu, et tal ei õnnestunud mind musidega ka äratada. Noh selles mõttes, et kui mägi ei tule Muhameedi juurde või kuidas see oligi, kiisu tuli voodisse tagasi peale seda, kui ta oli juba dushi all käinud ja hommikust einestanud ja jäi minu kõrvale tudu sisse. Mingi hetk märkasime, et ta oleks juba pidanud tööle minema. Ta võttis mu kaasa ja siis meil oli täitsa esimene koosveedetud tööpäev, missest, et mina istusin ainult autos ja laulsin.. küll kaunitest baleriinidest ja siis veel igasugustest muudest asjadest ka:D Pärast kui tööpäev oli läbi, siis tegime tee peal musi (no teate küll, siis kui on hästi pikk maa minna, siis tuleb vahepeal jääda seisma ja teha paar musi) ja siis mingi autojuht lasi meile JÄLLE signaali.. ma ei tea mis komme see on, möödasõitvatel autodel, keset magusat musi mind ehmatada. Ma arvan, et kui ma kunagi suudan oma load ära teha, ja kui ma julgen linna peal sõita, siis ma küll nii ei tee Iseenesest on tore kuulda signaali, aga ma ju ehmatan selle peale.. kuigi samas on ikkagi jah, täitsa hea kui inimesed meid tähele panevad. igatahes, siis läksime korra tema juurde ja siis läksime poodi ja ostsime nagu süüa ja siis läksime tema juurde tagasi ja siis nagu sõimegi:D siis jälle pikutasime, kuni helistas Taivo ja siis läksime ja saime temaga kokku saama ja siis istusime tema Calibras:D (jeah, jumala ägens pill on , aga ARK-is öeldi, et tal on stabikabvardaotsapolt katki, mingi poes räägiti neile, et sellist asja ei ole olemas, ilmselt on katki stabikavardaotsakont ja Ott ütles üldse, et tegelikult on see stabikavardaotsapuks, aga ilmselt see ei ole sama asi, sest stabikavarras mõjutab ainult keeramist ja üleüldse, mingis poes oli soovitatud talle stabikavardaotsapoldi asemel mingit murtit. Igatahes mingi häda on vasaku tagalaagriga ja tegelikult on tal hoopiski 16 tollised veljed, aga mina arvasin miskipärast, et 17 tollised ja Poku näitas mulle pilti 24 tolliste velgedega BMW-st.. saate aru KAHEKÜMNE NELJA TOLLISED?! njah, tegelikult mina ei saa:D) ja siis meil tegelikult oli täitsa tore. Siis läksime pizzapoodi, kus JÄLLEGI mingi mees suutis poesolevatest inimestest valida välja minu selleks puhuks, et ma helistaksin Sampo panka, numbril 6800800 ja küsiksin, et miks tema ei saa poes kaardiga maksta ja Bocki osta, sest ta teab täpselt, et tal on kümme tuhat krooni pangas, KÜMME TUHAT.. ja ta ptles et ta nimi on mingi Kalju Leib ja siis et ma ma helistaksin ja uuriksin asja järgi. Ma olin täitsa ehmunud ja ei osanud midagi teha, aga minu kallis kiisu päästis mind sealt ära, võttis mult käest kinni ja tõmbas mind lihtsalt endaga kaasa. Õnneks ei unustanud ma oma kätte tolle umbes 60 aastase noormehe telefoni, 5110-t. Siis jalutasime kiisu juurde ja läksime tudu sisse. Mul ei tulnud kohe und ja siis vaatasin, kuidas ta nii rahulikult ja mõnusalt magas, tegin talle pai ja mõtlesin, et ma ei tea, teistel vist ikka nii vedanud ei ole:)
Hommikul olime jälle vedelvorstid ja siis kiisu läks tööle ja mina jäin reiti. ja siis vahepeal tuli ta mulle järgi ja siis viis mind Külli, Indreku ja pisi-Kristoferi juurde. Seal sain istuda kotil ja väiest poissi süles hoida. Selline pühapäevalõunane tunne tuli peale, Intsu ja Külli olid veel uneriietes ja kuidagi selline hubane oli. Siis juba helises mu telefno ja tuli välja, et maailma kõige toredam ja armsam poiss juba ootab mind:) Läksin ruttu trepist alla ja ilmselt lausa nii kiiresti, et suutsin oma soni unustada külla, aga las ta olla, küll ma sinna veel satun kunagi. Läksime kiisuga jälle vedelvorstima, aga enne seda sõime natuke ja siis mingi kell läksime Mardile tööle järgi ja õhtul saime jälle Taivoga kokku ja olime lihtsalt niisama. Õhtul mõtlesime, et meil ei ole mõtet minna magama kui ma niikuinii lähen hommikul jkell 6.46 rongile, aga panime äratuskella ikkagi kella kuueks. Ja siis olimegi täitsa nii, et pikali ja rääkisime meie asjadest ja meil oli tegelikult väga lõbus ja kurb ja nukker ja hea ja mõnus. Kõike korraga
(aa muuseas, seda teate, et ma kirjutan seda blogi juba natuke üle kahe tunni:D)
Ja siis tuligi hommik peale ja ma pidin jälle oma kõige armsama juurest ära sõitma. Rong ei olnud veel liikumagi hakanud, kui ma juba helistasin talle, et veel korra ta häält kuulda. Kodus helistasin talle ka või helistas tema mulle ja siis pikutasime koos. ehk siis vedelvorstisime. Tema meie tudipesas ja mina meie diivanil. Siis tuli juba minu juurde Helen ja Chris helistas ka, et nad on Kassuga mu maja ees, siis läksime Tiinale järgi ja sõitsime Prismasse ostoksile. Päris hull, rahakott köhis mul juba enne sinna minekut verd ja nüüd pean Tiinale andma veel rohkem raha kui enne:D Et Sälli on võlguuuu. Päris hull noh, aga tegelt ma ajasin juba eile selle asja korda, issu lubas mulle teha ülekande, peakski vaatama, kas raha on tulnud või mitte. Et ma üle oma võimete võlgu ikkagi ei ole. Kui siis- ma pean Krissule veel 175 eeeku andma, aga mul on nagu osa saamata või nii. Ja siis läks sõit Laulasmaale.. saime indiaanilaule laulda, kuigi mul ei olnud tuju eriti hea. Igatsesin oma kiisut ja teadsin, et ma pean juba hommikul vara hakkama üksi Tallinna poole sõitma, sest mul on täna arst. Tegelikult ma istusingi vist suurema osa ajast telefoni otsas, aga mõnes mõttes oli see isegi hea. Tähendab, hea oli see nii või naa, sest ma sain ikkagi oma kiisuga rääkida, aga see oli muusmõttes ka väga hea:)Ja hommikul sõitis Helen minuga linna kaasa ja täitsa tore oli:)
Igatahes, nüüd ma mingi vist lõpetaksin oma kolmetunnise tänase blogimise ja heameelega läheks dushi alla ja siis läheks juba arsti juurde ja võib-olla kui ma jõuan, teen passipildid ka ära. Ja homme hommikul viin siis paberid kooli ära ja ajan selle asja korda. Vot tak!
pühapäev, august 13, 2006
Jebens jei:D
Selles suhtes, et eile oli meil kõigil jällegi kord väga tore. Minu kiisu tuli täitsa Tallinna sisse ja siis tuli minu juurde Mannu ja siis me saime Pätuga kokku, pinkides. Natukene meenutasime veel üleeilseid seiklusi ja üldse- väga tore oli!
Siis tulime minu juurde, vaatasime mu eurohaigla köögi üle ja meie tegime kiisuga pilte ja Mannu ja Pätu lugesid Naistelehte. Siis hakkas mu pea valutama ja siis mõtlesime, et enne kui me läheme, Kaja parki õlutit ostma, lähme Selverisse (jeah:D) valuvaigisteid ostma. Mõeldud tehtud. Mannu pidi minema mingit hakklihakastet sööma ja meie läksime kolmekesi Selverisse. Ostsin Ibumax 400, mida pidin sööma 3tk enne kui nagu valu hakkas järele andma. aga see selleks, kõige lõbusamad asjad on veel ees. Läksime siis parki, ostsime õlutit ja siidrit ja gini ja JUUSTU-SIBULA-LEIVAKESI:D selles suhtes, et Mannuga muidu õlutit teha ei saa- need peavad ka ikka olema. Istusime siis meie vana põõsa juurde ja mingi:D Hakkasime laulma:D Selles suhtes, et sellist popurriid ei ole vist ammu enam kuulnud, ooperihittidest eesti läbulauludeni.. ma ei tea, vahepeal mul hakkas kiisuts natuke kahju ka, sest naised olid täitsa hoos:D Ja siis tegime veel pilte ja asju ja kõike muud ka:D Selles suhtes, et rohkem eilsetest tegemistest saate lugeda http://patukene.blogspot.com sest tema juba teab:D Ja nagu näha võib, tegime ka seal pilte, Mannul on lihtsalt fantastiline ning faskinaatiline:D komme jääda pildile eriskummaliselt. JA MEIL OLI LÕBUS!
Aga siis tulime kiisuga koju, natuke rääkisime ja natuke oli kurb ka.,. käisime meie pingil ja istusime ja tegime kalli ja musi.... ja siis tulime tuppa tuttu. Hommikul, ärkasin selle peale, et üks maailma kõige armsam poiss tegi mulle talla alla kõdi ja siis tegi mulle musimusimusimusi:D Ma lihtsalt ei tea- ma olen maailma kõige õnnelikum tüdruk.. mul on vedanud nii temaga kui ka sõprade ja sõbrannade ja vanematega.. ja üldse. Ma olen üks lucky bastard:D aga selles suhtes, et nüüd kohe läheme Paabule Suurupisse järgi.. ja siis läheme Koidu vanaema juurde .. pidime koos küpsetama kohupiimakooki, aga vb kui me ei jõua, siis teeb selle mu emme valmis, samal ajal, kui me oleme Suurupis, sest emps ütles ka, et alati olen ju kooki teinud mina, et seekord võib ta ise ka teha. Kõik niikuinii teavad, et ma saan kõigega hakkama, kui ma ainult tahan:D
Aga nüüd ma teen oma kiisule mõned märjad musid ja siis lähen natuke dushan ja olen õnnelik edasi!
laupäev, august 12, 2006
Te olete lihtsalt parimad:*
Ma ei tea, mida teie eile õhtul tegite, aga mina olin oma kallite sõbranjedega ja nende peikadega pidus:D Või noh:) Ma ei tea, ma tunnen praegu sellist eufooriat, kui ma mõtlen nendele, kellega me eile olime. Ja ilmselt pean ma vist elu lõpuni jäämagi tänama kedagi, et mul niimoodi on vedanud sõpradega:)
Kõigepealt leppisime kokku Kixa ja Pätuga, et läheme Kixa peika Hainzi vanaema juurde:D hahaa, sellega seoses tuli mulle meelde veel üks hilisõhtusem nali:D Aga seda siis kui ma sinnani jõuan:)
Kixa tuli minu maja ette ja kuna Pätut ei saanud keegi kätte, siis Pätu peika Alex helistas Kixale ja tuli ja võttis meid auto peale:) SÕitsime Magistrali, ostsime Livoonia veini (2tk) ja siis ühe suure kirsisiidri ja metsamarjasiidri ka. Et siis kolme peale teha kokstaili (Kixa, Pätu ja mina siis). Siis läksime Pätule järgi ja sõitsime kesklinna, Tõnismäe hambapolikliiniku ja Kaarli kiriku vahel olevasse eruomajja. Sõitsime liftiga üles viiendale korrusele ja istusime köögilaua taha maha ja hakkasime kantlaua jutte rääkima:) Selles suhtes, et nagu ikka, läks jutuks kellegi mingisugustest erootilistest kogemustest ja mis kõik veel:D Et häbisse otseselt keegi ei jäänud, aga kõik said ikka parajalt naerda:D Kes, kus, mis, kellega:D Arvan, et Alexil oli üsna imelik kuulda, kuidas kolm tüdrukut istuvad tema kõrval köögilaua taga ja siis Kixa räägib "Jajaa, peenis sellepärast ongi kõva, et seal on veri sees, selles mõttes et nii võib juhtuda iseeneslik (naljakas sõna, ilmselt kirjutasin valesti.. iseeneseslik ..nii vist on õige) ümberlõikus" Ja neid pärle oli veel ja veel ja veel. Seda enam, et Alex oli ju kaine autojuht ka ja siis kui me juba päris soodad olime, siis oli juba päris hull nagu:D
AGa nalja sai veel:D tegime grupipilte ja igasuguseid asju- ja siis tuli Päpu:) Meie tegime Kixaga Moldaavia rahvatantsu, ja teised olid lihtsalt ülemeelikud:D Sõitsime liftiga jälle ülesse(viiendale korrusele endiselt) ja istusime köögilaua ääres edasi. Ja kõik olid veel ülemeelikumas tujus. Demonstreerisin ka Päpule oma kõrvanippi, talle meeldis ka:D Pätu ja Kixa olin selleks ajaks juba ära erutanud:D LÕBUS OLI! Ja siis tuli Hainz, asi oli endiselt lõbus, jälle käisid erootikajutud. Siis läksin ma eemale oma kiisuga rääkima, vahepeal rääkisid Pätu ja Kixa ka temaga, aga mulle nad ei öelnud, millest nad rääkisid:D Et... tont seda teab, ilmselt midagi väga halba nad ei rääkinud, sest kiisu on praegu juba teel minu juurde:)
SIis võtsime kotide selga ja läksime kuskile Hookah House'i või mina ei tea mis selle koha nimi oli, seal igatahes sai vesipiipu teha, aga mina olin selleks ajaks juba nii purus, et mul oli jumala ükskõik. Poolenisti magasin seal mingi madalate patjade peal, vesipiipu ma ei saanud ühtegi ampsu, ilmselt ma ei tahtnud ja tegelikult ma enam eriti ei mäleta ka midagi sealolemisest.D vetsus käisin ja mingid tüübid vaatasid mind imelikult:D aga see selleks:D
Siis toimus mingi kõne Sirkale ja ilmnes, et me peame enne kahte minema Radissoni hotelli ette:D Läksimegi siis... mina ei tea, ma rääkisin ikkagi veel telefoniga, ma loodan, et ma mingeid probleeme kiisule ei valmistanud, sest ma tegelikult ikkagi ei ole normaalne:D Ja siis me nagu istusime Radissoni ees maas ja tegime pilti:D Tore on, aga blogspot.com ei luba mul jällegi sellest pilti üles panna:D Igatahes siis hakkasid teised Radissoni ees tantsu laskma- ja mina läksin autosse.. MAGAMA:D ma lihtsalt ilmselt olin nii ära väsinud et ma ei teagi kohe:D
Kui ma silmad lahti tegin, siis olime Räägupesa ees, mis siis ikka, ahjaaa.. ei tegelt ma ärkasin selle peale, et Pätu luksus nii nagu oleks ta kohe öökima hakanud:D väga jube oli.. ja siis me nagu olimegi teel Radissonist Räägupesa poole. Seda ma ei teadnud üldse, et teine auto jõuab meile järgi hiljem või kui kaua me seal Radissoni ees olime olnud:D Igatahes, jõudsime sinna, ma ostsin omale friikaid ja siis mingi istusime maha, meie Alexiga sõime, Pätu ootas teisi ka ja siis kui teised jõudsid kohale, läks üheks suuremaks söömapeoks:D Hainz ostis mulle salatit:D mingi kurgi-tomati-hiinakapsa oma. Kastmeta:D ja siis me nagu olime seal ja siis ma juhatasin mingi venna tualetti, sest ta käed olid rokased ja siis ta rääkis mulle, et mul on head tissid.. no mina naersin ja nalja kui palju,.. aga siis ta tuli meie lauda ja hakkas räääkima, et mul on tissid nagu pitsalootsikud, soojad ja head ja kui tema sõber Kuldar neid näeks, siis ta viskaks sussid püsti:D igatahes me kõik naersime, Sirka oli ehmunud, ja mina katsusin oma telefoniga neile taksot tellida:D ja siis ta tahtis vahepeal istuda Hainzi koha peale.. ja siis Hainz ütles et ta on Hainz ja see vend ütles selle peajle "Aa-jaa Hainz, Twai, Politzai:D" mine pakki, kus me kõik hakkasime naerma:D einoh. siis mingi aeg ta sõbrad said mingi takso ja me juhatasime ta meie lauast välja:D JA siis ilmnes, et KIxa on ennast üle söönud:D Tal läks süda pahaks ja ta tahtis oksendada, mingisse termotopsi, kus enne oli olnud mingi kohmi või mina ei tea, ja siis ta seal luksus ja krooksuski, endal topsik suu ees:D EI- naiskad on meil vahvad:D
Ja siis tulid mingid teetöölised putkakoristajad ja nende kõigiga ma astusin vestlusesse. Sain teada, et tänapäeval on suitsukonisid peatustes väga palju maas ja minu vestluspartner töötab iga öö 4 tundi vastavalt siis nädalale, kolm või neli korda nädalas. Ta sõi pelmeene.. Kui ma olin temaga juba pikalt äräkinud siis lubasin tal minna edasi tööle:D Ja läksin järgmise juurde:tõ rabotajesh sdes? net? zto tõ delajesh sdes ? jne jne:D KORDUVALT:D
siis mingi kell 4 hakkasime sealt minema. Mina veel paugutasin Alexi autouksega (selle pärast on mul häbi ka, ausõna) aga ma tean, et ta annab mulle andeks, sest ta sai eile minu üle jälle järjekordselt palju naerda:D Naer maksab:D
Igatahes.. meil oli eile vägavägavägaväga lõbus õhtu.. ja ma ei tea, mida ma teeksin oma armsate sõpradeta, keda ma vägavägaväga armastan:) Aitäh Kixa, Pätu, Päpu, Sirka, Aleks ja Hainz imelõbusa õhtu eest:)
reede, august 11, 2006
Täna saab pidu:)
Või noh, mis pidu, Pätu natukene pirtsutab, sest tema tahab diskot, aga meie Kixaga tahame aint natukene veini juua ja vb ka vesipiipu maitsta. Seda saame teha ilmselt kuskil Henzu vanaema korteris, aga seda ainult niikaua kuni Henzu on tööl, ehk siis kella 23.00ni.. peale seda võivad suuremad peo-ja tantsuloomad (NÄITEKS PÄTU) minna tantsima kuskile või midagi. Minul näiteks raha pole:D ja vastupidiselt Pätule, kes ju ometi ei või ennast niisama mukkida ja piduriideid selga panna- teen ma ennast ilusaks ja ma arvan, et mul hakkab täna olema lõbus.
Vaikne veiniõhtu kallite sõbrannade seltsis. Ehk siis Pätu, Kixa, Päpu ja mina kaa:D
JA selles suhtes, et Pätu, kui sa leiad siin mingisugust moraalinooti või selles mõttes, et ma olen mingi poolkurjust täis või midagi:D Siis sul on kolmveerandõigus:D
Vähem jonnimist, kallis:D
PS! SÄLLI KUULAB THE CORRSI, ON TÄNA SAANUD ENDALE MINGI SADA MILJONIT UUT LUGU JA EI JÕUA ÄRA OODATA, MILLAL TEMA KIISU ESIMESE KORRUSE LAHTISE RÕDUAKNA ALL HAKKAB SERENAADI LAULMA:*
Vaikne veiniõhtu kallite sõbrannade seltsis. Ehk siis Pätu, Kixa, Päpu ja mina kaa:D
JA selles suhtes, et Pätu, kui sa leiad siin mingisugust moraalinooti või selles mõttes, et ma olen mingi poolkurjust täis või midagi:D Siis sul on kolmveerandõigus:D
Vähem jonnimist, kallis:D
PS! SÄLLI KUULAB THE CORRSI, ON TÄNA SAANUD ENDALE MINGI SADA MILJONIT UUT LUGU JA EI JÕUA ÄRA OODATA, MILLAL TEMA KIISU ESIMESE KORRUSE LAHTISE RÕDUAKNA ALL HAKKAB SERENAADI LAULMA:*
Moodne elu
Nagu ma näen oma venna pealt, on tänapäeval moodne ärgata kell veerand neli, ehk siis praegu. Imelik, mina olin täna üleval juba 11.50, niiet arenguruumi ilmselt veel on.
Aga seesuur, et praegu saadame Mannu ja Pätuga üksteisele lugusid ja tuju on täitsa hea ja kiisule saatsin ka lugusid. eile tegin oma elektroonilise tantsumuusika folderid täitsa korda, niiet nüüd leian oma lood ülesse ka.
Ja igatsusepoiss on suur, aga emme ütles, et ma pean ainult ühe korra veel ära magama ja siis ma näengi juba oma kiisut.
Ja selline tunne on, et täna õhtul võiks oma armsate sõbranjedega midagi teha.
Aga seesuur, et praegu saadame Mannu ja Pätuga üksteisele lugusid ja tuju on täitsa hea ja kiisule saatsin ka lugusid. eile tegin oma elektroonilise tantsumuusika folderid täitsa korda, niiet nüüd leian oma lood ülesse ka.
Ja igatsusepoiss on suur, aga emme ütles, et ma pean ainult ühe korra veel ära magama ja siis ma näengi juba oma kiisut.
Ja selline tunne on, et täna õhtul võiks oma armsate sõbranjedega midagi teha.
neljapäev, august 10, 2006
Siis kui kõik läks natukene tagurpidi.
Segane ja sellega rahul says:
jajaa, ma vist peaks ka kunagi millalgi kirjutama selles kuidas ma täna ennast pooleks kukkusin ja kuidas ma menstrueerima hakkasin ja kuidas polnud raha viina osta
Pätu says:
:D
Igatahes. Kõik algas sellest, et mulle helistas Janza, et öelda, et ta sünnipäev jääb homme ikkagi ära ja et nii nagu on. Minu tuulepäisust arvestades- unustasin ma ju loomulikult sellest kiisule rääkida. Siis selgus, et kiisu ei olekski saanud homme tulla, see iseenesest on väga halb, aga palju jubedam oleks olnud, kui ma oleksingi unustanud talle rääkida ja siis oleks me tema meelest hakanud homme syntymäpäiväle minema ja siis polekski mingit pidu olnud, AGA ta ütles, et on täitsa võimalik, et ta võib sattuda Tallinnasse näiteks ülehomme. eks näis:)
Siis.. mõtlesin ma, et mul on vaja küünehooldust, sest mimm peab ju välja nägema ikkagi mimm. AGA, kuna minu isal oli süda paha, siis arvasin, et ma ei hakka siin kodus skandaali tegema ja mürgitama nende geelide ja atsetoonide ja igasuguste muude vedelikkudega ja õnneks on mul nii kallis sõbranna nagu Pätu, kes võtab mind alati vastu ja siis mõtlesingi, et kutsun Tiina koos oma kohvrite ja puuridega Pätu juurde, sest ta oleks muidu homme läinud Pärnusse ja siis oleks mu küünehooldus veninud veel mingi nädal aega, selles suhtes et- nii ei saa ju:D aga las ta olla:D
Tiinaga leppisime kokku, et saame 15.45 kokku, Mustamäe polikliiniku juures. Umbes sel hetkel kui ma olin leidnud endale suvalised vanad teksad jalga ja astunud trepikotta, tundsin et minust on saanud jällegi naine:D egas midas, läksin tuppa tagasi, pesin-särki-värki, vahetasin riided ja panin jalga oma lempar-teksad. Niikuinii olin juba hiljaks jäänud, aga ma lootsin, et Tiina jääb rohkem hiljaks. SIis mingi hetke sõitsid minust mööda mingid bemarivennad, ma üritasin samal ajal õlakotist võtta veepudelit, et teha väike lonks, ja siis midagi nad seal seletasid JA SIIS- teate mis? Tubli tüdruk Sälli käis käntsa:D Täitsa hull, ma ehmatasin jumala ära, ei julgenud isegi vaadata, mis nägu need möödasõitvad tüübid tegid, ajasin ennast ruttu püsti, vaatasin, fakk, minu lemparid püksid on ühe põlve pealt täitsa katki, teine põlv oli must, samamoodi minu hele öku kott. Käed olid ka mustad:D AGa õnneks oli kotti terveks jäänud parfüümipudel (seegi hea) ja katki oli läinud ainult parem põlv ja nimetisvarvas (jebens, see on seesama jalg, mille ma tegin siniseks siis kui me kiisuga revolutsiooniliselt ronisime üle aia:D jah, ma tean, et ma tihti ei tea, miks ma midagi teen.. nii ühte või teist asja näiteks:D)
Lonkasin siis kuidagi sinna polikliiniku juurde ja Tiina juba ootas mind. Tegelikult teda ajas natuke naerma, et ma kukkunud olin, las ta siis olla:D
Siis tuli mulle meelde, et peaksin endale ka ju tervisetõendi laskma kirjutada, sest tahaks ju nagu edasi minna õppima või nii. Öeldi, et esimene vaba aeg on 17, kell 14.45 pikemalt mõtlemata jäin nõusse, aint nädal aega peab ootama. Siis palusin tohtritädi, et ta laseks mulle põlvele ja varbale midagi desinfitseerivat peale, tõi Antisepti vurtsu mulle.. See, et ma 16. sõidan Laulasmaale- selle olin ma ju otseloomulikult jällegi unustanud. Normanaalne või jaa? EI. Et siis see tähendab, et ma vb ei lähegi sinna või võib-olla pean sealt mingi kell poolöö hakkama tulema:D Noh, las ta siis olla.
Siis. Läksime Pätu juurde, otsin talle vaesekesele liitri piima kah, sest ta meil viimasel ajal väga näljas ja hakkab kokku kuivama. :D HAkkasime tegema küünehooldust ja siis tuli välja et mu küüned on täiotsa koledaks ära läinud. Selles mõttes, et eelmine hooldus võttis aega 1.5 tundi, Tiina oli veel üllatunud, et kuidas mul nii ilusasti kõik asjad püsivad, noh selles mõttes ,et seekord olid ka mul küüned alles, ainult et auklikud ja pragulised ja siis kui geelikiht oli maha võetud, siis tekkis mul selline tunne, et täitsa jube, äkki peaks üldse need küüned maha lõikama. Aga Tiina tegi kolm tundi tublit tööd ja ehitas mulle väga ilusad küüned minu oma koledate peale. Ta on mul ikka mops naine:) Siis oli kell juba mingi sada ja ma hakkasin kodu poole liikuma.
JA siis tekkis meil Pä'tuga mõte, et peaks minema välja kuskile, aga kuhu sa vaene mees lähed onja:D Ja Tiinale pole ma tänase hoolduse eest veel maksnud ja õele pean andma kiiremas korras 350 eeku, kui ma kuskilt selle saan:D Et.. täitsa tore:D aga las ta olla siis:D
jajaa, ma vist peaks ka kunagi millalgi kirjutama selles kuidas ma täna ennast pooleks kukkusin ja kuidas ma menstrueerima hakkasin ja kuidas polnud raha viina osta
Pätu says:
:D
Igatahes. Kõik algas sellest, et mulle helistas Janza, et öelda, et ta sünnipäev jääb homme ikkagi ära ja et nii nagu on. Minu tuulepäisust arvestades- unustasin ma ju loomulikult sellest kiisule rääkida. Siis selgus, et kiisu ei olekski saanud homme tulla, see iseenesest on väga halb, aga palju jubedam oleks olnud, kui ma oleksingi unustanud talle rääkida ja siis oleks me tema meelest hakanud homme syntymäpäiväle minema ja siis polekski mingit pidu olnud, AGA ta ütles, et on täitsa võimalik, et ta võib sattuda Tallinnasse näiteks ülehomme. eks näis:)
Siis.. mõtlesin ma, et mul on vaja küünehooldust, sest mimm peab ju välja nägema ikkagi mimm. AGA, kuna minu isal oli süda paha, siis arvasin, et ma ei hakka siin kodus skandaali tegema ja mürgitama nende geelide ja atsetoonide ja igasuguste muude vedelikkudega ja õnneks on mul nii kallis sõbranna nagu Pätu, kes võtab mind alati vastu ja siis mõtlesingi, et kutsun Tiina koos oma kohvrite ja puuridega Pätu juurde, sest ta oleks muidu homme läinud Pärnusse ja siis oleks mu küünehooldus veninud veel mingi nädal aega, selles suhtes et- nii ei saa ju:D aga las ta olla:D
Tiinaga leppisime kokku, et saame 15.45 kokku, Mustamäe polikliiniku juures. Umbes sel hetkel kui ma olin leidnud endale suvalised vanad teksad jalga ja astunud trepikotta, tundsin et minust on saanud jällegi naine:D egas midas, läksin tuppa tagasi, pesin-särki-värki, vahetasin riided ja panin jalga oma lempar-teksad. Niikuinii olin juba hiljaks jäänud, aga ma lootsin, et Tiina jääb rohkem hiljaks. SIis mingi hetke sõitsid minust mööda mingid bemarivennad, ma üritasin samal ajal õlakotist võtta veepudelit, et teha väike lonks, ja siis midagi nad seal seletasid JA SIIS- teate mis? Tubli tüdruk Sälli käis käntsa:D Täitsa hull, ma ehmatasin jumala ära, ei julgenud isegi vaadata, mis nägu need möödasõitvad tüübid tegid, ajasin ennast ruttu püsti, vaatasin, fakk, minu lemparid püksid on ühe põlve pealt täitsa katki, teine põlv oli must, samamoodi minu hele öku kott. Käed olid ka mustad:D AGa õnneks oli kotti terveks jäänud parfüümipudel (seegi hea) ja katki oli läinud ainult parem põlv ja nimetisvarvas (jebens, see on seesama jalg, mille ma tegin siniseks siis kui me kiisuga revolutsiooniliselt ronisime üle aia:D jah, ma tean, et ma tihti ei tea, miks ma midagi teen.. nii ühte või teist asja näiteks:D)
Lonkasin siis kuidagi sinna polikliiniku juurde ja Tiina juba ootas mind. Tegelikult teda ajas natuke naerma, et ma kukkunud olin, las ta siis olla:D
Siis tuli mulle meelde, et peaksin endale ka ju tervisetõendi laskma kirjutada, sest tahaks ju nagu edasi minna õppima või nii. Öeldi, et esimene vaba aeg on 17, kell 14.45 pikemalt mõtlemata jäin nõusse, aint nädal aega peab ootama. Siis palusin tohtritädi, et ta laseks mulle põlvele ja varbale midagi desinfitseerivat peale, tõi Antisepti vurtsu mulle.. See, et ma 16. sõidan Laulasmaale- selle olin ma ju otseloomulikult jällegi unustanud. Normanaalne või jaa? EI. Et siis see tähendab, et ma vb ei lähegi sinna või võib-olla pean sealt mingi kell poolöö hakkama tulema:D Noh, las ta siis olla.
Siis. Läksime Pätu juurde, otsin talle vaesekesele liitri piima kah, sest ta meil viimasel ajal väga näljas ja hakkab kokku kuivama. :D HAkkasime tegema küünehooldust ja siis tuli välja et mu küüned on täiotsa koledaks ära läinud. Selles mõttes, et eelmine hooldus võttis aega 1.5 tundi, Tiina oli veel üllatunud, et kuidas mul nii ilusasti kõik asjad püsivad, noh selles mõttes ,et seekord olid ka mul küüned alles, ainult et auklikud ja pragulised ja siis kui geelikiht oli maha võetud, siis tekkis mul selline tunne, et täitsa jube, äkki peaks üldse need küüned maha lõikama. Aga Tiina tegi kolm tundi tublit tööd ja ehitas mulle väga ilusad küüned minu oma koledate peale. Ta on mul ikka mops naine:) Siis oli kell juba mingi sada ja ma hakkasin kodu poole liikuma.
JA siis tekkis meil Pä'tuga mõte, et peaks minema välja kuskile, aga kuhu sa vaene mees lähed onja:D Ja Tiinale pole ma tänase hoolduse eest veel maksnud ja õele pean andma kiiremas korras 350 eeku, kui ma kuskilt selle saan:D Et.. täitsa tore:D aga las ta olla siis:D
Feelin me....
Et siis kuulan praegu Scot projecti- fm1-E .. see on ikka üks väga väärt lugu:D või selles mõttes, et mulle kohe täitsa meeldib.. ja siis helistas mulle just Janza, kes rääkis, et homme jääb sünnipäev ära, sest ta ei saa seda ikkagi homme pidada ja sis täna ei toimu meil miskit siidriõhtut ka, sest siin mõnel pool on natuke kurvad lood. tegelikult on asi natukene kurvast kaugel, aga jah- eks näis. ja siis ilmselt tuleb välja ka see, et laupäeval ei saa ma Krissu ja Brituga kokku.. ja siis ma nagu oleksingi välja mõelnud, et ma olen mingi ilgelt lahe või midagi sellist, selles suhtes, et.. ma ei tea. Kohe varsti lähen küünehooldusesse ja siis ma arvan, et minust saab ilusate lühikeste küüntega sälli:)
praegu aga kuulan natuke ossimuusikat ja siis lähen ja teen ennast korda;)
Patsalavatsa teile põsele:)
kolmapäev, august 09, 2006
Et igatahes oli täna siis katsikuline päev. Kristofer Mirkol ja Kristoferil. Nad on nii numparid poisid, et kohe on!:)Sõime pizzat ja kirjut koera ja jõime Sprite ja mahla ja rääkisime ja rääkisime ja rääkisime.. ja piknik oli täitsa mõnna:)
Lapsed on üldse väga armsad või... noh.. teate küll:)
Ja ega täna ei olegi muud midagi erilist juhtunud peale selle, et ma igatsen oma kiisut ja et mu isa tõi koju kotitäie pirukaid, ning ikkagi suutis mu unenäolist elu natuke ruineerida. Mitte pirukatega muidugi. Lihtsalt, mõni kohe oskab käkki meisterdada. Kahju, et ma oma isast pean nii rääkima, sest ikkagist on tema teinud minusuguse maasterpiece'i... aga ikkagi.
Nüüd ma natuke veel piilun ringi.. ja siis lähen tudu sisse. Üksi.
Hellõu from Tallinnländ:D
Eile õhtul läksime siis kiisuga Küllile, Indrekule ja pisi-Kristoferile külla. Seal oli täitsa tore, poisid said natuke vaielda ja meie hoidsime Külliga hinge kinni, et vaidlus liiga ägedaks ei läheks:D Aga ei läinud, selles suhtes, et meil on mõistlikud poisid. Mitte muidugi klassikalises mõttes, sest Koit ei ole minu poiss või nii. Siis mingi kella paiku mõtlesime et oli küll tore külas olla, aga võiks nagu natuke omaette ka olla, enne kui ma juba hommikul hakkan Tallinna poole sõitma. See omakorda tähendas seda, et Külli tõi meid Vaksali tänava kägude juurde (jaa, mul on jalg endiselt sinine üleaia ronimisest - hea et mitte üleaisa:D) igatahes. Läksime tuppa. Külli ütles täna hommikul, et me olime mingi 2 paiku või natuke peale seda jõudnud koju. Ja igatahes, me olime kiisuga mingi kella poolesajani üleval, ja rääkisime ja siis juba oli täitsa valge ja unepoiss oli igal pool silma sees aga me ei saand magama jääda, sest me pidime maailma-asjadest rääkima.. või noh mitte maailma asjadest vaid Meist. Kuigi sisuliselt see on ka maailma-asjade jutt, sest praegu kuulub üpriski suur osa minu maailmast ja tähelepanust talle- sest.. nii on hea. Ma ei taha mingi klammerduda või kellestki sõltuv olla, aga selle armsa poisiga tegemist tahan ma küll teha, niikaua kui meil mõlemil soovi on:)
Hommikul, mingi kella poole kümne paiku helistas Poku ja siis me hakkasime riidesse panema ja mu asju sättima ja mina olin nii vässu, et midagi jubedat ja siis Koit naeris, kui ma istusin tudupesas, tudu T-särk seljas ja pikkadel pükstel oli üks jalg sääre sees. Ja siis ma istusin ja ei saanud aru, et kuidas ma peaksin end nüüd edasi riietama ja siis ta leidis, et ma olen osav ärkaja või midagi sellist:D Ahjaa- öösel nagu ikka, ajasime sokki suust välja- või noh:D tema rääkis midagi mingitest kojameestest ja propelleritest ja mina ei tea, mina rääkisin vanaisa kõrvadest:D ja ma ei tea:))) noh, jah:D
ja siis igatahes läksime õue ja istusime päikse käes pingil ja ootasime küllit ja siis kallistasime ja kallistasime ja naersime ja rääkisime, et ei tuleks seda äramineku kurbust:) Ja siis hakkasime sõitma Tallinna poole. Päris kaua võttis aega, sest võttis noh. Pisipoegadele peab piima ka andma ja värki:D
Ja siis käisime Järve Selveris ja tegime väiksed shopingud. Nüüd kohe mingi varsti, saan Pätu ja Päpuga kokku, läheme teeme viimased ostoksid Rocca al Mare kaubanduskeskusest ja siis võib seada sammud katsikute poole:D
Loodan, et tuleb ägens õhtu või midagi:)
ahjaa.. ja nüüd üks tõsiselt andekas ahelkiri ka
-----------------------------------------------------
Tere, minu nimi on Basmati Kasaar.
Ma kannatan haruldase ja surmava haiguse, halbade hinnete ja süütunde all, sest
ma pole edasi saatnud 50 kuradi miljardit ahelkirja, mille mulle on saatnud
inimesed, kes tõesti usuvad, et kui sa saadad need edasi, siis mingi kuradi
6-aastane tüdruk kuskil Arkansases, kellel on suur sünnimärk näo peal, saab
küllalt raha kokku kogutud, et see eemaldada lasta enne, kui ta vanemad ta
tsirkusesse esinema saadavad.
Kas sa usud tõesti, et Bill Gates annab sulle ja kõigile, kellele sa selle
e-maili edasi saadad, 1000 $? Kui loll sa õigupoolest oled? Oooh, aga vaata siit
edasi!
Kui sa kerid seda kirja edasi ja soovid midagi, siis mina saan seksida miss
Universumiga! Mis kuradi jama!! Ühesõnaga, see kiri on üks suur @!#$ YOU kõigile
neile, kellel pole midagi paremat teha, kui mulle tobedaid ahelkirju saata.
Võib-olla tõesti tulevad kurjad ahelkirja-päkapikud öösel minu koju ja tapavad
mind piinarikkalt selle eest, et ma ei jätkanud ahelat, mille algatas Caesar 5.
aastal ja mille tõid meie riiki kääbustest palverändurid ja kui see peab vastu
aastani 2005, siis see saab Guinessi rekordite raamatusse kui kõige kauem
kestnud täieliku rumaluse näide.
Käigu nad kuradile!
Kui sa midagi edasi saadad, siis see võiks vähegi kuradi meelt lahutav olla.
Olen näinud igasuguseid ?saada see 50 oma lähimale sõbrale ja see hale
hädapätakas saab 10 senti iga kord, kui 100 inimest täis saab'.. Ei huvita!
Näita, et sul on vähegi mõistust peas ja mõtle, mida sa tegelikult saad, kui
need kirjad edasi saadad. Tõenäoliselt ebapopulaarsust.
AHELKIRJADE 4 PEAMIST TÜÜPI:
Ahelkirja tüüp 1
(keri edasi)
Soovi midagi!!!
Keri edasi
Ei, päriselt, soovi midagi!!!
Oh ole normaalne, tema küll sind välja ei kutsu!!!
Soovi midagi muud!!!
Mitte seda, pervert!!
OOTA!!!!
Kas polnud lõbus?
Nüüd, et sa ennast süüdi hakkaks tundma, siis tea, mis juhtub. Kõigepealt ? kui
sa ei saada seda 5096 inimesele järgmise 5 sekundi jooksul, siis sind visatakse
kõrge hoone katuselt alla sõnniku sisse. Päriselt! Sest SEE kiri ei ole välja
mõeldud, see toimib PÄRISELT!!
Ausalt!!!
Asi käib nii:
*Saada see 1 inimesele: Üks inimene vihastab sinu peale, sest sa saatsid talle
tobeda ahelkirja.
*Saada see 2-5 inimesele: 2-5 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja.
*Saada see 5-10 inimesele: 5-10 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja, ja võivad hakata planeerima vandenõud su kõrvaldamiseks.
*Saada see 10-20 inimesele: 10-20 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja ja süütavad su maja põlema.
Aitäh!!!
Palju edu!!!
Ahelkirja tüüp 2
Tere ja aitäh sulle, et loed seda kirja.
Vaata, lugu on nii, et elab üks väike nälgiv poiss Baklaliviatatlaglooshenis,
kellel pole käsi, jalgu, vanemaid ega kitsi... Selle väikse poisi elu on
võimalik päästa, sest iga kord, kui see kiri edasi saadetakse, annetatakse üks
dollar Väikeste Nälgivate Jalutute Käetute Kitsetute Baklaliviatatlagloosheni
Poiste Fondi.
Ok, ja pea veel meeles, et meil pole absoluutselt mingit võimalust lugeda kokku,
mitu korda seda kirja on edasi saadetud, ja et see kõik on tegelikult üks suur
BULLSHIT. Niiet ole hea inimene, siruta oma abistav käsi. Saada see kiri 5-le
inimesele 47 sekundi jooksul.
Oo, ja veel üks meeldetuletus - kui sa saadad selle kogemata 4-le või 6-le
inimesele, siis sa sured koheselt.
Uuesti - aitäh Sulle!
Ahelkirja tüüp 3
Tere!!!
See ahelkiri sai on liikunud ringi alates aastast 1897. See asjolu on sealjuures
väga tähelepanuväärne, sest sel ajal ei olnud üldse e-maili ega palju mõttetuid
mehi, kellel midagi paremat teha pole.
Igal juhul, tegema peab järgmist... saada see edasi 15 067-le inimesele järgmise
7 minuti jooksul, või sinuga juhtub midagi väga hirmsat, näiteks:
Veider õuduslugu nr.1
Miranda Pinsley läks õhtul koolist koju. Ta oli hiljuti saanud selle kirja ja
polnud sellest välja teinud. Ta komistas tänaval, kukkus kanalisatsiooniauku,
voolas läbi torude minema suurde jõkke ja seejärel kosest alla. Ta mitte ainult
ei lõhnanud imelikult, vaid sai surma. See Võib Juhtuda Sinuga!!!
Veider õuduslugu nr.2
Dexter Bip, 13-aastane poiss sai selle kirja ja ignoreeris seda. Hiljem samal
päeval jäi ta auto alla, ja tema boyfriend jäi ka (hei, mõned inimesed on
sedamoodi!). Nad mõlemad surid ja saadeti põrgusse, kus nad peavad igavesti
sööma väikseid armsaid kassipoegi.
See Võib Juhtuda Sinuga!!! Pea meeles, sa võid lõpetada nagu Pinsley või Bip.
Saada lihtsalt see kiri kõigile nendele luuseritele edasi, keda sa tunned ja
kõik saab korda.
Ahelkirja tüüp 4
Nagu sind kotiks, aga siin on üks luuletus, mille ma kirjutasin. Saada see edasi
kõigile oma sõpradele.
SÕBRAD:
Sõber on keegi, kes on alati su kõrval.
Sõber on keegi, kellele sa meeldid, hoolimata sellest, et sa haised, ja su
hingeõhk viitab sellele, et oled just söönud kassitoitu.
Sõber on keegi, kellele sa meeldid hoolimata sellest, et sa oled kuradima inetu.
Sõber on keegi, kes aitab, kui sa oled ennast täis oksendanud.
Sõber on keegi, kes jääb sinu juurde terveks ööks, kui sa hädaldad oma labase,
mannetu elu üle.
Sõber on keegi, kes teeskleb, et sa talle meeldid, kuigi arvab tegelikult, et
sind tuleks visata marutõbiste koerte ette.
Sõber on keegi, kes puhastab su WC-potti, imeb tolmu ja saab siis raha ja räägib
aktsendiga? ei, oota, see on koristaja..
Sõber EI OLE keegi, kes saadab sulle ahelkirju, sest ta tahab, et tema soov
rikkaks saada läheks täide.
Nüüd saada see edasi! Kui ei saada, siis sa ei saa enam kunagi keppi!
Milles point? Kui saad ahelkirja, mis ähvardab sind elu lõpuni seksita või
õnnetuks jätta, siis kustuta see. Kui see kiri on naljakas, saada see edasi. Ära
aja inimesi vihale panes neid end süüdi tundma leeprahaige hambutu botswanalase
pärast, kes on 27 aastat olnud seotud surnud elevandi külge ja ainus asi, mis
teda päästab, on 5 senti, mille ta saab iga korra eest, kui nad selle edasi
saadavad, või vastasel juhul lõpetavad, nagu Miranda.
Õigus?
Nüüd saada see edasi kõigile, keda tunned, või sa ei leia homme hommikul oma
aluspükse üles!
Mwhahaaaa:D täitsa sobib mulle:D
Hommikul, mingi kella poole kümne paiku helistas Poku ja siis me hakkasime riidesse panema ja mu asju sättima ja mina olin nii vässu, et midagi jubedat ja siis Koit naeris, kui ma istusin tudupesas, tudu T-särk seljas ja pikkadel pükstel oli üks jalg sääre sees. Ja siis ma istusin ja ei saanud aru, et kuidas ma peaksin end nüüd edasi riietama ja siis ta leidis, et ma olen osav ärkaja või midagi sellist:D Ahjaa- öösel nagu ikka, ajasime sokki suust välja- või noh:D tema rääkis midagi mingitest kojameestest ja propelleritest ja mina ei tea, mina rääkisin vanaisa kõrvadest:D ja ma ei tea:))) noh, jah:D
ja siis igatahes läksime õue ja istusime päikse käes pingil ja ootasime küllit ja siis kallistasime ja kallistasime ja naersime ja rääkisime, et ei tuleks seda äramineku kurbust:) Ja siis hakkasime sõitma Tallinna poole. Päris kaua võttis aega, sest võttis noh. Pisipoegadele peab piima ka andma ja värki:D
Ja siis käisime Järve Selveris ja tegime väiksed shopingud. Nüüd kohe mingi varsti, saan Pätu ja Päpuga kokku, läheme teeme viimased ostoksid Rocca al Mare kaubanduskeskusest ja siis võib seada sammud katsikute poole:D
Loodan, et tuleb ägens õhtu või midagi:)
ahjaa.. ja nüüd üks tõsiselt andekas ahelkiri ka
-----------------------------------------------------
Tere, minu nimi on Basmati Kasaar.
Ma kannatan haruldase ja surmava haiguse, halbade hinnete ja süütunde all, sest
ma pole edasi saatnud 50 kuradi miljardit ahelkirja, mille mulle on saatnud
inimesed, kes tõesti usuvad, et kui sa saadad need edasi, siis mingi kuradi
6-aastane tüdruk kuskil Arkansases, kellel on suur sünnimärk näo peal, saab
küllalt raha kokku kogutud, et see eemaldada lasta enne, kui ta vanemad ta
tsirkusesse esinema saadavad.
Kas sa usud tõesti, et Bill Gates annab sulle ja kõigile, kellele sa selle
e-maili edasi saadad, 1000 $? Kui loll sa õigupoolest oled? Oooh, aga vaata siit
edasi!
Kui sa kerid seda kirja edasi ja soovid midagi, siis mina saan seksida miss
Universumiga! Mis kuradi jama!! Ühesõnaga, see kiri on üks suur @!#$ YOU kõigile
neile, kellel pole midagi paremat teha, kui mulle tobedaid ahelkirju saata.
Võib-olla tõesti tulevad kurjad ahelkirja-päkapikud öösel minu koju ja tapavad
mind piinarikkalt selle eest, et ma ei jätkanud ahelat, mille algatas Caesar 5.
aastal ja mille tõid meie riiki kääbustest palverändurid ja kui see peab vastu
aastani 2005, siis see saab Guinessi rekordite raamatusse kui kõige kauem
kestnud täieliku rumaluse näide.
Käigu nad kuradile!
Kui sa midagi edasi saadad, siis see võiks vähegi kuradi meelt lahutav olla.
Olen näinud igasuguseid ?saada see 50 oma lähimale sõbrale ja see hale
hädapätakas saab 10 senti iga kord, kui 100 inimest täis saab'.. Ei huvita!
Näita, et sul on vähegi mõistust peas ja mõtle, mida sa tegelikult saad, kui
need kirjad edasi saadad. Tõenäoliselt ebapopulaarsust.
AHELKIRJADE 4 PEAMIST TÜÜPI:
Ahelkirja tüüp 1
(keri edasi)
Soovi midagi!!!
Keri edasi
Ei, päriselt, soovi midagi!!!
Oh ole normaalne, tema küll sind välja ei kutsu!!!
Soovi midagi muud!!!
Mitte seda, pervert!!
OOTA!!!!
Kas polnud lõbus?
Nüüd, et sa ennast süüdi hakkaks tundma, siis tea, mis juhtub. Kõigepealt ? kui
sa ei saada seda 5096 inimesele järgmise 5 sekundi jooksul, siis sind visatakse
kõrge hoone katuselt alla sõnniku sisse. Päriselt! Sest SEE kiri ei ole välja
mõeldud, see toimib PÄRISELT!!
Ausalt!!!
Asi käib nii:
*Saada see 1 inimesele: Üks inimene vihastab sinu peale, sest sa saatsid talle
tobeda ahelkirja.
*Saada see 2-5 inimesele: 2-5 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja.
*Saada see 5-10 inimesele: 5-10 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja, ja võivad hakata planeerima vandenõud su kõrvaldamiseks.
*Saada see 10-20 inimesele: 10-20 inimest vihastavad sinu peale, sest sa saatsid
neile tobeda ahelkirja ja süütavad su maja põlema.
Aitäh!!!
Palju edu!!!
Ahelkirja tüüp 2
Tere ja aitäh sulle, et loed seda kirja.
Vaata, lugu on nii, et elab üks väike nälgiv poiss Baklaliviatatlaglooshenis,
kellel pole käsi, jalgu, vanemaid ega kitsi... Selle väikse poisi elu on
võimalik päästa, sest iga kord, kui see kiri edasi saadetakse, annetatakse üks
dollar Väikeste Nälgivate Jalutute Käetute Kitsetute Baklaliviatatlagloosheni
Poiste Fondi.
Ok, ja pea veel meeles, et meil pole absoluutselt mingit võimalust lugeda kokku,
mitu korda seda kirja on edasi saadetud, ja et see kõik on tegelikult üks suur
BULLSHIT. Niiet ole hea inimene, siruta oma abistav käsi. Saada see kiri 5-le
inimesele 47 sekundi jooksul.
Oo, ja veel üks meeldetuletus - kui sa saadad selle kogemata 4-le või 6-le
inimesele, siis sa sured koheselt.
Uuesti - aitäh Sulle!
Ahelkirja tüüp 3
Tere!!!
See ahelkiri sai on liikunud ringi alates aastast 1897. See asjolu on sealjuures
väga tähelepanuväärne, sest sel ajal ei olnud üldse e-maili ega palju mõttetuid
mehi, kellel midagi paremat teha pole.
Igal juhul, tegema peab järgmist... saada see edasi 15 067-le inimesele järgmise
7 minuti jooksul, või sinuga juhtub midagi väga hirmsat, näiteks:
Veider õuduslugu nr.1
Miranda Pinsley läks õhtul koolist koju. Ta oli hiljuti saanud selle kirja ja
polnud sellest välja teinud. Ta komistas tänaval, kukkus kanalisatsiooniauku,
voolas läbi torude minema suurde jõkke ja seejärel kosest alla. Ta mitte ainult
ei lõhnanud imelikult, vaid sai surma. See Võib Juhtuda Sinuga!!!
Veider õuduslugu nr.2
Dexter Bip, 13-aastane poiss sai selle kirja ja ignoreeris seda. Hiljem samal
päeval jäi ta auto alla, ja tema boyfriend jäi ka (hei, mõned inimesed on
sedamoodi!). Nad mõlemad surid ja saadeti põrgusse, kus nad peavad igavesti
sööma väikseid armsaid kassipoegi.
See Võib Juhtuda Sinuga!!! Pea meeles, sa võid lõpetada nagu Pinsley või Bip.
Saada lihtsalt see kiri kõigile nendele luuseritele edasi, keda sa tunned ja
kõik saab korda.
Ahelkirja tüüp 4
Nagu sind kotiks, aga siin on üks luuletus, mille ma kirjutasin. Saada see edasi
kõigile oma sõpradele.
SÕBRAD:
Sõber on keegi, kes on alati su kõrval.
Sõber on keegi, kellele sa meeldid, hoolimata sellest, et sa haised, ja su
hingeõhk viitab sellele, et oled just söönud kassitoitu.
Sõber on keegi, kellele sa meeldid hoolimata sellest, et sa oled kuradima inetu.
Sõber on keegi, kes aitab, kui sa oled ennast täis oksendanud.
Sõber on keegi, kes jääb sinu juurde terveks ööks, kui sa hädaldad oma labase,
mannetu elu üle.
Sõber on keegi, kes teeskleb, et sa talle meeldid, kuigi arvab tegelikult, et
sind tuleks visata marutõbiste koerte ette.
Sõber on keegi, kes puhastab su WC-potti, imeb tolmu ja saab siis raha ja räägib
aktsendiga? ei, oota, see on koristaja..
Sõber EI OLE keegi, kes saadab sulle ahelkirju, sest ta tahab, et tema soov
rikkaks saada läheks täide.
Nüüd saada see edasi! Kui ei saada, siis sa ei saa enam kunagi keppi!
Milles point? Kui saad ahelkirja, mis ähvardab sind elu lõpuni seksita või
õnnetuks jätta, siis kustuta see. Kui see kiri on naljakas, saada see edasi. Ära
aja inimesi vihale panes neid end süüdi tundma leeprahaige hambutu botswanalase
pärast, kes on 27 aastat olnud seotud surnud elevandi külge ja ainus asi, mis
teda päästab, on 5 senti, mille ta saab iga korra eest, kui nad selle edasi
saadavad, või vastasel juhul lõpetavad, nagu Miranda.
Õigus?
Nüüd saada see edasi kõigile, keda tunned, või sa ei leia homme hommikul oma
aluspükse üles!
Mwhahaaaa:D täitsa sobib mulle:D
teisipäev, august 08, 2006
Jebens
Kohe läheme Poku ja Intsu juurde külla. Ja nii ongi.
JA homme hommikul olen juba Tallinna maal. Kaugel oma kiisust, aga lähedal oma sõpradele!
Kohtumiseni siis(K)
JA homme hommikul olen juba Tallinna maal. Kaugel oma kiisust, aga lähedal oma sõpradele!
Kohtumiseni siis(K)
Võin lebada päev läbi Su kõrval...
Eile siis peale seda kui ma lõpetasin blogimise, läksime õue, kiisu jõi kohmi ja mina olin lihtsalt niisama.. siis tekkis mõte, et tuleks minna Valge Iludusega sõitma ja natuke sõitsime ka. Kuna meil natuke pole tagumisi pidureid, siis me väga ei sõitnud ka, aga tegime prooviringi ümber hoovi:D Siis ilmselt jälle lebasime tudupesas- sest- see on olnud põhitegevus:D ja täitsa mõnna, ma olen ennast väga välja puhanud.. ja üldse ma olen igatepidi endaga nii rahul, et ma kohe ei saa... selles mõttes, et.. ma ei teagi, kas ma üldse olen kunagi nii õnnelik olnud. Ja ma tean, et ma ei kujuta endale midagi ette, sest ma näen tema silmist sedasama:) Õhtu poole läksime Pitsuga raudteejaama juurde jalutama. Kolmekesi, meie kõndisime käest kinni ja Pitsu oli meil kordamööda rihma otsas. Meil mõlemil olid peas sonid ja vahepeal tegime musipeatusi ja lihtsalt rääkisime. Asi ei ole enam üldse naljakas, aga samas ma kujutan ette et oleks väga naljakas magada kuskil voodis üksinda. VÕI SIIS MITTE. Selles mõttes, et ma ei ole kunagi olnud mingi eriline kaisuinimene, aga tema kaisu sees on köige,köige,köige parem... Siis helistas talle Taivo ja me läksime korra Selverisse ja ostsime natuke Gini ja siis istusime rongijaamas ja rääkisime lihtsalt niisama. Siis tuli mul ninapuuderdusisu ja me tulime koju. See tähendab Koidu juurde. Läksime tudu sisse ära ja õhtul rääkisime veel meie jutte ja kõigest sellest, mis üldse toimub. Ma ei tea, mul on selline tunne, et sellised tunded on nagu täiesti mõistusevastased, selles mõttes, et ... ma ei tea, et ma kellegi pärast nii arust oleksin ära olnud juba ammu. Või kui üldse. Ja seda nagu igas mõttes.
Hommikul oli Koit juba enne koitu ja kukke üleval, sest täna oli see tähtis päev, mil ta sai oma load kätte:).. aga minul oli täitsa uni ja ta käis vist mind mingi 20 korda musidega äratamas, ma juba natuke ärkasin, aga siis jälle natuke magasin edasi. Lõpuks sain veel kaks minutit lisa uneaega ja siis ta tuli korraks veel mu kõrvale ka. Mingi kell 11 olin ma voodist püsti ja läksin hommikusele pesuringile ja tema tegi mulle niikaua võikusid. Ühe neist suutsin ma taldriku pealt maha ajada ja Pitsul oli jälle hea meel:) Siis läksime bussiga nr.9 sõitma, enne seda lugesime natuke venekeelset Vestit, kus räägiti geiparaadist ja gorosgoobist:D Bussiga sõitsime ARK-i ja saime uued euroload kätte. Täitsa uhke tunne oli.. või noh, ma nägin, kui palju headmeelt mu kiisule need load tegid. Ta oli juba kolm nädalat ilma autoga sõitmata ja teate küll, kui tähtsad on meestele autod:D Siis tuli Taivo meile ARK-i järgi ja sõitsime siia ja võtsime Valge Iluduse ja läksime Taivole järgi. Siis sõitsime mööda Tartu linna ringi ja kiisu käis kuskil mingis veekogus ujumas (Ei, see ei olnud Emajõgi:D) ja siis sõitsime lihtsalt ringi ja siis läksime jälle pizzapoodi kolmveerand topeltkohtingule. Nüüd tulime tuba sisse ära, vaatame paksukest :D Ahjaa, siit veel ka see nali, et eile sain mina musi Kuldkannikese käest ja Kuldkannike oli maskeeritud seetõttu, et võita uuesti Tema Armsa Kondikese südant:D selles mõttes, et mitte tal see juba varem olemas ei oleks olnud, aga ikkagi:D ja kas te seda lugu ikka teate, et musi ajal tuleb ümbert kinni hoida, et musitatav ära ei kaoks- võib-olla olen ma siia juba selle mõttetera kirjutanud, aga ma lihtsalt olen sellest vaimustuses, niiet las ta olla.
Ja nüüd ootame Poku kõnet, et minna kuskile või teha midagi.. ja nii ongi:)
Ja Janza helistas ka uuesti ja reedel oleme vist kahekesi sünnipäevale minemas.
Jebens, ma ei pea end kordama, et ma olen ikka veel õnnelik, aga las ta olla siis:)
Päike paistab ja ilm on soe ja mina olen maailma kõige armsama poisiga mõnusas Tartus:)
Hommikul oli Koit juba enne koitu ja kukke üleval, sest täna oli see tähtis päev, mil ta sai oma load kätte:).. aga minul oli täitsa uni ja ta käis vist mind mingi 20 korda musidega äratamas, ma juba natuke ärkasin, aga siis jälle natuke magasin edasi. Lõpuks sain veel kaks minutit lisa uneaega ja siis ta tuli korraks veel mu kõrvale ka. Mingi kell 11 olin ma voodist püsti ja läksin hommikusele pesuringile ja tema tegi mulle niikaua võikusid. Ühe neist suutsin ma taldriku pealt maha ajada ja Pitsul oli jälle hea meel:) Siis läksime bussiga nr.9 sõitma, enne seda lugesime natuke venekeelset Vestit, kus räägiti geiparaadist ja gorosgoobist:D Bussiga sõitsime ARK-i ja saime uued euroload kätte. Täitsa uhke tunne oli.. või noh, ma nägin, kui palju headmeelt mu kiisule need load tegid. Ta oli juba kolm nädalat ilma autoga sõitmata ja teate küll, kui tähtsad on meestele autod:D Siis tuli Taivo meile ARK-i järgi ja sõitsime siia ja võtsime Valge Iluduse ja läksime Taivole järgi. Siis sõitsime mööda Tartu linna ringi ja kiisu käis kuskil mingis veekogus ujumas (Ei, see ei olnud Emajõgi:D) ja siis sõitsime lihtsalt ringi ja siis läksime jälle pizzapoodi kolmveerand topeltkohtingule. Nüüd tulime tuba sisse ära, vaatame paksukest :D Ahjaa, siit veel ka see nali, et eile sain mina musi Kuldkannikese käest ja Kuldkannike oli maskeeritud seetõttu, et võita uuesti Tema Armsa Kondikese südant:D selles mõttes, et mitte tal see juba varem olemas ei oleks olnud, aga ikkagi:D ja kas te seda lugu ikka teate, et musi ajal tuleb ümbert kinni hoida, et musitatav ära ei kaoks- võib-olla olen ma siia juba selle mõttetera kirjutanud, aga ma lihtsalt olen sellest vaimustuses, niiet las ta olla.
Ja nüüd ootame Poku kõnet, et minna kuskile või teha midagi.. ja nii ongi:)
Ja Janza helistas ka uuesti ja reedel oleme vist kahekesi sünnipäevale minemas.
Jebens, ma ei pea end kordama, et ma olen ikka veel õnnelik, aga las ta olla siis:)
Päike paistab ja ilm on soe ja mina olen maailma kõige armsama poisiga mõnusas Tartus:)
pühapäev, august 06, 2006
Aitsitadrita:D
Reede päeval juhtus see imeline imelugu, et minu kiisu tuli Tallinnasse. Ja siis me saime kokku ja siis me sõitsime linna. Viisime ta asjad ära ja vahepeal tegime palju musisid. Ta on mul ikka täitsa armas.
Käisime linnas ära ja siis saime kokku Potsu, Kixa ja Sirkaga. Hästi tore oli, selles mõttes, et see on täiesti normaalne ning isegi ma ei tuleks selle mõtte peale, et ta ei oleks nendega sobinud. Jõime natuke gini ja siis saatsime Potsu koju. Nägime Shakrashut ka ja siis läksime minu juurde. Mõtledsa, ta ostis mu empsule Toffiffee kommid ja selles mõttes, et need on mu emme lemparid ja siis ta tänas mu empsut, et ta on sellise tütre kasvatanud ja see mõjus!:D selles mõttes, et mu emps oli juba enne seda temast vaimustuses. ISegi issi ei olnud nii kuri kui tavaliselt ja Silver oli ka täitsa asjalik:D Ja siis natuke sõime ja läksime jalutama. Istusime mingi pingi peal ja rääkisime nagu ikka ja tegime musi ja kallistasime, siis läksime Timmo autot vaatama ja siis läksime tuba sisse tudu sisse. Laupeäva hommik algas meil sellega, et jõime veits kohvi ja siis läksime jälle linna, Mardi juurde ja siis seal rääkisime igasuguseid asju.. ja peale seda läksime Potsu juuurde külla, seal tuli selline väss peale, et ise ka ei usu. Kristofer tegi sellist tite häällt ja Potsu rahulikkus- see tegi meid uniseks. Aga kuskilt tuli selline mõte, et peaks kindlasti koos Tartusse tulema. Ja siin ma nüüd olengi:D
Tulime kella 23.00 bussiga, 01.25 olime kohal. Bussiga sõita oli nii mõnus, istusin kuidagi pool-lösakil ta sules ja siis tegime natuke palju natuke märgasid musisid. Ja siis jõudsime siia, tema juurde ja siin olid Paap, Regina ja Mart ja siis me natuke jõime kokstaile ja läksime kaisu sisse tuttu ära:)
Hommikul vedelesime voodis natukene ja siis käisime tund aega ringi ja siis vedelesime jälle. Peale seda kui me olime kolmekesi Pitsuga jalutamas käinud, pidime minema kiisuga kohtingule, Pizzapoodi. Aga enne seda tegime Taivo ja temga natuke pilsnerit ja siis läksime kolmveerand topeltkohtingule:D ja siis kui ma olin oma kõhu täis söönud siis tuli mul siune unepoiss peale, et jube kohe. Natuke olime veel linnas ja siis tulime tuppa ära. Hahaaa- aga selleks, et me palju ei peaks kõndima, ronisime üle 1.90m aia:D täitsa lõpp kui jube, see oli mingi plankaed ja päris raske oli sealt üle saada. selles mõttes, et ma ei tea, ma ei ole mingi mägironija:D natuke on mu jalg sinine ka.. ja seelikuga tegelt ei ole tore "Vaksali tänava Kägu" mängida:D Käisime pesemas ja siis ma arvan, et peale seda kui mu kiisu oli mulle rääkinud muinasjuttu kahest täiskasvanud kiisupojast (Tüdrukkiisust ja meeskiisust) siis jäime magama. Täitsa vara, kell oli mingi 11 vist. Ja siis öösel ärkasime paar korda ülesse ja tegime natuke märgasid musisid ja magasime edasi. Ja hommikul olime voodis peaaegu 12-ni.. lihtsalt rääkisime ja pikutasime ja vaatasime üksteisele otsa. See on ikka täitsa lõpp kui ära armunud ma olen. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea. Ja nüüd ta tuli dushi alt välja ja me läheme välja.
Ja ma olen endiselt õnnelik.
Käisime linnas ära ja siis saime kokku Potsu, Kixa ja Sirkaga. Hästi tore oli, selles mõttes, et see on täiesti normaalne ning isegi ma ei tuleks selle mõtte peale, et ta ei oleks nendega sobinud. Jõime natuke gini ja siis saatsime Potsu koju. Nägime Shakrashut ka ja siis läksime minu juurde. Mõtledsa, ta ostis mu empsule Toffiffee kommid ja selles mõttes, et need on mu emme lemparid ja siis ta tänas mu empsut, et ta on sellise tütre kasvatanud ja see mõjus!:D selles mõttes, et mu emps oli juba enne seda temast vaimustuses. ISegi issi ei olnud nii kuri kui tavaliselt ja Silver oli ka täitsa asjalik:D Ja siis natuke sõime ja läksime jalutama. Istusime mingi pingi peal ja rääkisime nagu ikka ja tegime musi ja kallistasime, siis läksime Timmo autot vaatama ja siis läksime tuba sisse tudu sisse. Laupeäva hommik algas meil sellega, et jõime veits kohvi ja siis läksime jälle linna, Mardi juurde ja siis seal rääkisime igasuguseid asju.. ja peale seda läksime Potsu juuurde külla, seal tuli selline väss peale, et ise ka ei usu. Kristofer tegi sellist tite häällt ja Potsu rahulikkus- see tegi meid uniseks. Aga kuskilt tuli selline mõte, et peaks kindlasti koos Tartusse tulema. Ja siin ma nüüd olengi:D
Tulime kella 23.00 bussiga, 01.25 olime kohal. Bussiga sõita oli nii mõnus, istusin kuidagi pool-lösakil ta sules ja siis tegime natuke palju natuke märgasid musisid. Ja siis jõudsime siia, tema juurde ja siin olid Paap, Regina ja Mart ja siis me natuke jõime kokstaile ja läksime kaisu sisse tuttu ära:)
Hommikul vedelesime voodis natukene ja siis käisime tund aega ringi ja siis vedelesime jälle. Peale seda kui me olime kolmekesi Pitsuga jalutamas käinud, pidime minema kiisuga kohtingule, Pizzapoodi. Aga enne seda tegime Taivo ja temga natuke pilsnerit ja siis läksime kolmveerand topeltkohtingule:D ja siis kui ma olin oma kõhu täis söönud siis tuli mul siune unepoiss peale, et jube kohe. Natuke olime veel linnas ja siis tulime tuppa ära. Hahaaa- aga selleks, et me palju ei peaks kõndima, ronisime üle 1.90m aia:D täitsa lõpp kui jube, see oli mingi plankaed ja päris raske oli sealt üle saada. selles mõttes, et ma ei tea, ma ei ole mingi mägironija:D natuke on mu jalg sinine ka.. ja seelikuga tegelt ei ole tore "Vaksali tänava Kägu" mängida:D Käisime pesemas ja siis ma arvan, et peale seda kui mu kiisu oli mulle rääkinud muinasjuttu kahest täiskasvanud kiisupojast (Tüdrukkiisust ja meeskiisust) siis jäime magama. Täitsa vara, kell oli mingi 11 vist. Ja siis öösel ärkasime paar korda ülesse ja tegime natuke märgasid musisid ja magasime edasi. Ja hommikul olime voodis peaaegu 12-ni.. lihtsalt rääkisime ja pikutasime ja vaatasime üksteisele otsa. See on ikka täitsa lõpp kui ära armunud ma olen. Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea. Ja nüüd ta tuli dushi alt välja ja me läheme välja.
Ja ma olen endiselt õnnelik.
laupäev, august 05, 2006
Ja just nii ongi hea!
Minu kiisu istub minu kõrval, tugitoolis ja ma lähen kohe talle musi tegema. Tänasest ilusast päevast pikemalt siis hiljem
JA MA OLEN ENDISELT ÕNNELIK!
JA MA OLEN ENDISELT ÕNNELIK!
reede, august 04, 2006
Neljapäev Sälli moodi
Et siis seda juba kõik teavad, et eile hommik algas nii nagu ta algas, äratus oli kell 4.50 ja kõik jätkus nagu ta jätkus:D
Läksime Pätu juurde mu juukseid värvima ja siis nagu (aitäh sulle, Pätu) ja siis tulin koju. Mingi aeg olin arvutis ja kuulasin oma muusikat, mis meil Peipsi ääres kaasas polnud ja siis sain kokku Küllikesega. Kahjuks jäi meie kokkusaamine lühikeseks, sest ta pidi Palmsesse tagasi minema ja Magistralis nägin ma Shakrashut, mingi rääkisime ja siis arvasime, et 10. peaks tegema tsikkide siiderdamise, 11. lähen Jansa sünnale ja mingi päev järgmine nädal on ju veel Kristofer Mirko ja Kristoferi katsikud:)
Igatahes, siis tulin koju ja saime kokku Mannuga. Läksime pizzasse ja tegime väiksed õlled ja siis mul hakkas juba raha otsa saama ja siis läksime metsa alla, ostsime veel õlut ja kartulikrõpsu ja kõike muud:D ja siis olime kahekesi purjust täis ja rääkisime ja naersime ja kallistasime ja kõike muud:Dlahe oli!
ja nüüd ootan ma oma kiisut... isegi varbaküüned lõikasin ära!:D
Läksime Pätu juurde mu juukseid värvima ja siis nagu (aitäh sulle, Pätu) ja siis tulin koju. Mingi aeg olin arvutis ja kuulasin oma muusikat, mis meil Peipsi ääres kaasas polnud ja siis sain kokku Küllikesega. Kahjuks jäi meie kokkusaamine lühikeseks, sest ta pidi Palmsesse tagasi minema ja Magistralis nägin ma Shakrashut, mingi rääkisime ja siis arvasime, et 10. peaks tegema tsikkide siiderdamise, 11. lähen Jansa sünnale ja mingi päev järgmine nädal on ju veel Kristofer Mirko ja Kristoferi katsikud:)
Igatahes, siis tulin koju ja saime kokku Mannuga. Läksime pizzasse ja tegime väiksed õlled ja siis mul hakkas juba raha otsa saama ja siis läksime metsa alla, ostsime veel õlut ja kartulikrõpsu ja kõike muud:D ja siis olime kahekesi purjust täis ja rääkisime ja naersime ja kallistasime ja kõike muud:Dlahe oli!
ja nüüd ootan ma oma kiisut... isegi varbaküüned lõikasin ära!:D
neljapäev, august 03, 2006
Hola from Peipsiländ!
Niih, praegu on kolmapäev , kell on mingi 19.35 ja meie Pätu ja Mihkliga oleme Jõhvi bussijaamas...me oleme juba mingi kolm tundi sõitnud ja tund on veel vaja sõita ja mul on hirmus kibe ninapuuderdusisu, see vist tuleneb sellest, et mul oli vahepeal väga tugev janu. Enne sõitsime läbi ka kurikuulsast Kohtla-Järvelt, kus mul õnnestus end tunda jällegi kord kohtlasena. Ja veel enne seda olime Rakveres ja enne seda sõitsime läbi Viitnalt:) Praegu mängib meil Voodoo People ja kõik vene jõmmid siin bussis tahaksid meid vist paljaks röövida. Pole ka ime, me oleme ju Tallinna uusrikkad ja kõik miljonäride pojad. See tuletab mulle meelde, et sa võid oma ristiema folgipiletit suudelda. Veel on mul olnud täna plaanis kirjutada raamat. Ise olin ideega ilgelt rahul. See juhtus umbes täpselt sel hetkel, kui ma olin lugenud peatüki raamatust “Iial ära ütle iial” ja ma hakkasin magama jääma.. või juhtus see teisel või kolmandal korral- sest nii juhtus minuga kenasti, neli viis korda järjesti. Ja nüüd ma olengi lugenud kuni viienda peatüki mingi kolmanda lõiguni.. ja küll ma õhtul unerohuks (kui ma Pätu kõrvale tuttu lähen- seda edasi loen) ja üldse ma mõtlesin, et me võiks pätuga iga päev vähemalt pool tundi kirjutada blogi, siis oleks süda rahul ja kui me kunagi tagasi tuleme, siis võiks selle uploadida ja kui vahepeal juhtub kuskil wifi olema, siis saab ka seal seda teha. Ja kui ma hiljem viitsin, siis ma võin esimese peatüki oma raamatust ka ära kirjutada. Tõotab tulla segane lugu, sest need kes teavad, mis soga ma ajan kui ma olen üleväsinud ja oma uitmõtteid räägin, need teavad, mida oodata. Ja sel hetkel kui ma unne vajusin, siis oleksin tahtnud, et mul oleks mõtte-diktofon.. mingi selline.. sinist värvi ja tugeva kõrgema intuitsiooniga. Vot tak.
Kell 0.55 Lõpetasime just kaardimängu. Mihkel võitis, Pätu oli teine, mina olin kossa, Pätu emps oli neljas ja Pätu issu oli viies:D ehk hapupiimane, aga ta on seda iga aasta ol,nud, niiet selles ei ole mitte midagi uut. Praegu ma istun täitsa kiiktoolis nagu vanaema Ljudmilla- aint et lõnga ja varraste asemel on mul käes läpakas ja muidu on elu täitsa lill... muusika on meil täna Aerosmithi- Janie’s got a gun. See on hea lugu:D
Aga selles mõttes, et enne tegime shashlõõki ja salaaatikut... ja siis käisime järve ääres (Peipsi- daa) ja siis ma sain oma kiisuga ka rääkida.. ja see on hea. Ja nüüd kohe lähen ma Pätu kõrvale tuttu:D viimase nädala jooksul juba õige mitmendat korda... ja ma olen nüüd nii harjunud ka kellegi kõrval magama, et.. kohe on:)
Aga ma ei tea, ma lasen nüüd pätul ka kirjutada tema tänased seiklused, sest ma tegin pätust kui tema läks tualetti ja trügisin oma blogiga vahele... et siis.. magama!
neljapäev, 27. juuli 2006. a. Kell on mingi 14.07 essat korda täna öösel ärkasin selle peale, kui ma proovisin vist Pätut ära vägistada:D see nägi välja umbes nii, et me olime üksteisel kaisu sees... ja siis ma tegin talle kiisupai nagu oma ühtekalegi ma olen harjunud tegema.. ja siis tahtsin teha peapai ka... ja siis teen pai.. ja karjatan :”miks sul juuksed peas on” hahaaa, ja minu kaisus oli Pätu mitte Koit... ja täitsa häbine lugu oli.. selles mõttes, et peale seda ei olnud enam Pätu mu kaisu sees.. vaid vaatas imeliku näoga otsa ja keeras mulle selja. Vot nii:D tessat korda ärkasin selle peale kui ma nägin unes, et käisin tibulinnuga kuskil Ivangorodis, Peeter esimese lõbustuspargis ekskursioonil.. ja siis seal olid veel mingid kuldsed karussellid ja mingisugused nõuka-aegsed tellistest garaazhide moodi hooned.. aga sinna sisse me ei läinud.. siis ärkasingi üles ja arutasime natuke Pätuga meie unenägudest.tema n’gi unes lõpetamist, aga ma arvan, et ta kirjutab sellest ise:D ja siis kell 12.00 helistas mulle Küllike ja siis ma magasin edasi.. ja kella 13.00 paiku helistas mulle minu kiisu, kes oli väga jubedat und näind... aga sellest ma parem ei räägi, sest teiste asju ei ole ilus kirjutada... kuigi minu ühtekas on peaaegu täitsa minu.. aga ikkagi:) ja siis me rääkisime natuke ja siis oli juba täitsa hea:) ja seda et siid ma käisin nina puuderdamas ja siis sõime Pätuga võikusid ja jõime kohmi.. js nüüd ongi kell mingi 14.20 ja kõik on puhta normaalsust täis:D
neljapäeva õhtu, 1.27
tänane päev on selline, et ma olen peaaegu suutnud lugeda läbi raamatu “pühad” aga mitte päris, sest kogu aeg tuleb midagi vahele. Näiteks on mõni püha söömaaaeg või siis kaardimäng või siis tulevad külalised. Näiteks baarikärbes ja tema neiu tulid siia.. ja seltskond on jälle kirevam. Lisaks leidsin ma tänasel päeval järjekordselt kinnitust sellele, et ma armastan Pätut ikkagi liiga palju. Tõesti, mul on temaga vedanud. Ja oma kiisupojaga, kes mulle on ikka täna helistanud ja sõnumeid saatnud.
Elu on lill:)
reede, 28. juuli 2006. a. 13.47
Kell on mingi hommik.. ja ma pidin saama kreepsu kui Pätu helistas mulle altkorruselt, kui mina magasin, et lähme pljääzhile, sest peale tema teavad mu uut numbrit ainult Küllike, Koit ja mu emme:D ja number oli täitsa tundmatu.. ja eile tegi mulle keegi salastatud numbrilt tüssukat ka, niiet ma olen mingi päris kewl:D.ja öösel lugesin oma raamatu lõpuks läbi.. ja nüüd mehed pumpavad tolmuimejaga paati täis... ja kuna meil aere ei ole, siis nad lähevad ilmselt labidatega Peipsile:D ja selles mõttes, et kui nad tagasi ei saa, siis vene piirile jõudes võib ka päris lõbus olema:D Pätu isa täna arvas et peipsi järvel on 10 km järjekorda, enne kui Vene vetesse jjõuab.. et siis sellised hkmm “hommikusöögi naljad” ag eile õhtul mängisime kaarte, kus mina järjepidavalt võitsin, et tõesti, keegi ei armasta ju mind:) peale Pätu muidugi, sest tema armastab ka siis mind, kui ma teda öösel ei vägista:D
Ag nüüd poisid- bljääääzhile:D
Kell 19.19
Käisime bljääzhil ära ja pätu päevitas kummipaadis mingi põlvekõrguses vees ja pätu emme ja venna tegid liivalosse ja mina istusin liiva peal ja lugesin raamatut “Sõnulseletamatu”. Siis läksime rattaga sõitma ja sõitsime kubemepiirkonna paigast ära!
Kell 23.36
Mulle helistas mu kiisu. Ta on kurb. Ja mina olen kurb.. ja Pätu on ka kurb. Täna lihtsalt on selline päev ka. Ja mu zenil sai kreda otsa.. ja kiisul ka.. ja mõelge, ta kõndis minu, MINU pärast 2 km Statoili, et osta juurde krediiti, et lõpetada kõne. Ja sellepärast ta ongi minu kiisu.. sest.. ta lihtsalt on.. aga Pätule pean ma hakkama ka headmeelt tegema, sest terve päev on ta teiste pärast ringi siblinud (ka minu) ja kuna ma olen ju tema naljasõber, siis ma pean ju ta tuju paremaks tegema.. kiisu ütles, et tema tuju ma juba natuke paremaks tegin.. ohhooo, mulle tuli just sõnum, lõpetan selle kirjutamise ja siis loen läbi.. aga igatahes ma tahtsin öelda, et kui teistel läheb tuju paremaks, küll siis mul ka.. ja praegu lähen ja vaidlen ja avaldan oma objektiivset arvamust subjektiivses mõttes, missest et objektiivsus pidi olema kõikide subjektiivsete arvamuste ühisosa.. ja minu arvamus saab olla kõike muud kui objektiivne, sest mis siin salata- see on ju subjektiivne.
laupäev, 29. juuli 2006. a.
Haalu göörls änd bois:D selline lugu siis, et me oleme täitsa kolmekesi Miku ja Pätuga kodus, kell on 13.25 ja nagu Miku ütles- siis kassid läinud, hiirtel pidu. Kuulame The Corrsi järjekordselt ja niisama lebotame. Kohe hakkan mängima Spider Solitare’i ja üldse on selline mõnus olla. Hommikukohvid ja värgid on tehtud, aint juuksed on mustad, sest ma pole neid pesta saand juba ma ei tea mis päevast. Ilm on ilus, päike paistab ja kiisuga olen saanud ka juba täna rääkida. Neil Tartus sajab vihma ja nad istuvad kuskil katuse all ja joovad limonaadi ja teevad suitsu ja tal on tuju hea ka;)
Unes nägin ma, et mu isa pidi ostma mulle prillid, aga ma ei saanud käia kontrollis ja mu prillid tehti ilma klaasideta, see oli mingi pariisi putiik ja mu isa rääkis müüjatega rootsi keeles, sest ta oli müüjaneiuga koos Moskvas elanud ja siis kui ma avastasin, et minu 4000 kroonistel prillidel polnud klaase, siis ma saatsin nad sõna otseses mõttes pe**e ja siis ma jooksin poest välja ja leidsin end mõtlemas, et kas mu isa ikka ostab mulle need või mitte. Ja siis nägin unes, et mu kiisul läks lõpuaktus halvasti ja siis ta oli vaimuhaige bussijuht ja tegi avarii ja siis tal olid breketid ja suust mingid traadid väljas ja siis ma tegin talle kalli ja ütlesin, et mind ei huvita, et ta hull on... ja siis taq pani kartulid tunniks ajaks mikrouuni, uun plahvatas, kartulid olid mustad ja korgid läksid läbi. Pätu nägi unes kremeeritud puudlit, mis hüppas ühel jalal (ma ei tea kuidas see võimalik on:D) ja peale selle tuli Pätule öösel sõnum ka, et welkummen tu Russianland:D hahaaa.. igatahes nüüd ma hakkan kaarte mängima ja ootan, et mu telefon laeb ennast ülalkorrusel täis. Sellised lood siis. Tsäööö!
Kell 15.30
Ma olen ennast spider solitare’ist lolliks mänginus..ja mul murdus järjekordselt fakisõrme küüs.. lihtsalt by the way või nii;D
Kell 19.38
PEAVALUUUU! Läksin mingi kell magama, sest mu pea valutas ja siis mu kiisu helistas mulle ja siis..ma ärkasin ülesse ja peksin natuke unesegast.. ja siis ta saatis mulle niiiii armsa sõnumi ja siis hakkasin sellele astama- aga ilmselt on zen ennast segi sittund.. ja nüüd ma olen frustreeritud olekus ja oma telefoni tahtsin ma ankast välja visata, sest see paganama saast ei saatnud mitte ühtegi sõnumit.. ja see ajas mind närvi.. ja nüd ma mängin paar kaardimängu ja kui ma olen rahunenud, siis küsin Pätult telefoni ja saadan oma kallikesele sõnumi.
Ja teised on ka juba tagasi oma reisult ja Pätu issu teeeb shashlõõõõki:D ja.. okeika, ma lähen ja riläksin.
pühapäev, 30. juuli 2006. a.
Kell 14.04
Tänane päev on täitsa olemas, me oleme üles ärganud ja söönud koristanud ka... aga seda ei tohi avalikult keegi kuulda ega teada, sest mina ju ei korista. Ja nõusi ma ka ei pese. Muideks. See et ma neid täna mingite kopsikutega solgutasin- tähendab ainult seda, et järelikult mul oli veega solistamise isu:D
Külalised on läinud ja praegu ma istusin just verandal või terrassil või ma ei teagi kuidas seda nimetada, mingis täitsa mugavas toolis... ja toas tuleb minu pubekaaegseid imalaid lugusid.. ja täitsa selline imelik lugu on. Eile õhtul rääkisime ka Pätuga meie pubekaeas ja sellest kuidas meil tegelikult ikka väga vedas sõprade ja asjadega.. ja siis rääkisime veel sellest, et mis meist saab tulevikus. Ja siis Pätu pani hea killu maha. Ta ütles et ta tuleb ja naerab mulle 10-15 aasta pärast lihtsalt näkku kui ma olen mingi valge aiaga majas keskpärane selveri koduperenaine ja mul on väga intellektuaalsete asjadega tegelevad lapsed. Ja siis mingi iga laupäev on meil mingite mehe sõprade ja minu sõprade kokkutulek, kus kõik räägivad oma suurematest saavutustest ja sellest kui tublid nende lapsed on. Ja siis mina kindlasti lasen oma lastel luuletusi lugeda ja siis nad võivad minna välja aiakastmisvoolikuga mängima:D
Igatahes- ta saab veel näha, et minuga nii ei lähe:D ma tõusen kas täitsa tippu või lähen kolinal koos kõigega alla, aga mingi keskpärasusega ma ei lepi:D
esmaspäev, 31. juuli 2006. a.
Kell on 16.02
Ärkasime täna mingi varem kui tavaliselt, natuke enne kahteteist.. hommikul lõpetasin raamatu mille nimi oli midagi sellist et “Üksinda võhivõõraga” või et “Vestlus võõraga” ja siis ma mõtlesin et loeks uuesti seda raamatut edasi, mille alustasin bussis siiatel”Ära kunagi ütle ei iial” ja alates kuuendast peatükist läks raamat pääris huvitavaks, natukene on veel lugeda, mingi 100 lk.. ja siis äkki ma pääsen Dan Browni raamatu kallale ka, kuigi jah, siin on järjekord selle lugemisele:D aga njah, mul on veel jäänud paaar armastusromaani ka.. kaks vist.. ja siis alati jäävad Pätu issi ja Miku õudusraamatud:D aga tegelikult olen ma siin veel ainult kolm päeva ja.. mõneti on see hea, et ma saan koju...aga samas..tundub, et.. siis kui me siit ära läheme, hakkab kõik nagu pihta ja vb ma ei saagi kunagi enam Pätuga nii lähedaselt olla.. selles mõttes, et ma ei tea veel sedagi, mis minust saab, Pätu läheb Tartusse, mis on iseenesest väga hea talle... ja ma ise mõtlen ka Tartu peale, sest miskipärast tahavad kallid inimesed sinna Tartusse sattuda/jääda. Ja... ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea...Tsiteeriks jällegi Lindgreni, “pipi pikksukka” selles mõttes, et sealt raamatust saab ikka väga palju tarkust” Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu..”
Kell 00.33
On mingi öö ja me oleme mänginud kaarte viimased mingi aeg ja minul õnnestus tõusta viiendalt kohalt neljandaks ja Pätu issu võitis juba teist päeva järjest:D ja muidu jõime me natuke gini. Pätu joob endiselt Saku kaktusegini, Pätu emme sinebrychoffi (või kuidas seda kirjutatakse, igatahes hääldis on sinebrüükov:D) ja mina joon A.Le Coq’i tavalist gini.. ja täitsa lill on. Siis käisime veel Pätuga rannas pildistamas ja tegime lahedaid pilte, aga üks tuli eriti ilus. Ta näeb välja selline nagu oleks tuunitud ja puha ja mul on seal hästi armas nägu. See on üks järjekordne Pätu poolt tehtud pärl. Eelmise tegi ta eelmise aasta maikuus, millest meil mõlemal on a4 suurune foto minu ilusast näost. Seekord peaksin ka tellima meist kahest fotosid, sest neid on tekkinud mõni... nii folgi kui ka siis peipsi ääres olemisega:D aga mitte eriti palju, mingi kahe ürituse peale kokku 10... aga piltidest veel nii palju, et mina tegin eile Pätust ilusaid pilte;) kuigi mul need tavaliselt ei kuku nii hästi välja. Ja imelugu on see, et ma sain oma Zeniga isegi täna kiisule saata sõnumi, vb see tuli sellest, et mulle helistas emme.. ja siis ilmselt tähendab see seda, et zen teenib siis ikkagi ainult siis kui helistatakse mingilt selliselt numbrilt, mis ei ole zen.. või jõudis mu boonuspapp minuni hiljem:D igatahes.. täitsa tore või nii.. ja nüüd ma lähen hambaid pesema ja siis alustan uue raamatuga. Vot nii:D intellektuaalne chikk:D
teisipäev, 1. august 2006. a.
Kell 0n 15.09 ja hirmus hea, et me blogi peame, sest muidu ei oleks mul ilmselt absoluutselt õrna aimugi, et mis päeva või värgiga tegu on. Pätu on üleval korrusel ja teeb midagi tähtsat kindlasti, minul valutab kurk, peaks vist teed jooma.. Pätul sügeles hommikul nina. Seestpoolt:D ja ta aevastas ka... aga igatahes.. nüd ma mängin paar kaardimängu.. ja siis loen edasi raamatut “Tähtsaim kõigest” ja nii ongi:D ja üldiselt helistas mulle enne just kiisu ka.. ja temaga tehti ARK-is bääd dzõuki.. aga ta on armas ikkagi. Kõige armsam;)
Kell 20.24
Bljäääzhil käidud ja pildistatud. Täna ei olnud väga palju häid pilte, aga mõned ikka. Tuleb veel viimast võtta ja homme ka natuke pildistada ja siis tuleb hakata juba Tallinna bussi peale oma jalgu hakata sättima. Täpsemalt siis neljapäeva hommikul kell 5.34 ja on lootust, et homme õhtul saame pesta ka. Ja ülehomme.. oioioi.. kõigepealt hoolitsen oma välimuse eest. Küüned, kulmud ja juuksed tuleb korda teha. Kaua ma ikka käin kui nad kõik on puhta vormist väljas ja väljakasvanud. Ja siis helistas mulle Jaanika, et kas ma äkki tuleks tema sünnipäevale, reedel, 11.08 ja siis ta küsis, et kui ma tulen siis kas üksi või kahekesi. Välistatud ju ei ole, et kui ma kiisu nõusse saan, siis ta ju võiks tulla, sest see oleks täitsa tore;) kuigi jah, eelmine aasta käisin Janza sünnipäeval koos Marekiga (see oli ka ühtlasi viimane kord kui ma teda nägin. Üldse:D) ja siis miski vene tsikk seletas talle, et mida temasugune ilus poiss minusuguses tüdrukus näeb ja siis Marek seletas kõigile, et ta ei ole varem SELLIST tüdrukut kohanud ja et ma ikka olen tema elu armastus ja nii ja naa... ja:D niipalju siis sellest, kordan uuesti, et see oli viimane kord kui ma teda nägin. Edasi olid mingid kõned ja sõnumid, et miks ma teda ei armasta ja tema ikka teab et mina teda armastan ja siis kui mulle tundus, et mul ongi vist mingisugused tunded tema vastu tekkind, siis ta kogu aeg lubas tulla ja teha ja midaiganes kuni minu oma sünnipäeval ta leidis mingid vabandused, et miks ta ei saa tulla.. ja siis ma ütlesin talle, et tal ei olegi vaja tulla ja ta ei olegi väärt minu ülejäänud sõpradega kohtumiseks ja siis ta ütles mulle, et maailm ei keerle ümber minu :D ja siis sai minu kannatustel igasugune ots ja lõpp. Nädal aega hiljem ta veel helistas mulle ja ütles, et ta armastab mind ikkagi ja tahab minuga kokku saada ja lubas mulle õhtul helistada.. see õhtu tuli üsna ruttu, mingi kuu aega tagasi:d helistas mulle mingi hommikul, et kuigi tal on kõik numbrid kadunud, aga minu oma on endiselt peas ja et kas me võiks kokku saada.. ja et ta helistab varsti uuesti. Ei tea mis ajaühikutes tema elab, sest see varsti ei ole veel kätte jõudnud. Ega väga kahju ei olegi, lihtsalt tahaks teada, kuidas tal läinud on, sest hoolimata kõigest oli ta ikkagi tore poiss (nagu kõik ülejäänudki minu tuttavad:D) aga see sünnipäev möödus ilusti, kokku käis sealt läbi üle 120 inimese ja tipphetkel oli korraga seal umbes 90 inimest. Vähemalt see näitab, et mul mingil määral on tuttavaid, kes ei peaks paljuks sõita Tallinnast välja mingisse suvalisse baari, kahju ainult, et mu oma peika leidis, et maailm keerleb ainult ümber minu kui ma pean vajalikuks tema kohalolu. Mu kiisu venna Mart ütleks kindlasti Mareki kohta, et ta on “JUTU MEES”:D hahaaaaa... ei Mart on ka tore poiss, aga minu kiisu on veel toredam;)
Ja üleüldse, siis kui ma Tallinnasse jõuan, küll ma siis teen kõigile uut ja vana ja hapukoort ja kiisupaid. Tegelt ka:):D
Kell 00.36
Lõpetasime just dzokkeri mängu, kus mul seekord õnnestus viiendaks ehk viimaseks ehk hapupiimaseks jääda, uskumatu küll, keegi on mind vist armastama hakandud, sest viimasel ajal on minu kaardiõnn pöördunud:D aga vahet ei ole, ma ei tunne, et see mind eriti kurvemaks teeks, sellepärast, et ... see lihtsalt ei tee mind kurvemaks:D ja seda sellepärast, et esiteks on mul ükskõik ja teiseks on mu oma elu täitsa lill:D
Ja.. ma ei tea, headööd:)
kolmapäev, 2. august 2006. a.
Kell 15.22
Tulime just bljäääzhilt ja täitsa tore oli, käisin esimest korda korralikult ujumas, sest homme enam ei saa:D ja siis lugesin natuke raamatut ja helistasin Koidule, Tuulile ja Tiinale, asjad korda aetud ja homme kell 12.00 olen ma küünehoolduses ja siis ma olen ilus ka ja puha. Aga natuke halb on see, et ma olen veits tõbine ja öösel ei saanud ma magada, kõht valutas ja selg valutas ja tatti oli nina täis ja tahtsin rögiseda ja ägiseda ja kella neljani passisin lihtsalt üleval, kuni ajasin Pätu ülesse ja siis ta hoidis mu käest kinni ja siis ma jäin tudu sisse ära. Hommikul ajas mind ülesse ninapuuderdusisu ja siis käisin väljas ära ja siis me ei jäänudki magama, läksime hoopis randa. Pätu nägi unes, et ta oli Bostonis ja tahtis reidis oma locationiks panna Boston ja siis tahtis veel minna LA-sse ja NY-i.. aga mina mõtlesin et peaks kirjutama raamatu Ms. Hildegard Mockspickle’ist:D ja kindlasti peaks seal sees olema mehed nimega Ludwig ja Erwin:D ja siis juurdlesin ma pool ööd selle üle, et kuidas Helmut Taplinger teadis, kuskohas tahtis Sugar Taplinger tappa Laney’t, Riley’t ja Timi. Sest tegelikult oli ju Sugar kirjutanud enesetapukirja:D aga hommikul ärkasin üles selle unenäo peale, et ma helistasin Koidule ja ta ütles et ta on vannis ja siis ütles ühte asja veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, isegi talle ei julge öelda. Nüüd siis ootame Pätu esivanemaid ja ma mängin paar FreeCelli ja siis loen natuke raamatut. Vot nii!
neljapäev, 3. august 2006. a.
Noausõna. Ma avastasin et ma olen rassist. Tegelt ka. Ja mis kõge hullem, ma ei ole mitte neegrite vastu, ega ka mongoollaste või islamlaste.. vaid väikeste vastikute venelaste vastu.. ma ei tea, see on ikka- NO ON! Katsu nendega mingi sõita bussis mingi kui neil oleks nagu 2.klassi ekskursioon ja kõik nad seletavad ja karjuvad ja neid on mingi vähemalt 20 ja nad ludistavad apelsini ja mingite küpsiste ja rosinasaiadega, jooksevad mööda bussi ringi, nutavad, vinguvad, naeravad ja ma ei tea. Ahjaa, kell on praegu 8.15 JA MA OLEN SÕITNUD SELLES PAGANAMA BUSSIS PEAAEGU KOLM TUNDI!!!!!! Sellest bma üldse ei räägi, et juba ärgates ei olnud mul eriti hea tuju, sest Pätu kõditas mind talla alt, et mind üles ajada, aga no ausõna- ta saab andeks:D
Nii, kell on saanud 9.09 ja Pätu ütles just et ta ei tea enam, et kas ta tahab ära tappa ennast või siis kõik need pisikesed pätad.Uskumatu, et ma seda ütlen, aga ma ei tea, tahaks ruttu kuskile vaiksesse ruumi, hahaaaa Pätu oleks praegu just äärepealt ühele kallale läinud, te ei kujuta ette, milline pinge siin on Pätu ütles et tal on ängör-Mänedzment praegast peal .”Inimesed, kes tahavad kunagi lapsi saada, peaksid sattuma siia bussi, siis nad mõtleksid kindlasti sellele seitse korda järgi” <- seda ütles just Pätu ja ta ütles seda ka et kui ta oskaks vene keelt, siis küll ta juba oleks neile öelnud, seda mõtlesin mina ka- AUSÕNA. Ma võin olla väga kannatlik kui ma tahan, aga sellust saatana gonörrat ei ole mina ka ära teeninud. Ahjaa- ja siis ütles Pätu mulle veel seda, et t on juba aastaid otsinud, AGA ei ole leidnud minus mitte ühtegi voorust:D no tänks. Eks ma siis ei unusta ära seda, kuidas ta hommikul mind varba alt kõdiitas ja ma arvasin, et ma ei taha enam tema sõbranna olla, sest tallaalune kõdi on kõige jubedam ja siis ma tundsin ennast nagu nurkasurutud peksupoiss. Sellest hullem oleks saanud olla vaid see, et ta oleks mulle näpu nabasse torganud, siis oleks ma küll oma musta vööd tazhtishikis kasutanud(H)
Aga jah, me peame VEEL mingi pool tundi sõitma, ma loodan, et me sürvaivime, sest see on tegelt priti diffikalt situeishjön hjör:D realli, AMAZING, ütleks selle peale Pätu.. ja vaene Miku istub ühe sellise mehe kõrval, kes väriseb- ei te kas pohmell või vanadus. Ja pätu arvas, et äkki on meiega bussis lastekodu lapsed ja siis peaks ikka heatahtlikum olema.. ja siis ma tahtsin veel seda öelda, et ma olen ikka kuradima õnnelik kui see buss jõuab Tallinna Bussijaama ja mina saan minna Pätu juurde. Ja vene keele õpin ma ka täiesti selgeks, et järgmine kord ma saaks kõigile öelda täpselt seda mida ma arvan!
Kell 0.55 Lõpetasime just kaardimängu. Mihkel võitis, Pätu oli teine, mina olin kossa, Pätu emps oli neljas ja Pätu issu oli viies:D ehk hapupiimane, aga ta on seda iga aasta ol,nud, niiet selles ei ole mitte midagi uut. Praegu ma istun täitsa kiiktoolis nagu vanaema Ljudmilla- aint et lõnga ja varraste asemel on mul käes läpakas ja muidu on elu täitsa lill... muusika on meil täna Aerosmithi- Janie’s got a gun. See on hea lugu:D
Aga selles mõttes, et enne tegime shashlõõki ja salaaatikut... ja siis käisime järve ääres (Peipsi- daa) ja siis ma sain oma kiisuga ka rääkida.. ja see on hea. Ja nüüd kohe lähen ma Pätu kõrvale tuttu:D viimase nädala jooksul juba õige mitmendat korda... ja ma olen nüüd nii harjunud ka kellegi kõrval magama, et.. kohe on:)
Aga ma ei tea, ma lasen nüüd pätul ka kirjutada tema tänased seiklused, sest ma tegin pätust kui tema läks tualetti ja trügisin oma blogiga vahele... et siis.. magama!
neljapäev, 27. juuli 2006. a. Kell on mingi 14.07 essat korda täna öösel ärkasin selle peale, kui ma proovisin vist Pätut ära vägistada:D see nägi välja umbes nii, et me olime üksteisel kaisu sees... ja siis ma tegin talle kiisupai nagu oma ühtekalegi ma olen harjunud tegema.. ja siis tahtsin teha peapai ka... ja siis teen pai.. ja karjatan :”miks sul juuksed peas on” hahaaa, ja minu kaisus oli Pätu mitte Koit... ja täitsa häbine lugu oli.. selles mõttes, et peale seda ei olnud enam Pätu mu kaisu sees.. vaid vaatas imeliku näoga otsa ja keeras mulle selja. Vot nii:D tessat korda ärkasin selle peale kui ma nägin unes, et käisin tibulinnuga kuskil Ivangorodis, Peeter esimese lõbustuspargis ekskursioonil.. ja siis seal olid veel mingid kuldsed karussellid ja mingisugused nõuka-aegsed tellistest garaazhide moodi hooned.. aga sinna sisse me ei läinud.. siis ärkasingi üles ja arutasime natuke Pätuga meie unenägudest.tema n’gi unes lõpetamist, aga ma arvan, et ta kirjutab sellest ise:D ja siis kell 12.00 helistas mulle Küllike ja siis ma magasin edasi.. ja kella 13.00 paiku helistas mulle minu kiisu, kes oli väga jubedat und näind... aga sellest ma parem ei räägi, sest teiste asju ei ole ilus kirjutada... kuigi minu ühtekas on peaaegu täitsa minu.. aga ikkagi:) ja siis me rääkisime natuke ja siis oli juba täitsa hea:) ja seda et siid ma käisin nina puuderdamas ja siis sõime Pätuga võikusid ja jõime kohmi.. js nüüd ongi kell mingi 14.20 ja kõik on puhta normaalsust täis:D
neljapäeva õhtu, 1.27
tänane päev on selline, et ma olen peaaegu suutnud lugeda läbi raamatu “pühad” aga mitte päris, sest kogu aeg tuleb midagi vahele. Näiteks on mõni püha söömaaaeg või siis kaardimäng või siis tulevad külalised. Näiteks baarikärbes ja tema neiu tulid siia.. ja seltskond on jälle kirevam. Lisaks leidsin ma tänasel päeval järjekordselt kinnitust sellele, et ma armastan Pätut ikkagi liiga palju. Tõesti, mul on temaga vedanud. Ja oma kiisupojaga, kes mulle on ikka täna helistanud ja sõnumeid saatnud.
Elu on lill:)
reede, 28. juuli 2006. a. 13.47
Kell on mingi hommik.. ja ma pidin saama kreepsu kui Pätu helistas mulle altkorruselt, kui mina magasin, et lähme pljääzhile, sest peale tema teavad mu uut numbrit ainult Küllike, Koit ja mu emme:D ja number oli täitsa tundmatu.. ja eile tegi mulle keegi salastatud numbrilt tüssukat ka, niiet ma olen mingi päris kewl:D.ja öösel lugesin oma raamatu lõpuks läbi.. ja nüüd mehed pumpavad tolmuimejaga paati täis... ja kuna meil aere ei ole, siis nad lähevad ilmselt labidatega Peipsile:D ja selles mõttes, et kui nad tagasi ei saa, siis vene piirile jõudes võib ka päris lõbus olema:D Pätu isa täna arvas et peipsi järvel on 10 km järjekorda, enne kui Vene vetesse jjõuab.. et siis sellised hkmm “hommikusöögi naljad” ag eile õhtul mängisime kaarte, kus mina järjepidavalt võitsin, et tõesti, keegi ei armasta ju mind:) peale Pätu muidugi, sest tema armastab ka siis mind, kui ma teda öösel ei vägista:D
Ag nüüd poisid- bljääääzhile:D
Kell 19.19
Käisime bljääzhil ära ja pätu päevitas kummipaadis mingi põlvekõrguses vees ja pätu emme ja venna tegid liivalosse ja mina istusin liiva peal ja lugesin raamatut “Sõnulseletamatu”. Siis läksime rattaga sõitma ja sõitsime kubemepiirkonna paigast ära!
Kell 23.36
Mulle helistas mu kiisu. Ta on kurb. Ja mina olen kurb.. ja Pätu on ka kurb. Täna lihtsalt on selline päev ka. Ja mu zenil sai kreda otsa.. ja kiisul ka.. ja mõelge, ta kõndis minu, MINU pärast 2 km Statoili, et osta juurde krediiti, et lõpetada kõne. Ja sellepärast ta ongi minu kiisu.. sest.. ta lihtsalt on.. aga Pätule pean ma hakkama ka headmeelt tegema, sest terve päev on ta teiste pärast ringi siblinud (ka minu) ja kuna ma olen ju tema naljasõber, siis ma pean ju ta tuju paremaks tegema.. kiisu ütles, et tema tuju ma juba natuke paremaks tegin.. ohhooo, mulle tuli just sõnum, lõpetan selle kirjutamise ja siis loen läbi.. aga igatahes ma tahtsin öelda, et kui teistel läheb tuju paremaks, küll siis mul ka.. ja praegu lähen ja vaidlen ja avaldan oma objektiivset arvamust subjektiivses mõttes, missest et objektiivsus pidi olema kõikide subjektiivsete arvamuste ühisosa.. ja minu arvamus saab olla kõike muud kui objektiivne, sest mis siin salata- see on ju subjektiivne.
laupäev, 29. juuli 2006. a.
Haalu göörls änd bois:D selline lugu siis, et me oleme täitsa kolmekesi Miku ja Pätuga kodus, kell on 13.25 ja nagu Miku ütles- siis kassid läinud, hiirtel pidu. Kuulame The Corrsi järjekordselt ja niisama lebotame. Kohe hakkan mängima Spider Solitare’i ja üldse on selline mõnus olla. Hommikukohvid ja värgid on tehtud, aint juuksed on mustad, sest ma pole neid pesta saand juba ma ei tea mis päevast. Ilm on ilus, päike paistab ja kiisuga olen saanud ka juba täna rääkida. Neil Tartus sajab vihma ja nad istuvad kuskil katuse all ja joovad limonaadi ja teevad suitsu ja tal on tuju hea ka;)
Unes nägin ma, et mu isa pidi ostma mulle prillid, aga ma ei saanud käia kontrollis ja mu prillid tehti ilma klaasideta, see oli mingi pariisi putiik ja mu isa rääkis müüjatega rootsi keeles, sest ta oli müüjaneiuga koos Moskvas elanud ja siis kui ma avastasin, et minu 4000 kroonistel prillidel polnud klaase, siis ma saatsin nad sõna otseses mõttes pe**e ja siis ma jooksin poest välja ja leidsin end mõtlemas, et kas mu isa ikka ostab mulle need või mitte. Ja siis nägin unes, et mu kiisul läks lõpuaktus halvasti ja siis ta oli vaimuhaige bussijuht ja tegi avarii ja siis tal olid breketid ja suust mingid traadid väljas ja siis ma tegin talle kalli ja ütlesin, et mind ei huvita, et ta hull on... ja siis taq pani kartulid tunniks ajaks mikrouuni, uun plahvatas, kartulid olid mustad ja korgid läksid läbi. Pätu nägi unes kremeeritud puudlit, mis hüppas ühel jalal (ma ei tea kuidas see võimalik on:D) ja peale selle tuli Pätule öösel sõnum ka, et welkummen tu Russianland:D hahaaa.. igatahes nüüd ma hakkan kaarte mängima ja ootan, et mu telefon laeb ennast ülalkorrusel täis. Sellised lood siis. Tsäööö!
Kell 15.30
Ma olen ennast spider solitare’ist lolliks mänginus..ja mul murdus järjekordselt fakisõrme küüs.. lihtsalt by the way või nii;D
Kell 19.38
PEAVALUUUU! Läksin mingi kell magama, sest mu pea valutas ja siis mu kiisu helistas mulle ja siis..ma ärkasin ülesse ja peksin natuke unesegast.. ja siis ta saatis mulle niiiii armsa sõnumi ja siis hakkasin sellele astama- aga ilmselt on zen ennast segi sittund.. ja nüüd ma olen frustreeritud olekus ja oma telefoni tahtsin ma ankast välja visata, sest see paganama saast ei saatnud mitte ühtegi sõnumit.. ja see ajas mind närvi.. ja nüd ma mängin paar kaardimängu ja kui ma olen rahunenud, siis küsin Pätult telefoni ja saadan oma kallikesele sõnumi.
Ja teised on ka juba tagasi oma reisult ja Pätu issu teeeb shashlõõõõki:D ja.. okeika, ma lähen ja riläksin.
pühapäev, 30. juuli 2006. a.
Kell 14.04
Tänane päev on täitsa olemas, me oleme üles ärganud ja söönud koristanud ka... aga seda ei tohi avalikult keegi kuulda ega teada, sest mina ju ei korista. Ja nõusi ma ka ei pese. Muideks. See et ma neid täna mingite kopsikutega solgutasin- tähendab ainult seda, et järelikult mul oli veega solistamise isu:D
Külalised on läinud ja praegu ma istusin just verandal või terrassil või ma ei teagi kuidas seda nimetada, mingis täitsa mugavas toolis... ja toas tuleb minu pubekaaegseid imalaid lugusid.. ja täitsa selline imelik lugu on. Eile õhtul rääkisime ka Pätuga meie pubekaeas ja sellest kuidas meil tegelikult ikka väga vedas sõprade ja asjadega.. ja siis rääkisime veel sellest, et mis meist saab tulevikus. Ja siis Pätu pani hea killu maha. Ta ütles et ta tuleb ja naerab mulle 10-15 aasta pärast lihtsalt näkku kui ma olen mingi valge aiaga majas keskpärane selveri koduperenaine ja mul on väga intellektuaalsete asjadega tegelevad lapsed. Ja siis mingi iga laupäev on meil mingite mehe sõprade ja minu sõprade kokkutulek, kus kõik räägivad oma suurematest saavutustest ja sellest kui tublid nende lapsed on. Ja siis mina kindlasti lasen oma lastel luuletusi lugeda ja siis nad võivad minna välja aiakastmisvoolikuga mängima:D
Igatahes- ta saab veel näha, et minuga nii ei lähe:D ma tõusen kas täitsa tippu või lähen kolinal koos kõigega alla, aga mingi keskpärasusega ma ei lepi:D
esmaspäev, 31. juuli 2006. a.
Kell on 16.02
Ärkasime täna mingi varem kui tavaliselt, natuke enne kahteteist.. hommikul lõpetasin raamatu mille nimi oli midagi sellist et “Üksinda võhivõõraga” või et “Vestlus võõraga” ja siis ma mõtlesin et loeks uuesti seda raamatut edasi, mille alustasin bussis siiatel”Ära kunagi ütle ei iial” ja alates kuuendast peatükist läks raamat pääris huvitavaks, natukene on veel lugeda, mingi 100 lk.. ja siis äkki ma pääsen Dan Browni raamatu kallale ka, kuigi jah, siin on järjekord selle lugemisele:D aga njah, mul on veel jäänud paaar armastusromaani ka.. kaks vist.. ja siis alati jäävad Pätu issi ja Miku õudusraamatud:D aga tegelikult olen ma siin veel ainult kolm päeva ja.. mõneti on see hea, et ma saan koju...aga samas..tundub, et.. siis kui me siit ära läheme, hakkab kõik nagu pihta ja vb ma ei saagi kunagi enam Pätuga nii lähedaselt olla.. selles mõttes, et ma ei tea veel sedagi, mis minust saab, Pätu läheb Tartusse, mis on iseenesest väga hea talle... ja ma ise mõtlen ka Tartu peale, sest miskipärast tahavad kallid inimesed sinna Tartusse sattuda/jääda. Ja... ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea...Tsiteeriks jällegi Lindgreni, “pipi pikksukka” selles mõttes, et sealt raamatust saab ikka väga palju tarkust” Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu..”
Kell 00.33
On mingi öö ja me oleme mänginud kaarte viimased mingi aeg ja minul õnnestus tõusta viiendalt kohalt neljandaks ja Pätu issu võitis juba teist päeva järjest:D ja muidu jõime me natuke gini. Pätu joob endiselt Saku kaktusegini, Pätu emme sinebrychoffi (või kuidas seda kirjutatakse, igatahes hääldis on sinebrüükov:D) ja mina joon A.Le Coq’i tavalist gini.. ja täitsa lill on. Siis käisime veel Pätuga rannas pildistamas ja tegime lahedaid pilte, aga üks tuli eriti ilus. Ta näeb välja selline nagu oleks tuunitud ja puha ja mul on seal hästi armas nägu. See on üks järjekordne Pätu poolt tehtud pärl. Eelmise tegi ta eelmise aasta maikuus, millest meil mõlemal on a4 suurune foto minu ilusast näost. Seekord peaksin ka tellima meist kahest fotosid, sest neid on tekkinud mõni... nii folgi kui ka siis peipsi ääres olemisega:D aga mitte eriti palju, mingi kahe ürituse peale kokku 10... aga piltidest veel nii palju, et mina tegin eile Pätust ilusaid pilte;) kuigi mul need tavaliselt ei kuku nii hästi välja. Ja imelugu on see, et ma sain oma Zeniga isegi täna kiisule saata sõnumi, vb see tuli sellest, et mulle helistas emme.. ja siis ilmselt tähendab see seda, et zen teenib siis ikkagi ainult siis kui helistatakse mingilt selliselt numbrilt, mis ei ole zen.. või jõudis mu boonuspapp minuni hiljem:D igatahes.. täitsa tore või nii.. ja nüüd ma lähen hambaid pesema ja siis alustan uue raamatuga. Vot nii:D intellektuaalne chikk:D
teisipäev, 1. august 2006. a.
Kell 0n 15.09 ja hirmus hea, et me blogi peame, sest muidu ei oleks mul ilmselt absoluutselt õrna aimugi, et mis päeva või värgiga tegu on. Pätu on üleval korrusel ja teeb midagi tähtsat kindlasti, minul valutab kurk, peaks vist teed jooma.. Pätul sügeles hommikul nina. Seestpoolt:D ja ta aevastas ka... aga igatahes.. nüd ma mängin paar kaardimängu.. ja siis loen edasi raamatut “Tähtsaim kõigest” ja nii ongi:D ja üldiselt helistas mulle enne just kiisu ka.. ja temaga tehti ARK-is bääd dzõuki.. aga ta on armas ikkagi. Kõige armsam;)
Kell 20.24
Bljäääzhil käidud ja pildistatud. Täna ei olnud väga palju häid pilte, aga mõned ikka. Tuleb veel viimast võtta ja homme ka natuke pildistada ja siis tuleb hakata juba Tallinna bussi peale oma jalgu hakata sättima. Täpsemalt siis neljapäeva hommikul kell 5.34 ja on lootust, et homme õhtul saame pesta ka. Ja ülehomme.. oioioi.. kõigepealt hoolitsen oma välimuse eest. Küüned, kulmud ja juuksed tuleb korda teha. Kaua ma ikka käin kui nad kõik on puhta vormist väljas ja väljakasvanud. Ja siis helistas mulle Jaanika, et kas ma äkki tuleks tema sünnipäevale, reedel, 11.08 ja siis ta küsis, et kui ma tulen siis kas üksi või kahekesi. Välistatud ju ei ole, et kui ma kiisu nõusse saan, siis ta ju võiks tulla, sest see oleks täitsa tore;) kuigi jah, eelmine aasta käisin Janza sünnipäeval koos Marekiga (see oli ka ühtlasi viimane kord kui ma teda nägin. Üldse:D) ja siis miski vene tsikk seletas talle, et mida temasugune ilus poiss minusuguses tüdrukus näeb ja siis Marek seletas kõigile, et ta ei ole varem SELLIST tüdrukut kohanud ja et ma ikka olen tema elu armastus ja nii ja naa... ja:D niipalju siis sellest, kordan uuesti, et see oli viimane kord kui ma teda nägin. Edasi olid mingid kõned ja sõnumid, et miks ma teda ei armasta ja tema ikka teab et mina teda armastan ja siis kui mulle tundus, et mul ongi vist mingisugused tunded tema vastu tekkind, siis ta kogu aeg lubas tulla ja teha ja midaiganes kuni minu oma sünnipäeval ta leidis mingid vabandused, et miks ta ei saa tulla.. ja siis ma ütlesin talle, et tal ei olegi vaja tulla ja ta ei olegi väärt minu ülejäänud sõpradega kohtumiseks ja siis ta ütles mulle, et maailm ei keerle ümber minu :D ja siis sai minu kannatustel igasugune ots ja lõpp. Nädal aega hiljem ta veel helistas mulle ja ütles, et ta armastab mind ikkagi ja tahab minuga kokku saada ja lubas mulle õhtul helistada.. see õhtu tuli üsna ruttu, mingi kuu aega tagasi:d helistas mulle mingi hommikul, et kuigi tal on kõik numbrid kadunud, aga minu oma on endiselt peas ja et kas me võiks kokku saada.. ja et ta helistab varsti uuesti. Ei tea mis ajaühikutes tema elab, sest see varsti ei ole veel kätte jõudnud. Ega väga kahju ei olegi, lihtsalt tahaks teada, kuidas tal läinud on, sest hoolimata kõigest oli ta ikkagi tore poiss (nagu kõik ülejäänudki minu tuttavad:D) aga see sünnipäev möödus ilusti, kokku käis sealt läbi üle 120 inimese ja tipphetkel oli korraga seal umbes 90 inimest. Vähemalt see näitab, et mul mingil määral on tuttavaid, kes ei peaks paljuks sõita Tallinnast välja mingisse suvalisse baari, kahju ainult, et mu oma peika leidis, et maailm keerleb ainult ümber minu kui ma pean vajalikuks tema kohalolu. Mu kiisu venna Mart ütleks kindlasti Mareki kohta, et ta on “JUTU MEES”:D hahaaaaa... ei Mart on ka tore poiss, aga minu kiisu on veel toredam;)
Ja üleüldse, siis kui ma Tallinnasse jõuan, küll ma siis teen kõigile uut ja vana ja hapukoort ja kiisupaid. Tegelt ka:):D
Kell 00.36
Lõpetasime just dzokkeri mängu, kus mul seekord õnnestus viiendaks ehk viimaseks ehk hapupiimaseks jääda, uskumatu küll, keegi on mind vist armastama hakandud, sest viimasel ajal on minu kaardiõnn pöördunud:D aga vahet ei ole, ma ei tunne, et see mind eriti kurvemaks teeks, sellepärast, et ... see lihtsalt ei tee mind kurvemaks:D ja seda sellepärast, et esiteks on mul ükskõik ja teiseks on mu oma elu täitsa lill:D
Ja.. ma ei tea, headööd:)
kolmapäev, 2. august 2006. a.
Kell 15.22
Tulime just bljäääzhilt ja täitsa tore oli, käisin esimest korda korralikult ujumas, sest homme enam ei saa:D ja siis lugesin natuke raamatut ja helistasin Koidule, Tuulile ja Tiinale, asjad korda aetud ja homme kell 12.00 olen ma küünehoolduses ja siis ma olen ilus ka ja puha. Aga natuke halb on see, et ma olen veits tõbine ja öösel ei saanud ma magada, kõht valutas ja selg valutas ja tatti oli nina täis ja tahtsin rögiseda ja ägiseda ja kella neljani passisin lihtsalt üleval, kuni ajasin Pätu ülesse ja siis ta hoidis mu käest kinni ja siis ma jäin tudu sisse ära. Hommikul ajas mind ülesse ninapuuderdusisu ja siis käisin väljas ära ja siis me ei jäänudki magama, läksime hoopis randa. Pätu nägi unes, et ta oli Bostonis ja tahtis reidis oma locationiks panna Boston ja siis tahtis veel minna LA-sse ja NY-i.. aga mina mõtlesin et peaks kirjutama raamatu Ms. Hildegard Mockspickle’ist:D ja kindlasti peaks seal sees olema mehed nimega Ludwig ja Erwin:D ja siis juurdlesin ma pool ööd selle üle, et kuidas Helmut Taplinger teadis, kuskohas tahtis Sugar Taplinger tappa Laney’t, Riley’t ja Timi. Sest tegelikult oli ju Sugar kirjutanud enesetapukirja:D aga hommikul ärkasin üles selle unenäo peale, et ma helistasin Koidule ja ta ütles et ta on vannis ja siis ütles ühte asja veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, isegi talle ei julge öelda. Nüüd siis ootame Pätu esivanemaid ja ma mängin paar FreeCelli ja siis loen natuke raamatut. Vot nii!
neljapäev, 3. august 2006. a.
Noausõna. Ma avastasin et ma olen rassist. Tegelt ka. Ja mis kõge hullem, ma ei ole mitte neegrite vastu, ega ka mongoollaste või islamlaste.. vaid väikeste vastikute venelaste vastu.. ma ei tea, see on ikka- NO ON! Katsu nendega mingi sõita bussis mingi kui neil oleks nagu 2.klassi ekskursioon ja kõik nad seletavad ja karjuvad ja neid on mingi vähemalt 20 ja nad ludistavad apelsini ja mingite küpsiste ja rosinasaiadega, jooksevad mööda bussi ringi, nutavad, vinguvad, naeravad ja ma ei tea. Ahjaa, kell on praegu 8.15 JA MA OLEN SÕITNUD SELLES PAGANAMA BUSSIS PEAAEGU KOLM TUNDI!!!!!! Sellest bma üldse ei räägi, et juba ärgates ei olnud mul eriti hea tuju, sest Pätu kõditas mind talla alt, et mind üles ajada, aga no ausõna- ta saab andeks:D
Nii, kell on saanud 9.09 ja Pätu ütles just et ta ei tea enam, et kas ta tahab ära tappa ennast või siis kõik need pisikesed pätad.Uskumatu, et ma seda ütlen, aga ma ei tea, tahaks ruttu kuskile vaiksesse ruumi, hahaaaa Pätu oleks praegu just äärepealt ühele kallale läinud, te ei kujuta ette, milline pinge siin on Pätu ütles et tal on ängör-Mänedzment praegast peal .”Inimesed, kes tahavad kunagi lapsi saada, peaksid sattuma siia bussi, siis nad mõtleksid kindlasti sellele seitse korda järgi” <- seda ütles just Pätu ja ta ütles seda ka et kui ta oskaks vene keelt, siis küll ta juba oleks neile öelnud, seda mõtlesin mina ka- AUSÕNA. Ma võin olla väga kannatlik kui ma tahan, aga sellust saatana gonörrat ei ole mina ka ära teeninud. Ahjaa- ja siis ütles Pätu mulle veel seda, et t on juba aastaid otsinud, AGA ei ole leidnud minus mitte ühtegi voorust:D no tänks. Eks ma siis ei unusta ära seda, kuidas ta hommikul mind varba alt kõdiitas ja ma arvasin, et ma ei taha enam tema sõbranna olla, sest tallaalune kõdi on kõige jubedam ja siis ma tundsin ennast nagu nurkasurutud peksupoiss. Sellest hullem oleks saanud olla vaid see, et ta oleks mulle näpu nabasse torganud, siis oleks ma küll oma musta vööd tazhtishikis kasutanud(H)
Aga jah, me peame VEEL mingi pool tundi sõitma, ma loodan, et me sürvaivime, sest see on tegelt priti diffikalt situeishjön hjör:D realli, AMAZING, ütleks selle peale Pätu.. ja vaene Miku istub ühe sellise mehe kõrval, kes väriseb- ei te kas pohmell või vanadus. Ja pätu arvas, et äkki on meiega bussis lastekodu lapsed ja siis peaks ikka heatahtlikum olema.. ja siis ma tahtsin veel seda öelda, et ma olen ikka kuradima õnnelik kui see buss jõuab Tallinna Bussijaama ja mina saan minna Pätu juurde. Ja vene keele õpin ma ka täiesti selgeks, et järgmine kord ma saaks kõigile öelda täpselt seda mida ma arvan!
Tellimine:
Postitused (Atom)