sünnipäev ja soome elu

Hei!

On juhtunud minuga ka selline lugu, et olen nüüd saanud 22. Sünnipäeva hommik ei olnud just paljulubav, ärkasin üles peavaluga, mis ei jätnud mind kordagi päeval maha.. ning esimese kaardi asemel oli mu postkastis kiri mu kursavennalt, et ma KINDLASTI ei unustaks maksta tema arvet 27 EURiga, sest ta peab just minu sünnipäeval minema oma sõpradega Tallinnasse. Ega mul ei olnud kahju seda maksta, aga lihtsalt, mul oli sel päeval palju tegemist ja see, et ta oli nii kindel, et ma seda maksmata ei jäta, näitab kas seda, et ma jätan kas ülilolli või ülivastutustundliku inimese mulje talle. Aga noh, eks see selgub millalgi hiljem.

Siis aga läks päev palju ilusamaks - sain selliseid õnnitlusi sellistest kanalitest, mida poleks osanud isegi unes näha. Õnnitlejaid oli selline aukartust äratav hulk, et ossa pime. Koristasin siin.. ja üritasin kooki küpsetada, millega aga feilisin täiega, sest mu inglise toanaaber oli mingisugust rukkiroovjahu või ma ei tea mida ostnud, igatahes, kook ei paisunud üldse ja oli kivikõva. Aga õnneks ma ei ole loll ka, sest lõikasin selle kivikõva koogi väga väikesteks tükkideks ja sellest ajas peale kutsusin neid oma sünnipäeva küpsisteks.

Õhtul saabusid külalised ja tuju läks veel toredamaks. Ma ei tahtnud neilt mingisuguseid kinke, aga ütlesin, et kui nad saaksid mulle kaardi teha, siis oleksin kõige õnnelikum inimene maailmas.. ja ma sain NIII ilusaid isetehtud kaarte, et tahtsin kogu aeg nutta. Rääkimata sellest, et ma sain igasuguseid toredaid kingitusi ka veel.. kõige toredam oli vist see, kui nad tulid lauluga teisest toast, juustukoogiga, millel oli 22 küünalt südamekujuliselt peal... ja keskel oli S täht:) ja nad laulsid esimese salmi inglise keeles ning teise salmi nii, et igaüks laulis oma maa keeles ja külalisi oli siin: Hispaaniast, Singapurist, Jaapanist, Soomest, Eestist, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Türgist.. loodan, et kedagi ära ei unustanud, aga see oli fantastiline kogemus!

Pärast mõningaid jooke läks seltskond aina lõbusamaks ja nalja sai ikka täiega.. kõik jäid peoga väga rahule ja niisamuti minagi.

Järgmisel päeval olid siin veel mu kursakaaslased Fusayo ja Markus ning otsustasime, et ei tohi sellist kena päeva raisku lasta ja otsustasime, et läheme õhtul Markuse juurde õhtusöögile. Siis sain teada veel oma ühe sünnipäeva-üllatuse, milleks olid tasuta piletid Eesti 27.09-30.09, kingi tegi mulle Fusayo oma soome sõbranna Kristiinaga.. ma olin nii õnnelik, et saan üllatada oma vanemaid ja sõpru (sest mu emmel on sünnipäev päev pärast mind, nii et sain teda õnnitlema minna)

Õhtusöök oli Markuse juures väga kena, ta elab ühe järve kõrval ja siis õhtul läksime järve äärde, panime teki maha ja vaatasime tähti ja lihtsalt olime... pärast sellist mõnusat lõõgastavat olesklemist tulin koju ja hakkasin asju sättima, sest juba hommikul vara pidin olema sadamas.

Eestis oli tore, üllatasin oma vanemaid ja ka isegi sõpru päris korralikult. Sain ka natuke jonnida ja toriseda, sest emakeeles ja turvalises keskkonnas on seda oluliselt lihtsam teha kui siin:D

Ja nüüd olen tagasi Helsingis.. ja on aeg hakata õppima, sest olgem ausad, asi tõotab tulla päris hull. Teen siin aineid, Tartust aineid ja ühtlasi pean alustama oma bakatööga, sest tahan kevadel nii väga lõpetada, et te ei usu seda mitte kunagi KUI väga. Sest järgmisel suvel hakkab minu elus üks uus etapp pihta, mille pärast on mul iga päev liblikad kõhus... aga see on võimalik ainult siis, kui lõpetan ülikooli.

Tahtsin veel rääkida oma toanaabritest, kellega saab sellist nalja, et ei usu ise ka ära. Eriti mu Singapuri toanaaber Lisa, kellest ma võiksin lausa kirjutada naljaraamatu. Need naljad muidugi ei tähenda, et ma naeraksin tema üle, sest tegelikult on meil koos väga väga tore... ja mul on toanaabritega hirmsamal kombel vedanud (nagu Tartuski, mul ikka läheb hästi), kuigi kui meid kolmekesi koos nähakse, siis on kõigil suur üllatus. Jo on oranžde, peaaegu vööni ulatuvate rastapatsidega vegaan, kellel on iga asja kohta väga tugev oma arvamus, Lisa on pisike asiaat, kellel on kogu aeg külm, ta emakeel on singlish, nii et vahepeal ma ei saa aru, mida ta räägib, kuigi inglise keel on ta emakeel. Ja noh, siin me oleme nii.. enamasti kõht kõigil kõveras.. ja umbes 90% naljadest on tingitud seiklustest, mis juhtuvad meie pisikese Lisaga:)

aga mis mu sissekande mõte oli? tahtsin lihtsalt öelda, et elu on jälle tore. Vahepeal on natuke raskem... aga see on ikka uskumatu KUI häid inimesi siin maailmas on.

ja.. paistab, et ka täna on tulemas ilus õhtu, sest mind kutsuti jälle järve lähedale korterisse õhtusöögile. üüü:D