I'm all at sea

I'm all at sea
Where no-one can bother me

Forgot my roots
If only for a day
Just me and my thoughts sailing far away
Like a warm drink it seeps into my soul
Please just leave me right here on my own
Later on you could spend some time with me
If you want to
All at sea

I'm all at sea
Where no-one can bother me
I sleep by myself
I drink on my own
Don't speak to nobody
I gave away my phone
Like a warm drink it seeps into my soul
Please just leave me right here on my own
Later on you could spend some time with me
If you want to
All at sea

(Jamie Cullum - All at sea)

See lugu on alati olnud minu jaoks selline lugu, mis rahustab mind. Ma kuulan seda kas enne eksameid või siis kui mul on vaja mõtteid kokku võtta. Kujutan ette kuidas loksun õrnade lainete sees ja soe päike paitab põske. Praegu kuulan ma seda lugu seetõttu, et tunnen, et vajan päikest rohkem kui kunagi varem. Sellest on juba päevi, mil viimati nägin päikest. Igal pool on nii hall ja sombune ja niiske ja see teeb mind nii kurvaks. Ma olen kogu aeg nii väsinud ja tunnen, et ma ei jõua olla. Hommikuti on väga raske ärgata ja tegelikult ei ole eriti vahet, mis kell ma ärkan, sest niikuinii on kogu aeg pime ja hall. Ilmselt peaks hakkama d-vitamiini sööma... või siis peaks korraks solaariumisse minema, sest ma tunnen, et mul on vaja PÄIKEST! Kollast, sooja päikest. Valgust ja soojust!

Täna olin väga tubli. Tegin ära oma Multicultural aspects of education essee. Ei võtnudki väga palju aega, aga noh, ma ei tea, kui hea see tuli. Pühapäevaks pean tegema veel peda uurimismeetodite viimase kodutöö ja siis on selles aines jäänud veel eksam. Soomes on mul veel kolm eksamit ja Eestis on ka kolm eksamit. Saan vahepeal natuke edasi-tagasi sõita, aga kui kõik hästi läheb (milles ma ei kahtle, sest elus läheb kõik nii nagu minema peab), siis peaksin omadega täitsa mäel olema. Siis on jäänud veel kaks referaati, üks essee, üks bakatöö retsensioon ja enda bakatöö. Ehk siis kuus eksamit ja 5 kirjalikku tööd + enda lõputöö jaoks on vaja asju teha ja ongi see semester läbi. KUKEPEA, ma ütlen:)

Ja nüüd on vist aeg öelda avalikult välja, et ma jään siia veel üheks semestriks! Kui käisin Tartus, siis mulle pakuti sellist võimalust ja siis kui ma siia jõudsin, siis mõtlesin selle üle pingsalt järele ja kuna minu lõputöö seisukohast on oluline, et ma Soomes ka oleksin, siis mõtlesin, et võtan riski ja proovin siin olla. Iseasi, kui tubli ma olen ja kas ma Tartuga jõuan sammu pidada, et lisaks lõputööle ka vajalikud ained tehtud saaksin. Kui ma sellega hakkama saan, siis võin küll öelda, et saan kõigega hakkama!

Igatsen oma sõpru, aga tean, et ma ei pea nendega kogu aeg koos olema, selleks, et teada, et nad on mul olemas.

ahjaaaa.

Käisin täna International dinneril ja esindasin seal Türgi rahvuskööki. Nimelt, pidime sinna minema koos Ilke ja Gözdega, kes olid valmis teinud mingi sellise söögi, mida ma isegi hääldada ei oska, aga juhtus nii, et nad ei saanud tulla ja siis pidi preili Sälli minema sinna koos selle Türgi rahvustoiduga ja esindama Türgit. No juhtub ikka.


Ja neile, kes siin vahepeal olid mures liblikate pärast mu kõhus, siis võin öelda, et nüüdseks on asi kontrolli all ja olen sellest üle saanud. Küll aga on mul siin igasuguseid naljakaid asju vahepeal juhtunud, mida ma siia ei kirjuta, sest muidu poleks mul millestki raamatut kirjutada.


Homme lähen Markusega päevaks Porvoosse loodust nautima. Oeh. Mõnus!

* "Mis loeb maailma mastaabis üks kollane kass." Miski, mis mu ema mulle eile ütles ja mis pani mind väga mõtlema. Et ma ära ei unustaks. Maailma mastaabis - üks kollane kass.