Õppides võib vahepeal sattuda igasuguste lolluste peale:D

Vaesed vanad naised:D


Tuju on juba natukene parem.. kaks referaati vaja veel teha ja siis ongi juba kõik valmis ja esmaspäevaks muretu:)

Esimene vaba päev

Eile õhtul jäin ma magama kell 19.00 ja ärkasin üles nüüd. Kella 12 paiku. Veetsin magades 17 õudusunenäolist tundi.
Küll mind aeti taga, siis ma jooksin, küll ma palusin ja anusin ja siis ma nutsin, kõndisin üles kuldtrepist ja see värises nii imelikult, minu korterivõti oli ära kulund, sest vasakukäelised pidid võtit rohkem kulutama ja nii oli mul raske põgeneda. Käisime P-gängiga mingis poes, Pätule riiulit vaatamas (Pätut ei olnud, ta tahtis mingist loosist osa võtta, et ta võidaks selle riiuli ja meie pidime tema eest saatma osavõtusõnumi) ja üldse... väga rõve uni oli... mingi kella 23.00 paiku ärkasin korra üles ja mõtlesin, et päris jube. Ahjaa, siis oli uues koolis mingi üritus ja mu kiisu istus minu köögis koos mu vendade ja isaga ja nad jõid koos. Koidul istus süles mingi chikk ja mina mõtlesin, et ma rebin sellel tüdrukul silmad peast, aga mul ei avanenud võimalust, sest nad ei andnud mulle ennast kumbki enam näole. Ja siis ma nägin, et ma olin Koidu peale vihane ja kuna Marek kolis meie majja, tegin talle tagasi...

igatahes 17 tundi koshmaare on normaalne.

Täna on minu esimene ja ilmselt ka viimane vaba päev sel nädalal ja ilmselt.. kui mul hästi läheb, siis on mul järgmine kolmapäev ka vaba.. või saan ma nädalavahetuse vabaks(järgmise nädala oma), ma veel ei tea.
Ja täna on ka selline päev, mil ma teen oma asjad korda. Teen ära kodused ülesanded, lasen oma ühe küüne ära parandada, viin Helile kokaraamatud lõpuks tagasi, tahtsin minna ka Potsu juurde talle jaPokule beebiasju talle näidata, aga ta läks täna Tartusse ja seda teen ma pühapäeval, kui ma juhuslikult vaba olen ja kui ta ikka tagasi tuleb.

Siis pean täna ära pesema veel tööriided ja kui ma kuskilt raha saan, siis võiksin osta endale uued kingad, sest mu jalad hakkavad juba siis nutma, kui nad neid lihtsalt näevad.

Aga nüüd õppima!

Tore on.

Nii see elu on ja nii ta käib.

Kolmapäeva ja neljapäeva öösel olin tööl. Reede hommikul tulin töölt koju ja panin äratuskella kella 11-ks, sest Pätu pidi mulle helistama ja minuga kooli minema, aga seda ta ei teinud. Sõpru on lihtne unustada, eks?
Las ta olla siis, vähemalt oli mulle jäänud alles veel Poku, kes lubas mind viia kurssi koosviibimisega Potsu juures. Kella kaheksani õhtul ootasin, siis läksin Tartu. Sõpru on tõesti lihtne unustada.

Reede hilisõhtul olime kiisupojaga kahekesi ja laupäeva hommikul harjutasime valssi.

Laupäeval läksime Emajõe suursoole, Karini sünnipäevale. Parvetasime ja kesk jõge oli pidumaja, kus sai nalja ja tralli ja suitsukala ja stritslit ka:) Tore oli. Natuke rutiinist välja ja üldse, nalja sai.

Vigastused, apsud:
Kukkusin Emajõkke, mutta: ühe korra
kukkusin Emajõel oleva kanuupõhja pikali:ühe korra.
jäin häbisse, sest ma ajavat rumalat juttu: ühe korra
läksin hüsteeriasse tagasitulekul, ning astusin autost välja ja solvasin ürituse korraldajat: ühe korra.

Põhimõtteliselt, tagasitulek oli, nagu ta oli, läksin oma õigustamisega liiga hoogu ning kaotasin enesevalitsuse. Õnneks oli kohal minu kiisu, kes lohutas mind ja tõi maapeale tagasi. Kõikide kannatajate ees palun vabandust.

Tulime koju ning läksime juba kell 20.30 magama.

Hommikul valutas pea, aga läksin kooli ikkagi. Kiisu oli kodus ja ootas mind.

Täna hommikul ärkasime jälle kell 5.55 ja tegime oma iganädalase teisipäevahommikuse reisi.

Kurk on valus ja pea valutab ja tegelikult on mul natuke halb tuju ka.

Miks, ma ei tea.
Võib-olla sellepärast, et ma olen haige.
Võib-olla sellepärast, et ma tunnen, et ma olen kõigist nii kaugele jäänud.
Võib-olla sellepärast, et ma näen nii kahvatu ja ümmargune välje.
Võib-olla sellepärast, et Koit läks täna jälle minema ja ma olen harjunud olema Tema kõrval.
Võib-olla sellepärast, et mul on mingi vaimse stabiilsuse puudulikkus käsil.
Võib-olla sellepärast, et ilm on nii nukralt hall.
Võib-olla sellepärast, et ma olen täna väga väsinud.
Võib-olla sellepärast, et ma olen suureks saanud ja pean oma aega jaotama nii nagu ma seda ei oska.
Võib-olla sellepärast, et mul on homme ainuke vaba päev tööst ja koolist ja ma ei tea, kuidas seda kasutada.
Võib-olla sellepärast, et mulle tundub, et kõik on nagu korras ja samas valesti ka.
Võib-olla sellepärast, et mul on koguaeg magusaisu ja ma sõin eile üle 3000kcl sisse lihtsalt maiustustega.

Võib-olla sellepärast, et mind häirib, et ma nii egoistlik olen.

ah, et mis ma teen? TROLLI OOTAN:D

seesuur, et kell on 5.29. tööl pole enam midagi teha ja esimene buss läheb 5.58.

sellega sõidan estoniasse ja sealt läheb esimene troll kell 6.06.

ja juba õige varsti saan minna oma tudipessa ja sal lasta vaikslt sliipi. elu on peaaegu lill ja nüüd võiksid need 20 minti minna kiiresti. lähen vaatan korra msni kah_D


ilusat hommikut tibulinnukesed!

töökiisu

kell on 02,35 ja ma olen tööl. kolm ja pool tundi ja siis ma hakkan kodu poole liikuma. homme olen ka öösel ja järgmine nädal päeval.

klaviatuuri mul pole, on ekraanipõhine. niiet emotikoone pole:D või siis ikkagi on . tuleb kliikda shiftil ja siis vajutada punkti peal.

et ma olen seda pisikest teksti kirjutanud 15 minutit, on see sulaselge viide sellele, et arenguruumi veel on:D

tsutsufreii proletaarlased:D

Mina niisama vette istet võtmas.

Et praegu kolasin oma piltides ringi ja mõtlesin, et mul on ikka olnud väga toredaid hetki.
Vaatasin pilte P-gängiga ja teiste sõpradega ka.

Ja ma sain lõpuks oma Padari "Võta aega" loo ka... eile tööle minnes hakkas mul see laul kummitama. Asi oli aga hoopis nimelt selles, et enda meelest polnud ma seda lugu kunagi kuulanud, sõnad mida ümisesin, olid hoopis teised ja mulle tundus et selle meloodiaga võiks sobida Padari hääl. AGa õnneks on mul minu Pätu, kes mind aitas välja selle looga. Kuigi jah, teistel oli ilmselt trollis eile äärmiselt lõbus, sest vahepeal unustasin ma ära, et ma trolliga sõidan ning lasin oma umbluud suure heameelega edasi:D

Ja seljas oli mul must pintsak, valge pluus, must seelik ja tikk-kontsaga kingad. Isegi bussijuht tegi mulle silma.
Kaks saksa noormeest jätsid mulle 20 eeku jootraha kahe õlle eest, sest ma suutsin seal mingi sada miljonit apsu teha:D

Aga elu on ilus
"Võta aega veidi ringi vaadata, veel ei ole hilja, jõuab elada, ava silmad, mõtle peaga, küll sa näed, leiad rõõmu elusolemise väest"

Kolmteist ja reede.

Selles suhtes, et ma ei ole kunagi olnud eriti ebausklik, aga täna on selline teistmoodi päev, aga ma usun, et kõik saab oksi-noksi.

Eile jõudsin töölt päris hilja koju, täna varbad kõik valutavad ja terve öö nägin unes, kuidas ma tegin lattet ja ajasin piima õlleklaasi. Kõik on normaalne.

Juba õige varsti peaks üks armas poiss minu juurde tulema. Kõik on ju tegelikult tore, aga mina olen vaesust täis jäänud. See on päris jamps keiss.

Õnneks jääb mulle alati mu Taurus, mida võin vaikselt alla libistada, sest seda ma juba oskan. Paar vängemat sõna, raisk, ja siis on paralanks. Ainult selle Tauruse, kurivaimuga on nii, et see on ikkagi minu Tartu õlts, raisk, ja ei tea, kas Rakvere kandis seda ikka juua tasub. Samas nalja on ju tore teha ja Rakveres ei ole ju minumeelest mingit raekoja platsi, kus ma võiksin horisontaalasendis edasi liikuda. Või mis?

Nii see elu käib ja nii ta on. Ei tea mina neid aknaid, ei tunne auke.

Õnneks mul hakkasid tissid kasvama, üle-üleeile:D

Näete, siin on mul alles väikesed, 14 aastase rinnad. Või olin ma juba 15, täpselt ei tea. Igatahes, nii see elu on ja nii ta käibki. Üleeile tundus mulle, et mu rinnad on suuremaks läinud ning kiisu ütles selle peale, et "Jah, mulle tundub ka, et nad on alates eilsest hommikust paisuma hakanud" Niiet, kui keegi peaks muret tundma, millal mul hakkasid rinnad kasvama, siis oli see üleeile, siis, kui ma olin olnud 19 aastane umbes kaks nädalat.

Mis veel vahepeal on head juhtunud?

Eile käisin Peetri Pizzas, saime kokku armsate sõpradega: Küllike, Mannu, Tiina, Helen, Chris, Erko, Kaspar. Istusime natuke ja arutasime nädalavahetuse väljasõitu ja siis läksime Kaja parki ja hakkasime kolmekesi, Mannu ja Chrisiga, alkoholi tarbima. Annan kohe sõna, tulin Kaja pargist, sente taskust välja ei hüpanud, olin purjust täis. Mannu oli rahaboss ja siis ta toetaski meid liitri kange alkoholiga (mina muidugi ei võtnud sellest väga palju osa, sest peale esimest lonksu läks juba seest soojaks ja jutt muutus selliseks, nagu ikka:D) Ei, nalja sai ja sõpradega on mul ikka väga väga väga vedanud. Üks on musimopsim kui teine.

Ahjaa, eile helistas mulle ka mu ülemus, kes ütles, et ma pean täna varem tööle minema, kella 18.00ks. Niiet, varsti peab ennast juba sättima hakkama.

Siis käisime veel vennaga kinos, Maailma Kaubanduskeskust vaatamas. Film oli.. nii ja naa. Selles mõttes, et Nicholas Cage näitlejameisterlikkust arvestades, oli talle see roll ilmselt mitte eriti kurnav ja aeganõudev. Ilmselt oli tema töö tehtud seal filmis umbes kahe nädalaga. Kinost veel niipalju, et meie kõrval olid mingid väga nõmedad noormehed, kes kommenteerisid mu venna osalemist teatud tõsieluseriaalis. Ma tõesti ei mõista, sellest on juba väga kaua aega möödas, aga inimesed käituvad ikka nõmedalt.

Kiisupoja tuleb juba homme;)

Praegu lakin küüsi ning avastasin, et seda on nii tore teha kaine peaga. Eelmine maniküür oli mul eelmisest nädalavahetusest, mil ma olin veits chvipsis, nagu neil seal Tartumaal on kombeks öelda. Kaotasin ära oma mõlemad kontsaplekid ning uurisin ninaga lähemalt seda Raekoja platsi pinnast. Selles suhtes, et jebens...

Muidu on elu ikka lill ja varsti on veel parem:)

PS. P-gäng võiks juba ruttu mingi koosviibimise teha. Näiteks millalgi siis, kui Pätu on Tallinnas;)

Mida üks muti veel tahta võib, kui on selline papi:*

Tänane päev on olnud mõnus. Oleme saanud olla kahekesi, rääkida, kallistada, hoida üksteist. Ta on mul lihtsalt maailma parim!!

Selles mõttes, et varsti hakkan Tartust kodu poole sõitma ja kui mul läheb hästi, siis tuleb minu kiisu minuga. Õhtul hakkame ilmselt koos õppima ja saame targaks:)

Ma armastan Teda...

Kui ma rikkaks saan, siis ma saan täna Tartusse...

Eile käisin proovipäeval. Kuigi ma olin seal tavapärase 9 tunni asemel 3 tundi, on mu selg ja käed täna valusad. Raske saab olema... aga ma saan hakkama.

Potsule jäin võlgu eile 150 eeku, sest ostsin kingad ja sain "Häda 50 eeku" (no mul oli nagu endal ka enne seda veits raha:D) ja nüüd mul on rahakotis isiklikku raha 9 krooni ja võlaraha 50 krooni.

Tahaks saada Tartusse. Niiiniiiniiväga. Tahaks, et Pätu poleks enam kurb (sest jah, tänase õhtu kavatsen ma temaga veeta) ja tahaks homme olla koos minu maailma kõige armsamaga. Teeks musi ja pai ja laseks end kreemitada.. ja teha varba-silma-kulmu-seljamassaazhi. Ja varsti peaks saama ka;)

Homme proovipäevale

Käisin siis töövestlusel. Homme õhtul kell 21.00 algab mul proovipäev või õigemini siis, prooviöö. Kui tubli olen ja hakkama saan, siis saab minust ööbuffet teenindaja ning minu tööpäevad on kella 21.00-05.00. Hotell jättis mulle endiselt väga hea mulje. Juba ekskursioonil tundus mulle, et see võiks olla koht, kus ma näeksin ennast. Ning Valdo ütles meile, et me tegutseksime oma kõhtutunde järgi. Ma loodan, et ma saan homme ilusti hakkama, muidugi saan:)

Kui mu asjaajamised olid lõpetatud, siis helistas mulle Poku, et kuidas mulle meeldiks, kui ta tuleks mulle järgi. Mulle muidugi meeldis see mõte:D Käisime tema juures lapsekäru toomas ja siis käisime natuke Magistralis shoppamas. Nimelt meil oli täna osaline P-gängi koosviibimine. (osaline seetõttu, et meie kallis Pätu on ju täitsa kaugel meist, AGA me leppisime kokku, et läheme kogu kaadriga sinna Tartumaale ja musitame ta lihtsalt pooleks. Ning ilmselt juhtub see lähima kahe nädala jooksul;) Niiet, Pätu, hoia alt, siit me tuleme!)

Sõime lillkapsast ja porgandeid dipikastmega, jõime Mulinaadi ning õuna-piparmündimahla. Rääkisime lastest, rasedatest, meestest, Tartu külastamisest, vaatasime pilte ja Kixa tegi meile slaidishow oma sõpradest (ehk siis meist:D)

18.00 hakkas Potsul ja Kixal autokool, enne seda olid juba ära läinud Sirka ja Katu. Poku viskas Päpu ja minu koju ja ... TORE OLI!:)

Nüüd ma pean endale muretsema kuskilt sukkpüksid ning eest kinnise ninaga kingad. Seeliku lubas Potsu mulle laenata. Kõik on oksnoks poisid!


*Peale selle, et võib juhtuda, et ma olen ka nädalavahetusel tööl, mistõttu ei näe ma oma kiisut. Aga tegelikult ma igatsen teda. Tahaks saada pai ja silmamassaazhi. Tahaks teha talle põsemusi ja öelda talle otse kõrva sisse, kui väga ma teda armastan. Tahaks rääkida meie pensionäride jutte, tahaks naerda tema naljade peale, tahaks koos poriloikudes hüpata. Tahaks et ta ütleks, et mul on õigus, isegi siis kui me mõlemad teame, et tegelikult ei ole, tahaks et ta loeks mulle ette telefoniraamatut ning et me saaksime koos arutada raamatute üle "Kõigest, mida peaks naine meeste kohta teadma" või "Kõigest, mida poisid tahaksid teada". Tahaks nende üle vaielda ning naerda, lugeda, kuidas 46 aastane Gary ei kannata, kui ta naisel on jalas aluspüksid, mis näevad välja nagu tema ema lehvikud. Või kuidas 13 aastane Thomas ärkas oma esimese "märja unenäo" peale üles ning ema, nähes pidzaamapükstel valget laiku, lohutas teda. Tahaks koos arutada, kas me peaks sööma majoneesi leivaga või leiba majoneesiga. Tahaks päikesepaistel kõndida koos ühe vihmavarju all, tahaks et ta ajaks mu juuksed jälle sassi ja et ma saaks toriseda. Tahaks, et ta just praegu koputaks minu uksele, et öelda, et nüüd ta jääbki. Niipalju asju tahaks. Aga ei saa. Veel mitte.

Söö kala ära!

Tegelikult pole siin kaladega midagi pistmist. Lihtsalt kiisu luges minu eilse (loe:raske, esimese) koolipäeva konspekte.. ja siis ma olin sinna kirjutanud endale "Söö kala ära!" ja kiisule pakkus see hirmsasti nalja.. muidugi veel rohkem meeldis talle minu udupeaselt kirjutatud sõna : vesivesikud :D
Aga las ta olla siis.

Eile õhtul käisime pizzas ja siis tulime koju siidrit jooma. Jõime kahepeale umbes 5cm siidrit ja siis tekkis tunne, et me ei tahagi juua, vaid lihtsalt olla kaisu sees. Tekkis tavapärane klammerdumise tunne ning see ma-ei-taha-veel-et-me-nüüd-paar-päeva-ei-näe-armastan-sind olemine. Ma ei saa aru, miks on iga kord nii raske see? Kui me saame reedel kokku, siis juba laupäeval ärgates mõtlen ma selle peale, et jube, ma pean hakkama varsti Tallinnasse sõitma või et jube, pool aega on juba möödas ja siis ta sõidab jälle ära. Kiisu ütles ka, et tema on juba teisipäevase spliiniga (Loe: aristokraatlik meisendus) harjunud.. aga nõme on ikkagi.

Otsustasime, et me saame kauem olla koos nii, kui ma saadan ta bussi peale hommikul ja lähen ikkagi õigeks ajaks kooli. See muidugi tähendas seda, et me pidime ärkama kell 5.58 (ma tahtsin hommikul veel kirjutada blogi, mille pealkirjaks ma oleks pannud "Ma vihkan hommikuid. Ka ilusaid", aga mu pisike kiisupallike tunneb tehnikat ja suutis mind äratada nii, et ta ei saanudki kogu maailma pahandused enda kaela)

Tegime võikusid. See tähendab, et tema tegi, sest ma ei mäleta, mis, aga ilmselt olid mu käed tinast ja kell liikus nagu ikka liiga kiiresti.. ja kui kiisu ei asjataks, siis mul vist ei saakski midagi tehtud. Ja siis juba ruttu ruttu jooksime bussile, et ta jõuaks 7.35 bussile ja et mina jõuaksin oma koolimajja, mis täna oli siis Nõmme Muusikakeskkooli vanas hoones. Igatahes, sellest koolist kavatsen ma veel juttu teha:D

Ja siis me juba ruttu ruttu tegime brõnndadabrõnn... liiga ruttu... ja jõudsime bussijaama. Tegime viimased kallid, musid.. üritasime hoida tuju üleval, aga ikka oli kurb. Meenutasime seda, et kuidas me üleeile läksime tuttu, mina lugesin 2003 aasta Kroonikat ja tema ütles, et temal on jooksva või midagi seljas ja peab ruttu põhku ära viskama. Igatahes, täpselt selline tunne oli, nagu me oleks juba umbes-täpselt 80 aastat vanad ja sellest vähemalt 60 aastat iga õhtu üksteise kõrvale tudu sisse ära läinud. Ja üldse, tegelikult on meil ju lõbus ja hea olla. Ma lihtsalt ei saa aru, miks peab iga nädal see meisendus peale tulema.

Nüüd koolist.
Kell 9 hakkasid tunnid, selleks ajaks olin ma juba 3h üleval olnud ja omi asju ajanud. Koolimaja nägi välja selline, nagu Võsareportergi näitas. Seinas olid augud:D või noh. Slava ütles lapitud seina kohta :" Siin juba nagu käikski remont. Alustatud on, varsti saab valmis" Koolis oli külm, ja 10h passida on päris..selline hard task. Meil on kõik paaris tunnid, selles mõttes, et eile oli neli teenindusõpetust, neli kulinaariat ja kaks hügieeniõpetust. Ja täna oli meil siis kaks vene keelt (ma sain kiita, ofkoors, ma ju vene keele spetsiaalist, varsti lähen bensioooonile ja teretan teid kõiki pidupäeva pihta) kaks soome keelt (ma sain uuesti kiita, sest hääldus on mul hea ja ma oskan seda ju mingis mõttes rääkida ka, niiet, väga hästi.. õpetaja ütles, et ta sai kohe aru, et ma olen seda õppinud- selle peale muidugi ütlesid mulle teised, et ma olen "pugejas" et ma kahe õpetaja käest järjest kiita sain:D aga noh, ma olen juba kord selline eager beaver:D et siis... nali naljaks, onja:D) kaks majandusettevõtlust ja siis neli esmaabi tundi.


Ja kui ma lõpuks koju jõudsin, siis oli pea soga täis. Nüüd ma olen väga täitsa ära väsinud. Lähen oma triibulisse suvevoodisse, kus on just täpselt üks maailma kõige armsam poiss puudu ja joon selle siidri ära, mis seal padja kõrval on.

Homme on mul töövestlus ja siis ma juba tean õige täpselt, millal ma pakin oma seitse asja ja kebin kiisu juurde vurrusid limpsima.

Vot tak.

Hommik

Kell on 6.48 ja ma EI tha minna kooli. Kas ma juba ütlesin, et täna on mul esimene koolipäev? Just praegu magasin sisse ja pidin tõusma maailma kõige armsama poisi kõrvalt püsti, et minust saaks tipptasemel ettekandja. Kõrtsinaine.



Ma vihkan hommikuid

Käisime kiisuga Võtikveres. Lugesime lepatriinusid(nägime korraga üle 60 lepatriinu, täiesti fantastiline kogemus), vaatasime langevaid lehti, imetlesime looduse värve ning käisime jalutamas. Oja ääres ja pargis ka. Leidsime Meie pingi, mille kõrvale viskasime pikali ning vaatasime taevasse.

Ilus nädalavahetus oli. Kahju, et mul fotokat kaasas polnud, niiet praegu on siin üleval üks vanem pilt (augusti lõpust)

Siis pidin hakkama Tallinnasse sõitma, et koju tulla(homme on mu esimene koolipäev)ning palusin, et Ta tuleks minuga kaasa.

Ta tuli.


Varsti läheme meie Tallinna suvevoodisse tuttu ning kõik on endiselt hea.

Lisaks kõigele eelnevale, sai meil täna kolm kuud meie armastuse leidmise päevast.