Igatahes, oli meil selle pühapäeva plaan muretseda endile fondüükomplekt ning õhtut gurmaanitsedes mööda saata. Otsustasime, et lähme kesklinna, sest seal on rohkem erinevaid kodutarvete poode ja küll me ilusa komplekti ka leiame. Mõeldud - tehtud!
Läksime siis linna... nagu ikka, käisime käest kinni ja enamasti ikka naersime. Vahepeal põikasime ka mõnda putkasse sisse, et osta kas nätsu või šokolaadi või limonaadi. Mina muidugi taaskord ei suutnud valida, mida ma juua tahan ning lõpuks võtsin endale vee (sest olime hästi kavalad, tema läks järjekorda juba siis, kui me poodi sisse läksime ning mina pidin endale puuvilja-smuuti valima.. aga ma ei osanud üksi valida ja siis mul juba oli silme ees nii kirju.. et lõpuks pidin vee võtma, sest maksmiskord oli juba härrani jõudnud).. ja hiljem ikka tükk aega arutasime, et kuidas ma selline valimishäiretega inimene olen. No ja vahepeal muidugi käisime ka umbes viies erinevas kodutarvete poes, aga me ei leidnud endale sobivat fondüükomplekti. Seal oli küll päris palju neid, aga ma tahtsin sellist, mis oleks küünlaga, mitte selle põlemisvedelikuga..
Kui me olime juba mitu tundi kesklinna poodides ringi käinud ning sobivat komplekti ikkagi ei leidnud, otsustasime, et lähme IKEAsse. Mul oli juba varem välja valitud ühed klaasid ka, mis ma sealt osta tahtsin, nii et sinna minek tundus päris hea mõte olevat. IKEA on üsna kaugel kesklinnast, nii võtsime ette 20 minutilise metroosõidu. IKEAs vaatasime ka erinevaid sisustuselemente, et mida me oma uude koju tahaks jne jne, aga normaalset fondüükomplekti me muidugi ei leidnud. Tegelikult leidsime küll ühe, aga see maksis 40euri ja oli nii ilus ning me oleks seda endale hirmsasti tahtnud, aga leidsime, et seda ei ole mõtet praegu osta, sest ta ütles, et kui siit välja kolime, siis tema küll ei hakka seda kaasa võtma. Et kui me praegu millegi ostame, siis jääb see meist siia majja maha.. ja ei ole mõtet 40 euri niisama magama panna (küünlaga fondüüseti saab isegi 10 euri eest ma arvan), aga et koledat fondüükomplekti ei ole ka mõtet osta. Valisin siis oma klaasid välja.. tema arvas, et peaksin ostma ainult ühe, et ma saaks sealt teed ja kohvi juua, aga mina arvasin, et ostame ikka kaks, sest siis saame koos hommikukohvi juua suurtest latte-klaasidest.
No ja siis maksime oma ostud ära, ostsime veel mitut sorti küünlaid ja rootsi maiustusi.. ja siis käisime IKEA kohvikust läbi (mis on ka alati paras nali mu jaoks), sest mul oli tulnud seninägematu isu jäätise ja/või jäätisekokteili järele. Jõudsime kassasse, ja härra küsis, et kumba sa nüüd siis tahad.. ja mul oli:"appi, ma ei tea!". Ilmselt kasvatuslikust eesmärgist ajendatuna ostis ta mulle mõlemad... mul muidugi nalja kui palju, sest see ei ole ju tegelikult päris normaalne, et inimene kõnnib tänaval, vasakus käest limpsib jäätist ning paremast käest rüüpab jäätisekokteili peale.
No ja siis ma olingi seal jälle nii ülierutunud ja segases meeleolus ja jutustasin ja jutustasin ja jutustasin. Tema kandis ostukotti ja ma isegi ei tea, mis ma talle seal kõik ära rääkisin. Vahepeal inglise keeles ja siis eesti keeles ja muidugi keksisin ma ühest teeäärest teise ja võisin natuke napakas välja näha.. ja siis ta üks hetk ütles mulle, et:" kallis, teeme nüüd nii, et ma ei kuula sind natuke aega" mul oli et hahaha, fain. Aga jutustasin ikka edasi.. jõudsime siis metroopeatusesse ning tuli üks metroo. Härra hakkas kiirel sammul metroo peale kõndima ning ma ütlesin talle:"See on vale metroo." Tema aga jätkas kõndimist ka siis kui olin veel 2 korda talle seda öelnud. Jõudsime siis metroo peale ja ta ei jõudnud korralikult veel rõõmustamagi hakata, et küll nüüd alles läks hästi, kui ma ütlesin talle, et "vabandage härra, see on vale metroo". Tema:"mida sa ütlesid?" Mina:"ma olen sulle neli korda öelnud, et see on VALE METROO". Jummel, kus siis hakkas meil kiire, hüppasime metroost välja, aga kuidagi juhtus nii, et tema käes olnud kott jäi metroouste vahele ning meie ostetud klaasidest jäi terveks vaid üks. Meil muidugi nalja kui palju ning seejärel ütles ta, et ta enam kunagi ei tee nii, et ütleb mulle, et ta mind enam ei kuula.
Tulime õhtul koju, selja taga mitmetunnine shoping, kust tulime tagasi hunniku küünalde, maiuste ja ühe klaasiga. Siis läksime veel toidupoodi, kust tulime tagasi nii, et tal oli umbes 20kg toidukraami seljas ning mina kõndisin peaaegu käed taskus koju (tegelikult oli mul käes maitseainepotike - nagu lilleneiu olin)...
ja siis jõime teed ja tegime süüa ja olime väsinud..
Millalgi peaks minema fondüükomplekti ostma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar