Mõtlesin, et ma kirjutan sulle. Kas sinu meelest on naljakas kui ma tulen koju juba viimased nädal aega iga päev ligumärjade jalgadega, nii et sokist võib terve tassitäie vett välja pigistada ja et isegi see kumm, mis peaks hoidma sokki üleval, ei ole kuiv? Või on sinu meelest humoorikas näha kümneid nohuseid ja köhaseid inimesi? Või hoopiski naudid seda, et ma ei suuda ärritumata vaadata aknast välja ja näha seda halli (mis minu mäletamist mööda läheb veel hullemaks, mida rohkem sügise poole liigume) ja mõelda, et ma ei suuda, ei taha, ei kannata seda kuradi ilma?
Eile proovisin sinuga käsikähmlusesse astuda, sest sa saatsid taeva poolt alla jälle mingit mõttetut jama, mis polnud päris vihm ja polnud päris mittevihm ka. Igal pool oli veeaur ja udu ja mingit ollust sadas taevast alla. Umbes sellist, et osad inimesed käisid küll vihmavarjudega, aga minu meelest oli see mõttetu, sest õhk oli nii niiske, et vihmavarjust poleks olnud mingit kasu. Igatahes, oled sa üks igavene vuss mees, sest piksenooli tulema ei hakanud kui ma rusikaga sinu poole vibutasin. Ja kui sa tahaksid end välja vabandada sellega, et targem annab järele, siis sellesse ma ei usu, sest kui sa tahad tark välja päista, siis oleksid juba ammu lõpetanud selle pa*a alla saatmise!
Ja selle kuradi si*a ilma pärast tunnen ma end kogu aeg nii väsinuna, silmad ei taha lahti püsida ja mõte ei tööta. Tahan värskust ja selget taevast ja päikest!!!!
1 kommentaar:
nõustun! :D
Postita kommentaar