kolmapäev, november 30, 2011

preili Hurmur võtab taaskord sõna

Jälle on kuu aega mööda lennanud nii, et ma pole ise sellest aru saanudki - hambaarsti juures olen selle-eest küll käia saanud nii et vähe pole. Kui viimane kord oli mu eeldatav hambaravi umbes 3000 euri, siis sellele lisandus pärast mõne röntgenipildi tegemist veel lõbus peaaegu 1000 eurone summa. Nimelt oli kahes hambas vaja teha juurekanaliravi.. Nii alustasimegi sellest ning kõigepealt arvas arst, et mu kahe hamba arve on 832 eurot, olenevalt sellest, kui mitu kanalit mõlemas hambas on. Juba esimese hambaga ilmnes üks üllatuskanal, mida ükski arst varem märganud ei olnud ning see oli veel elus - oi rõõmu, kui mu hambaarst oma instrumentidega sinna sisse sattus! Kui olime teinud esimesele hambale juureravi ning ajutise täidisega rõõmsalt tööle läksin, ei osanud ma arvatagi, et sellega mu tore hambaelu veel ei lõppe. Nagu mul nendel hammastel ikka kombeks on ("targem annab järele" stiil), juhtus minuga selline lugu, et oma hammas murdus ajutise täidise ümbert. Kobistasin jälle hambaarsti juurde, kes õnneks ütles, et: "Pole hullu, selle saame korda!". Mina muidugi olin valmis jälle suuremaks nuturalliks, et jään ilma ka järgmisest hambast.

Nüüd ongi plaan selline, et teen need kaks juurekanali hammast nüüd, kaks krooni 6 kuu pärast ning silla paneme 6 kuud pärast kroonide panemist. Ehk siis tuleb hakata vaid leivakoorukesi sööma järgnevad 12 kuud - ah jaa, õigus, ma ei saa neid süüa ju, sest mu hambad ilmselt annaksid siis kõik otsad. Pealegi - vesi on isegi veel odavam ning nii saan ehk suveks saledakski!

Vahepeal olin ka natuke haige ning põiepõletikki ei jätnud mind külastamata. Praeguseks olen jälle tipp-topp traksis ning valmis kõikideks huvipärasusteks, mis minu eluteele sattuda võiks.

Õnneks on mu tuba nii ilus, et mu korterinaaber, kel on minu toast 2x suurem tuba, ütles, et tal tuleb minu tuba nähes kadedus peale, et nii ilus on! Ja nii ongi, mul on paar toataime, ilusad küünlaalused ning udupeen valge seinale kinnitatud televiisor. Kurta küll mitte millegi üle ei saa.

Ja tegelikult on mul kardin ka seal akna taga, aga see ei paista välja - ausalt on. Musta värvi ruloo, mis lisab mu üldiselt heledale toale (lisaks minu tumedale diivanvoodile) sellist üllatusaktsenti.

Ja ise olen ikka lõbus ja naeran ja panen pea püsti edasi!