Juhtus siis täna minuga selline lugu, et võtsin jalad selga ja läksin hambaarstile, endal hirm kurgus, et ongi juurekanalipõletik ning et ravi läheb vähemalt 400 euri maksma. Oh oleks mul vaid olnud õigus!Hambaarsti juures selgus, et see kivi, mis mu leivas oli, oli mu hamba teinud katki (põhjuseks oli see, et seda hammast oli varem ravitud - aitäh, Eesti arstid - ning et täidis oli selle hamba jaoks liiga suur), sest noh, targem annab järele!
Arst ütles, et ta proovib murdunud osa lahti saada, aga ta ei ole kindel, kas mul veab ja saab seda hammast uuesti üles ehitada. Kaks minutit ja tuhat verepritset ta maskil hiljem, võttis ta maski näost ja ütles, et siin ei ole mitte midagi teha, hammas oli murdunud juurekohast ning tuleb välja tõmmata...
Mina, emotsionaalne inimene, nagu ma olen, hakkasin nutma ja naerma ühekorraga. Arutasime mu edasist suutulevikku ning raskel südamel tegin oma suu lahti ja lasin hamba välja tõmmata. Lisaks sellele sillale on mul veel kahe hambaga sama probleem ning et seda ennetada, tuleb panna 2 uut krooni. Eeldatav hambaravi seega on 2900-3500 euri. Palju õnne, preili Silm!
Hambaarst ise oli aga väga tore Saksa noormees, kes mu järgmisele kohtumiskaardile oli joonistanud naerunäo.. et juhuks, kui mul tekib tunne, et ma enam kunagi ei saa naeratada (mida ma talle ütlesin enne, kui ta mu hammast välja tõmbama hakkas), siis vaataksin seda naerunägu. Naersin oma hambutut naeru, puhastasime mu näo verest ning uksel tegin veel nalja, et olukord võiks ikka palju hullem olla, näiteks võiksin ma olla kodutu ja ilma esihambata!
Järgmiste seiklusteni!
