Selline lugu siis, et üsna pea kui olime Russalka juurest tagasi tulnud, siis tulime minu juurde sööma ja issi ja empsu läksid Nõmme mäele jalutama. Meie kiisuga hakkasime sõitma Paunvere poole, sest juba oli kiire. Paunverre jõudes otsustasime, et istume mingi aeg autos... mõnest ajast sai päris mitu tundi ja siis oli selline tunne, et nagu ei tahakski sisse minna, vaid tahaks hoopis kuskile mujale sõita.. aga see läks üle kui me natuke jalutasime ja käisime mingis vanas heinaküünis ja siis läksime tuppa ja sõime niiiii head õunakooki ja jõime rohelist teed. Õhtul läksime tudu sisse ja ma sain täitsa oma kõige kallima kaisus olla.
Hommikul ärkasime ülesse ja siis vedelvorstisime jälle ja tegime kallisid ja musisid ja paisid.. vaatasime silma ja rääkisime igasuguseid asju... ja ilmselt on ta endiselt maailma kõige armsam poiss, sest ta ütles mulle umbes nii:" Sa meeldid mulle. Mulle meeldib kui su juuksed on sassis, aga mulle meeldivad kui need on kammitud ka. Mulle meeldib kui su tukk on silmade ees, aga sa meeldid mulle ka siis kui sul on juuksed kõik taga patsis. Mulle meeldivad su kulmud, aga mulle meeldivad su kõrvad ka. Mulle meeldib kui sa naerad, aga mulle meeldid sa ka siis kui sa oled tõsine. Mulle meeldib kui sa räägid, aga sa meeldid mulle täpselt sama palju ka siis kui sa oled täitsa vait. Mulle meeldib su kõht, sest see on sinu kõht, mulle meeldib absoluutselt kõik sinus" vot just nii ta ütleski.. võib olla mitte sõna sõnalt, aga minul jäi igatahes karp ja kõik muud kohad täiesti lahti:D Selles mõttes, et .. ma ei tea, mul on ikka heasti vedanud. Siis läksime ujuma ja käisime põllu peal koos Pitsuga jooksmas.. sõime lõunat ja tulime ta perega Tartusse. Õhtul käisime poes ja tee peal näksisime juustu ja tegime palju musisid ja kallisid. Tudu sisse jäime jällegi unesokkides, (ehk siis umbmäärane ilmselgelt väsinud vestlus) nt. Tema: "Miks su isa Valgast sibulaid toob?" Mina:"Need siin aias on su ema kirsipõõsad vä?" Et nii ta oli.. siis jäime tuttu ja hommikul jälle natuke vedelvorstisime ja sõime võikusid ja siis käisime korra sõitmas ja siis tulime tuppa ja lugesime üksteisele ette A.Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses".. olime teki all ja lihtsalt lugesime kordamööda ette. Siis hakkas paduvihma sadama ja me jooksime õue. Müttasime mööda poriloike ja vihmasadu, suudlesime, kallistasime. Väljas oli külm, aga tema embuses oli soe. Mu kehal ei olnud mitte ühtegi kuiva millimeetrit ja tema omal ilmselt ka. Mu plätud läksid poriloigus katki, aga ma olen niiii niiiii niii õnnelik. Temaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar