Tore on.

Nii see elu on ja nii ta käib.

Kolmapäeva ja neljapäeva öösel olin tööl. Reede hommikul tulin töölt koju ja panin äratuskella kella 11-ks, sest Pätu pidi mulle helistama ja minuga kooli minema, aga seda ta ei teinud. Sõpru on lihtne unustada, eks?
Las ta olla siis, vähemalt oli mulle jäänud alles veel Poku, kes lubas mind viia kurssi koosviibimisega Potsu juures. Kella kaheksani õhtul ootasin, siis läksin Tartu. Sõpru on tõesti lihtne unustada.

Reede hilisõhtul olime kiisupojaga kahekesi ja laupäeva hommikul harjutasime valssi.

Laupäeval läksime Emajõe suursoole, Karini sünnipäevale. Parvetasime ja kesk jõge oli pidumaja, kus sai nalja ja tralli ja suitsukala ja stritslit ka:) Tore oli. Natuke rutiinist välja ja üldse, nalja sai.

Vigastused, apsud:
Kukkusin Emajõkke, mutta: ühe korra
kukkusin Emajõel oleva kanuupõhja pikali:ühe korra.
jäin häbisse, sest ma ajavat rumalat juttu: ühe korra
läksin hüsteeriasse tagasitulekul, ning astusin autost välja ja solvasin ürituse korraldajat: ühe korra.

Põhimõtteliselt, tagasitulek oli, nagu ta oli, läksin oma õigustamisega liiga hoogu ning kaotasin enesevalitsuse. Õnneks oli kohal minu kiisu, kes lohutas mind ja tõi maapeale tagasi. Kõikide kannatajate ees palun vabandust.

Tulime koju ning läksime juba kell 20.30 magama.

Hommikul valutas pea, aga läksin kooli ikkagi. Kiisu oli kodus ja ootas mind.

Täna hommikul ärkasime jälle kell 5.55 ja tegime oma iganädalase teisipäevahommikuse reisi.

Kurk on valus ja pea valutab ja tegelikult on mul natuke halb tuju ka.

Miks, ma ei tea.
Võib-olla sellepärast, et ma olen haige.
Võib-olla sellepärast, et ma tunnen, et ma olen kõigist nii kaugele jäänud.
Võib-olla sellepärast, et ma näen nii kahvatu ja ümmargune välje.
Võib-olla sellepärast, et Koit läks täna jälle minema ja ma olen harjunud olema Tema kõrval.
Võib-olla sellepärast, et mul on mingi vaimse stabiilsuse puudulikkus käsil.
Võib-olla sellepärast, et ilm on nii nukralt hall.
Võib-olla sellepärast, et ma olen täna väga väsinud.
Võib-olla sellepärast, et ma olen suureks saanud ja pean oma aega jaotama nii nagu ma seda ei oska.
Võib-olla sellepärast, et mul on homme ainuke vaba päev tööst ja koolist ja ma ei tea, kuidas seda kasutada.
Võib-olla sellepärast, et mulle tundub, et kõik on nagu korras ja samas valesti ka.
Võib-olla sellepärast, et mul on koguaeg magusaisu ja ma sõin eile üle 3000kcl sisse lihtsalt maiustustega.

Võib-olla sellepärast, et mind häirib, et ma nii egoistlik olen.