reede, oktoober 13, 2006

Kolmteist ja reede.

Selles suhtes, et ma ei ole kunagi olnud eriti ebausklik, aga täna on selline teistmoodi päev, aga ma usun, et kõik saab oksi-noksi.

Eile jõudsin töölt päris hilja koju, täna varbad kõik valutavad ja terve öö nägin unes, kuidas ma tegin lattet ja ajasin piima õlleklaasi. Kõik on normaalne.

Juba õige varsti peaks üks armas poiss minu juurde tulema. Kõik on ju tegelikult tore, aga mina olen vaesust täis jäänud. See on päris jamps keiss.

Õnneks jääb mulle alati mu Taurus, mida võin vaikselt alla libistada, sest seda ma juba oskan. Paar vängemat sõna, raisk, ja siis on paralanks. Ainult selle Tauruse, kurivaimuga on nii, et see on ikkagi minu Tartu õlts, raisk, ja ei tea, kas Rakvere kandis seda ikka juua tasub. Samas nalja on ju tore teha ja Rakveres ei ole ju minumeelest mingit raekoja platsi, kus ma võiksin horisontaalasendis edasi liikuda. Või mis?

Nii see elu käib ja nii ta on. Ei tea mina neid aknaid, ei tunne auke.

Kommentaare ei ole: