Umbes kaks nädalat tagasi läks meie pesumasin katki. Sellest, et masinaga midagi on juhtunud, andis kõigepealt märku asjaolu, et kui peale pesumasina oli sisse lülitatud veel küpsetusahi või mikrolaineahi, läksid meie korgid läbi. Arvasime, et asi on lihtsalt selles, et nende masinate koostöötamine tekitas meie elektrivõrgus ülekoormuse (olgugi, et olen elektriku tütar, ei tea ma neid õigeid termineid, nii et pardon my French).
Arvasime, et on targem mitte kasutada veekeetjat või teisi lühikest aega, kuid suurt elektrikoormust nõudvaid seadmeid samal ajal, kui pesu peseme. Sellel meile pealtnäha targal mõttel ei olnud aga suurt kasutegurit, sest masin tegi trikke edasi. Pesu ei olnud puhas ja masinast välja võttes olid riided kõik läbimärjad. Ühel heal päeval arvasin, et äkki oleks tark mõte proovida manuaalselt tsentrifuugiprogrammi uuesti käima panna. Nii tegingi ja igaks juhuks jäin masina juurde vaatama, et mis ta siis nüüd teeb. Ja kujutate pilti, peale hirmsamat moodi kolisemise see masin midagi muud ei teinudki! Hääl oli selline, nagu ta teeks kõvasti tööd ja muudkui askeldab nende riietega, aga tegelikult seisis trummel täitsa paigal. Selleks ei pea eriti tark olema, et mõista, et ilmselt ei olnud see trummel sentimeetrigi võrra liikunud kogu pesuprogrammi vältel ning pärast selle fakti tõdemist ei olnud pikalt vaja mõelda, et miks riided pärast pesemist just liiga puhtad polnud.
Otsustasime, et ostame uue pesumasina. Või, mitte just uue, vaid kasutatud, aga meie majapidamise mõttes uue. Nagu siinmail ikka kombeks, võttis asjal sabast kinni haaramine natuke aega ja täna oli siis see päev, kui kapist viimased puhtad teksapüksid jalga said tõmmatud ning erinevatele pesumasinamüüjatele helistatud. Leidsime väidetavalt heas töökorras oleva pesumasina, mille hinnaks oli kõigest 35euri. Mees, kellele helistasime, lubas masina 20euri eest meile ka kohale toimetada. Leidsime hinna sobiva olevat ning jäime oma uut pesumasinat ootama. Umbes tunni aja pärast jõudis masin meie maja ette, viisime ta pesukööki ning maksime mehele, kes masina kohale toimetas. Jätsime talle veel nö "jootraha", 2euri, et ta aitas meil masina õigele kohale lükata.
Eesrindliku perenaisena tõttasin meie magamistuppa ja sorteerisin välja riided, mille puhtakssaamine meie peres kõige olulisem oleks. Samal ajal askeldas mu härra masina kallal ning ühendas selle paika. Ladusime siis koos riided masinasse, valasime pesuvahendit, valisime õige programmi ning vee temperatuuri, sulgesime pesumasina ukse ning vajutasime nuppu, mille vajutamise tagajärjel oleks pidanud masin tööle hakkama. Mida aga ei juhtunud, oli see, et see pesumasin üleüldsegi mingisugust töötamise märki oleks näidanud, peale selle, et tuluke, mis näitab masina töötamist, põles säravpunaselt. Minul oli muidugi nalja kui palju, kui sõber oli masinat sisse ja välja lülitanud juba 20 korda. Helistasime sellele mehele ning ta ütles, et tuleb homme tagasi ning proovib ka ise seda masinat tööle saada ning kui tal ei õnnestu see, siis saame oma raha tagasi. Loodan, et kõik läheb hästi ja et meid üle ei lastud.
Pesu ikka pesemata, hakkasime Internetist uut masinat otsima ning leidsime "suurepärase" pakkumise ühelt vanaproualt. Eesti keeles võiks see pakkumine välja näha umbes nii: "ÄRA ANDA PESUMASIN! Mul on kodus kaks pesumasinat, kuid mõlemal neist on väike viga küljes. Esimese pesumasina juhe on katki ning teisel ei tööta trummel. Kes oskab ühe neist ära parandada, saab teise tasuta endale!" Mõtlesin kohe, et milline suurepärane idee! Meil on ju samamoodi, peaks ka samasuguse kuulutuse tegema, sest muidu peaksime maksma, et vanadest pesumasinatest lahti saada, aga sellisel juhul tuleks keegi siia, parandaks ühe masina ära ning teisest saaks lihtsalt lahti. Kahjuks aga arvan, et keegi ei tuleks sellise kuulutuse peale.
Aga kui rikkust võiks pesumasinates mõõta, siis on meie pere üle kesmise rikas, sest meil seisab pesuköögis tervelt kaks masinat! Külmkappe on meil ka kaks ja jalgrattaid majapidamises lausa KUUS (rääkimata jalgratta-surnuaiast meie tagahoovis, kus on neid umbes-täpselt 20-ringis, aga sellest mõni teine kord).
Arvasime, et on targem mitte kasutada veekeetjat või teisi lühikest aega, kuid suurt elektrikoormust nõudvaid seadmeid samal ajal, kui pesu peseme. Sellel meile pealtnäha targal mõttel ei olnud aga suurt kasutegurit, sest masin tegi trikke edasi. Pesu ei olnud puhas ja masinast välja võttes olid riided kõik läbimärjad. Ühel heal päeval arvasin, et äkki oleks tark mõte proovida manuaalselt tsentrifuugiprogrammi uuesti käima panna. Nii tegingi ja igaks juhuks jäin masina juurde vaatama, et mis ta siis nüüd teeb. Ja kujutate pilti, peale hirmsamat moodi kolisemise see masin midagi muud ei teinudki! Hääl oli selline, nagu ta teeks kõvasti tööd ja muudkui askeldab nende riietega, aga tegelikult seisis trummel täitsa paigal. Selleks ei pea eriti tark olema, et mõista, et ilmselt ei olnud see trummel sentimeetrigi võrra liikunud kogu pesuprogrammi vältel ning pärast selle fakti tõdemist ei olnud pikalt vaja mõelda, et miks riided pärast pesemist just liiga puhtad polnud.
Otsustasime, et ostame uue pesumasina. Või, mitte just uue, vaid kasutatud, aga meie majapidamise mõttes uue. Nagu siinmail ikka kombeks, võttis asjal sabast kinni haaramine natuke aega ja täna oli siis see päev, kui kapist viimased puhtad teksapüksid jalga said tõmmatud ning erinevatele pesumasinamüüjatele helistatud. Leidsime väidetavalt heas töökorras oleva pesumasina, mille hinnaks oli kõigest 35euri. Mees, kellele helistasime, lubas masina 20euri eest meile ka kohale toimetada. Leidsime hinna sobiva olevat ning jäime oma uut pesumasinat ootama. Umbes tunni aja pärast jõudis masin meie maja ette, viisime ta pesukööki ning maksime mehele, kes masina kohale toimetas. Jätsime talle veel nö "jootraha", 2euri, et ta aitas meil masina õigele kohale lükata.
Eesrindliku perenaisena tõttasin meie magamistuppa ja sorteerisin välja riided, mille puhtakssaamine meie peres kõige olulisem oleks. Samal ajal askeldas mu härra masina kallal ning ühendas selle paika. Ladusime siis koos riided masinasse, valasime pesuvahendit, valisime õige programmi ning vee temperatuuri, sulgesime pesumasina ukse ning vajutasime nuppu, mille vajutamise tagajärjel oleks pidanud masin tööle hakkama. Mida aga ei juhtunud, oli see, et see pesumasin üleüldsegi mingisugust töötamise märki oleks näidanud, peale selle, et tuluke, mis näitab masina töötamist, põles säravpunaselt. Minul oli muidugi nalja kui palju, kui sõber oli masinat sisse ja välja lülitanud juba 20 korda. Helistasime sellele mehele ning ta ütles, et tuleb homme tagasi ning proovib ka ise seda masinat tööle saada ning kui tal ei õnnestu see, siis saame oma raha tagasi. Loodan, et kõik läheb hästi ja et meid üle ei lastud.
Pesu ikka pesemata, hakkasime Internetist uut masinat otsima ning leidsime "suurepärase" pakkumise ühelt vanaproualt. Eesti keeles võiks see pakkumine välja näha umbes nii: "ÄRA ANDA PESUMASIN! Mul on kodus kaks pesumasinat, kuid mõlemal neist on väike viga küljes. Esimese pesumasina juhe on katki ning teisel ei tööta trummel. Kes oskab ühe neist ära parandada, saab teise tasuta endale!" Mõtlesin kohe, et milline suurepärane idee! Meil on ju samamoodi, peaks ka samasuguse kuulutuse tegema, sest muidu peaksime maksma, et vanadest pesumasinatest lahti saada, aga sellisel juhul tuleks keegi siia, parandaks ühe masina ära ning teisest saaks lihtsalt lahti. Kahjuks aga arvan, et keegi ei tuleks sellise kuulutuse peale.
Aga kui rikkust võiks pesumasinates mõõta, siis on meie pere üle kesmise rikas, sest meil seisab pesuköögis tervelt kaks masinat! Külmkappe on meil ka kaks ja jalgrattaid majapidamises lausa KUUS (rääkimata jalgratta-surnuaiast meie tagahoovis, kus on neid umbes-täpselt 20-ringis, aga sellest mõni teine kord).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar