Kiirus kuubis

Pilt ei ole postitusega kuidagi seotud, lihtsalt tahtsin teile oma ilusat valget ratast näidata.. täna kui käisime kanali ääres härraga piknikku pidamas, tahtis ta teada, et kas ma olen juba oma rattast pilti teinud ja oma vanematele näidanud. No ja nii tegingi pildi ja mõtlesin, et mis siin ikka kade olla ja jagan juba kõigiga.

Vahepeal on jälle nii palju juhtunud. Mul oli nädal aega siin külas Jaanika, kellega sai ikka kõvasti nalja tehtud ja veelgi enam falafele ja friikartuleid söödud. Mis tuletab mulle meelde, et pidin juba ammu tegema postituse hollandi toidu(ja muude alade)kultuurist. Aga ausalt, mul pole viimastel aegadel olnud mahti üldse arvuti taga istuda.

Vahepeal juhtus mul selline põnev lugu, et Šmiegel Šmirnoff ründas mind.. või noh, õigemini ma paitasin ja väntsutasin teda.. ja siis ta vaatas korra kõrvale ja tegin veel Jaanikale nalja, et Šmiegel Šmirnofil on täpselt selline nägu peas, et: "Oh, give me a break!" ja kui jõudsin selle lause lõpetada, siis hüppas ŠŠ mulle hammastega kätte kinni.. ja küüntega ka. Nii juhtuski, et sain endale vasaku käe pöidla siseküljele 2cm pikkuse hirmsasti veritseva haava (Šmiegel Šmirnoff oli nii hea tabaja, et tabas nagu naksti pöidla veresoonde) ja veel kaks väikest küünekriimustust ka. Pärast tuli ta mu käest vabandust paluma.. ja kuigi ma tahtsin ta peale kuri olla, ei suutnud ma, sest no... ta on ju ikkagi minu armas kiiiiiisu! Minu härral sõbral tuli kassi peale vihane olemine paremini välja, siiamaani küsib ta iga kord kui nad kokku põrkavad Šmiegel Šmirnofilt: "mida sa tegid Sälli käega??!"

Jaanikal oli muidugi siin väga interessant olla ka.. näiteks ühel hommikul ärkas ta üles selle peale, et toas oli meetrisuurune harakas, kes oli elutuppa lennanud köögiukse kaudu (meil on aken Šmiegel Šmirnofi tualetiskäimise puhuks alati lahti), aga välja soovis ta minna elutoa aknast, mis paraku oli kinni. Nii oligi, et lind lendas hirmunult toas ringi, oli teinud veel väikse kakakese elutoa söögilauale ning Jaanika pidi selle olukorraga toime tulema. Ütlen ausalt, et mina oleks selles olukorras ilmselt hirmu kätte ära surnud. HARAKAS!!! Mul oli juba siis paanika kui ükskord oli elutoa topeltakende vahel väike leevike.. tahtsin teda päästa, aga minu hirm tiivuliste ees on suurem kui garaaž, mis mahutaks kümmet mind ja vähemalt kaht rekkaautot.

No ja siis ühel õhtul hakkas Jaanika imelikult sügelema ja me arvasime, et äkki on võimalik, et ta sai elutoa diivanilt kirbud. On see võimalik, et seal on kirbud ja mujal majas mitte? Lugesime netist, et kassikirbud inimestele ei tule.. ja meil kellegil ei ole olnud selliseid punne. Igatahes kolisime ta siis minu kolossaalsesse ruumi (sõltumatute mõõtmistulemuste järgi on selle toa ruumala 6 ruutmeetrit - mõõtsime Jaanika kehapikkusega, mis on 1.82cm). No.. ja siin me siis magasimegi, nagu telklaagris.

Kooliga on lood nii, et teen juba vaikselt eksamiharjutusi.. need harjutused ei olegi nii rasked, midagi saab koha peal välja mõelda. Kuigi minu suuline hollandi keel võiks ikka oluliselt parem olla, sest ikka päris palju on hetki, kus ma ei saa aru, millest jutt käib (näiteks kui uudiseid kuulan). Samas aga minu kallis peiks ütles mulle, et ta on üllatunud, et ma juba nii hästi räägin. Ja viimast kontrolltööd lugedes oli ta väga üllatunud, et kuidas mul peaaegu üldse vigu pole nii rasketes lausetes. Mul muidugi kõrvad liikusid suurest rõõmust ja uhkusest.

PS. Hakkasin siin täna (päev pärast postituse kirjutamist) üle lugema, et mida ma siis siia olen kirjutanud ja endalegi üllatuseks märkasin et olin kirjutanud et mu toa RUUMala on 6m2.. vanasti, kui koolis käisin, siis teadsin, et ruumala on mahuühik ja et toa puhul räägime ikkagi PINDalast.. aga noh, keskkooli lõpetamisest on juba 5 aastat mööda läinud... oeh. lammas.