kuidas ära tunda See Õige

Suhtespetsialist võtab jälle sõna. Eelmises postituses rääkisin, et elus peab olema vähemalt 30 võimalust leida endale See Õige. Selle peale tahtsid Karine ja Sirgi teada, et kuidas ikkagi ära tunda See Õige. Ma ütlen kohe ära, et see on väga lihtne ülesanne!

Minu jaoks on kõige tähtsam lõhn. Kui juba alguses on inimese lõhn vastumeelne, siis lihtsalt ei saa sellest mitte midagi välja tulla. Olukorda võib päästa see, kui asi on näiteks parfüümis või pesuvahendite lõhnas, aga märksa keerulisem on kui selle INIMESE lõhn vastukarva on. Noh, mõnel kohe on selline lõhn, mida ei või üldse kannatada. Kui selline probleem ilmneb, siis võin kohe ära öelda, et tegemist ei ole Selle Õigega.

Teine asi, mis on väga oluline, on see, et see inimene peab oskama sind naerma ajada. Ilmselt see ei vaja põhjendust, sest olgem ausad, naer on tervisele hea ning ma ei tea küll kedagi, kellele naerda ei meeldiks...

Nendele tähtsatele omadustele järgnevad erinevad omadused. Turvatunne, seksuaalne külgetõmme, erinevad iseloomuomadused, välimus jne jne jne.

Veel olen jõudnud järeldusele, et erinevatel eluetappidel on olulisemad erinevad omadused Selle Õige otsingutel. Noh, nt, kui su eelmine suhe on metsa läinud peamiselt selle tõttu, et su partner/kaaslane vms on sind petnud, siis järgmise Selle Õige otsingul on sinu jaoks kõige olulisem, et kaaslane oleks lojaalne. Kui su eelmine kaaslane on olnud "möku", siis järgmine peab kindlasti olema "tegija". Kui aga suhe on olnud ilus ja hea ja tore ja midagi läheb kuskil valesti, siis alateadlikult otsid sa selle eelmise inimesega sarnast inimest. Vähemalt ma olen enda puhul sellist asja täheldanud.

Tegelikult aga ei tasu minu juttu üldse võtta puhta kullana, sest igaüks saab ikka ise aru, millal see inimene on tema jaoks See Õige. Ning kui tuleb välja, et see õige, ei ole ikkagi See Õige, siis tuleb järgmine ja natukene õigem. Mina praegu ei otsi kedagi, tuleb see mis tuleb ja niikuinii juhtub parim kõikidest võimalikest variantidest ja elu on lill.

Varsti on väljas soe ja mina soovitan kõikidel ära armuda ja lasta endasse inimestel armuda. Mul on küll täiega kevad peas ja südames, armun iga päev millessegi/kellessegi ja ei jõua oma rõõmu igalt poolt kokku korjata. Kõik on nii naljakas ja tore, et isegi kuri sarvedega bakatöö ei suuda mind praegu endast välja viia. Haha, kolme nädala pärast, kui olen tagasi Belgiast, siis räägime uuesti sellel teemal.

viis võimalust

Nagu ikka meil Riiamäel kombeks on, on ka tänane õhtu möödunud peamiselt arutades inimsuhete teemadel. Üsna ühene järeldus oli meil, et paaris olevad inimesed peavad olema enam-vähem samal tasemel kas teadmiste suhtes või välimuselt. (ma tean, see lause kõlab nii imelikult, aga ma üritan seda natukene lahti seletada) Noh, et kui sa ei ole just maailma kõige ilusam inimene, siis ilmselt on ka su kaaslane keskpärane (ja kui tavaliselt nii ei ole, siis kindlasti võib kuulda kommentaare stiilis "miks selline inimene, SELLISEGA ringi käib" vms) või kui oled omandanud doktorikraadi, siis tõenäoliselt ei ole su kaaslane kahe muusikakoolilise algharidusega....

Veel jõudsime järeldusele, et see ei saa olla nii, et maailmas on ainult üks ja õige... neid peab ikka rohkem olema.. mina arvasin alguses et kolmkümmend, aga siis minu kallid riigiteadlastest elukaaslased hakkasid huvi tundma, et kustkohast selline arv... jõudsime siis järeldusele, et võib-olla on maailmas rohkem võimalusi, aga Eestis peaks neid olema umbes seitse.

Siis aga tekkis mul küsimus, et kui ma olen kolmel korral oma elus vähemalt aasta aega uskunud, et see inimene on minu jaoks õige, kas ma siis olen kasutanud oma seitsmest võimalusest ära kolm? Sest näiteks nendest kolmest inimesest kahega ei oleks mul praegu vist mitte midagi teha, sest ma tunnen, et ma olen ise nii palju muutunud, et mul võib-olla poleks isegi millestki rääkidagi nende inimestega enam.. noh ja siis jõudsime kompromissile, et olen kasutanud ära oma Eesti võimalustest kaks. Nüüd võib natukene tunduda, et me poolitasime siin härrasid, aga tegelikult me siiski seda ei teinud, arvasime et oleks lihtsalt aus nii mõelda. Et siis viis võimalust on veel alles. Muidugi, kui ma suureks maailmaränduriks saan, siis võivad mu võimalused veel paremaks minna, sest mina arvan ikkagi et maailmas peaks olema umbes kolmkümmend inimest, kes vastavad kriteeriumile See Õige. Siis aga mõtlesime, et tegelikult on väga raske olla suhtes inimesega, kes tuleb väga teistsugusest kultuurist. Või noh, see on võimalik, aga siis peab üks suhtes olevatest pooltest kogu aeg alistuma ning see ei tundu meile just kõige parem, sest leidsime, et paarissuhtus on võrdsus või mingisugunegi "sarnastel alustel" suhtumine oluline. Et siis äkki ikkagi on oma riigis vaja leida omale kaaslane kolmekümne hulgast?

Veel otsustasime, et kui ma näiteks peaksin mingil põhjusel oma kätest ilma jääma, siis oleksin päris edukas vasakujalgne kunstnik... ning kindaid saaksin ikka kanda, sest varbad ei ole mul just maailma kõige lühikesemad.... Harjutasin ka natuke joonistamist ja arvan, et olen jalaga joonistamises andekam kui käega....

Ja täna juhtus minuga selline lugu, et kohtasin oma vana klassiõde, kellega suurest rõõmust kallistasime sellise hooga, et ta prillisang läks pooleks. Ja siis ma kuulsin: "Sälliiii!! sa lõhkusid jälle mu prillid ära!" ja mul oli, et mida.... ja siis kuulsin et ka kümnendas klassis olin ta prillidelt saanud lahti ühest klaasist... noh... te ju teate, et kui midagi on võimalik lõhkuda, siis ma sellega ka hakkama saan


____________

Ja meie populaarteaduslikku arutelu suhete teemal ei tasuks päris puhta tõena võtta. Jätkan nüüd oma litereerimist ning lasen oma kallitel elukaaslastel edasi hulle professoreid mängida, kes peavad päevas umbes 1000lk lugema Väga Tähtsat Poliitikajuttu.


Õppimine on lollidele!


___________

ps. ma nägin täna unes suurt veeuputust, mis oli tingitud lume sulamisest.. siis keetsin veel gaasipliidiga vett nii, et leegid tõusid igalt poolt... ja ärkasin hommikul sada korda üles, sest nägin kogu aeg unes, et kell on juba 12.16, aga ma pidin juba kella kümneks koolis olema...

ebanormaalne!

Oeh, siin maailmas on ikka nalja saanud...

eelmine nädal käis mul külas Jo.. olime koos Tartus ja käisime Tallinnas ka... noh, juhtus igasuguseid huvitavaid asju, nt oleksin peaaegu peksa saanud Tallinnas ja Tartus sain istuda raekojaplatsil asuvas lumelinnas Jo, Kairi ja siis ühe austraallase ja tüübiga Walesist. Kell oli vist mingi kuus hommikul ning öölokaal half past five oli juba suletud:P

ja nüüd pean toibuma sellest, et preilid Tallinnast käisid mul külas... no, olgem ausad, see oli ikka väga hull! Ma ei suuda meenutada, millal viimati ma nii palju naersin... ma ei saa ennast isegi normaalselt liigutada, sest selline tunne on nagu oleksin peksa saanud + käinud mingis eriti retsis kõhulihastele mõeldud trennis... no päriselt... mul oli laupäeva õhtul väga tõsine hirm, et lihtsalt suren naeru kätte....

Aga õnneks on nüüd nali läbi.. ja tuleb hakata koolitööga suurema hoolega tegelema, sest neljapäeval sõidan Soome kolmeks päevaks.. ja 9.-25.03 võib mind kohata Belgias.. ja tõenäoliselt vahepeal natuke Hollandis ka.

tsutsufrei!