Olen tubli perenaine, rõõmuks oma mehele. Lõigun nii, et näppe lendab, küürin küüned verele.

Eile oli see imeline päev, mil tegin iseseisvalt õhtusöögi meie perele. Võiks tunduda, et mis selles nii imelist siis on, aga et kuna ma olen sellise peika pruudiks saanud, siis ei pea ma tavaliselt üldse süüa tegema. Nii oligi eile umbes kolmas kord selle aasta jooksul, mil ma üksinda meile mõlemale süüa tegin. Ja mis isegi veel olulisem, tegin esimest korda süüa lihaga! Ma kartsin, et kanafilee lõikumine võib väga ebameeldiv olla, aga ei olnudki... lihtsalt ei tohi mõelda, et mida sa teed.

Kui nüüd võiks jääda mulje, et ma olen ärahellitatud pirtspekk, siis tegelikult nii ikka ei ole. Sest süüa olen ma tegelikult selle aasta jooksul teinud küll, aga tavaliselt meie eelmistele majanaabritele, sest minu spetsialiteediks on erinevad supid (ka hernesupp, mis on minu peika meelest üks maailma õudsemaid asju). Ja et ma ise olin taimetoitlane, siis ma ei oleks selle peale tulnudki, et võiksin kunagi oma elus mingit sööki teha lihaga. Ja no... koos, kahekesi, oleme ikka väga palju süüa teinud. Ning mu sõbrad teavad, et süüa mulle tegelikult meeldib teha ja see tuleb päris hästi välja ka...

Kui mu peika õhtul koju tuli, ei suutnud ta ära imestada, et kas tõesti olen ma süüa teinud. Täitsa üksi. Ja lihaga! Ma tegin talle nalja, et ta ei pea igavesti seda Al Bundy elu elama, et ma olen kodus, kõlgutan jalgu diivanil ja et tema võib sellest ainult unistada, et ma midagi talle süüa pakuksin. Igatahes minu kana-vormiroog-üllitis maitses talle väga.

Homme hakkab pihta jälle uus töönädal ja nii olemegi siin mõnusalt kodus laiselnud (eile tegelikult oli koristuspäev ja nädala toiduvarude muretsemise päev), pikka hommikusööki pidanud ja tundub, et täna käib siin üks lõpmatu kohvijoomine ja diivanil lösutamine. No, vahepeal oleme ikka asjalikud ka olnud.. see tähendab, et peamiselt tema. Et meil ei ole uues kodus veel pesumasinat, pesi ta meie riided puhtaks ja mina käisin juures vahepeal tarka nägu tegemas ja et ta ei tunneks, et ta on ainus inimene siin majas, kes midagi teeb, siis otsustasin, et pesen meie prügikasti puhtaks. See ei olnudki must, aga no - midagi pidin ju tegema, et ikka hea perenaine olla!

Ja nüüd olen üksi kodus, sest mu peiks arvas, et ma olen nii hea tüdruk olnud, et olen ära teeninud ühe koogi ja ta läkski siinset kondiitriäri otsima (või midagi, mis tänasel pühapäevasel päeval avatud oleks).... ja mina ei kurda. Panen edaspidiseks kõrva taha, et tuleks tihemini härrat õhtusöögiga üllatada.