maailma kõige teistmoodi jõulud

Ma olin kindel, et need jõulud tulevad teisiti ja mis ma oskan öelda - nii oligi! Esimest korda elus ei olnud ma jõulude ajal Eestis - juba see on eriline ja teistsugune. Varem on olnud nii, et isegi kui ma ei ole olnud vanematekodus jõulude ajal, olen ikkagi olnud Eestis ja siis esimesel või teisel jõulupühal saanud olla perekeskis.

Tänasel päeval on olnud minu pereks mu keeltekool, kus olime vaid viiekesi - üks naine Türgist ja üks poiss Ghanast ja Alizod Usbekistanist ja mina ning otseloomulikult meie kõige armsam õpetaja, Herma. Hermaga seoses on mul ka üks vahva ja südantsoojendav lugu rääkida. Nimelt, kõik teavad, et ma olen temast äärmiselt vaimustatud, aga ma ei osanud arvatagi, et see on kahepoolne. Täna, kui õpetaja hakkas meile koolipäeva lõpus häid pühi soovima, surus ta kõigi kätt ja soovis oma soove.. ja kui tuli minu kord, siis ütles ta teistele: "Ärge pange pahaks, aga Sälli on justkui mu oma laps." ning seejärel musitas mind mõlemale põsele ja kallistas nii, et mu ribid raksusid. See tegi mind nii rõõmsaks! Minu Herma! Oeh, ta on nii nunnu õpetaja, et te ei kujuta isegi ette!

No ja siis oli täna minu pereks veel kaks kassi (tegelikult kolm, sest mul on ju veel minu kass ka!), Bronx ja Brandy. Lugu, kuidas ma kassimammaks sain, on järgmine: Annabelle ja ta ema läksid Singapuri 10. detsembril ja mul hakkas töö juurest puhkus. Paar päeva tagasi helistas mulle Annabelle isa ja küsis, et kas ma oleksin nõus nende kasse toitma, et ta tahaks ka Singapuri sõita. Kõhklemata võtsin selle tööpakkumise vastu, sest:
a) need kassid on niiiiiii armsad!,
b) olgem ausad, mul on raha vaja,
c) oma osa on selles ka sellel, et ma ei tahaks seda peret alt vedada, sest siiski siiski on nemad mu leivaandjad ja ma pean end heas nimekirjas hoidma.

Ja veel, tegelikult isegi kõige tähtsam on see, et täna oli minu pereks minu kallis sõber ja Bart ja minu oma kass. Kui tulin kassimammatamisest tagasi koju, siis pidi minu kallis kuskile minema (nagu hiljem aru sain, siis poodi) ning veetsin aega oma kiisukesega ja MSN-is vesteldes. Kui härra poest saabus, siis sain teada, et sel aastal pole mingit sea- ega kalkunipraadi (mitte et ma liha sööksin või nii), vaid sööme valgehallitusjuustu ja pestot ja erinevaid snäkke (ja otseloomulikult oli seal toidukotis veel tuhat teist asja). Istusime siis kolmekesi elutoa laua taga, lasime snäkkidel hea maitsta. Bart oli hommikumantlis, minu sõber sulejopes ja minul oli müts peas. Küünlad põlesid ja olid nagu peaaegu jõulud, aga ei olnud ka. Tuju oli hea ja meel oli rõõmus, aga nii on siin igal teisel päeval, ei ütleks, et oleks olnud teistmoodi kui tavaliselt.

Hiljem läks Bart oma tuppa ja meie kuulasime erinevaid jõululaule, alustades meie lemmikutest ning siis panin käima ka üllatusloo, "Rudolph the red nose reindeer". Kes veel ei tea, siis mul on väga huvipärane nina, mis natukenegi külmemasse keskkonda sattudes läheb punaseks ja külmaks ning selle ninaga võiksin vabalt olla Rudolph. Vähemalt minu härra meelest. Et aga ükskord juhtus nii, et ta kogemata ütles Rudolphi asemel Bruno, siis sellest ajast peale kutsutakse mind kogu aeg Brunoks. Eriti võib kuulda sõna: "Bruno!!!" siis, kui ma tahan õues talle põsele musi teha ja siis mu nina läheb vastu ta põske. Oeh, igatahes ma leian, et see on armas, kuidas minust on aegamööda saanud Brunts.

No ja siis olimegi elutoa laua taga kahekesi, kuulasime jõululaule ja justkui olid jõulud ja justkui ei olnud ka. Aga noh, ma olen nüüd peaaegu hollandlane ja hollandlaste jaoks ei olegi jõulud NII olulised, sest siin on ju Sinterklaas. Ja et ma ei ole eriline jõuluinimene niikuinii, siis leidsin tänased teistsugused jõulud üsna huvitavad olevat.

Homme läheme Joakimi tüdruku juurde jõuluõhtusöögile (siin on jõulud 25.dets) ja ülehomme lähme itaalia restorani sööma.

Aga järgmisel aastal olen jõulude ajal Eestis! Emme ja issi ja vennaga. That's for sure!

Häid jõule kõigile! Rahulikku aega ja armastust täis südant! Ja lumememmesid ja -ingleid. Ja kõike muud head!