esmaspäev, jaanuar 31, 2011

what i've learned from you...

Hiljuti märkasin, et tunnen, et olen palju julgem, kui minu sõber on läheduses. Miskipärast on mul selline tunne, nagu oleks ta Superman. Noh, et kui olen temaga koos, siis ma ei pea mitte midagi kartma, tema on alati mu selja taga. Ja siis mõtlen ka seda, et ilmselt olen temaga koos palju abitum kui üksinda, sest alati on mul vaja abi, et ta mul aitaks asju tassida ja piimapakki avada ja kassitoitu kapi otsast kätte saada.. või noh, ma ei küsi abi, aga ta ise näeb, et ma olen omadega jännis ja tuleb alati hea meelega mind hädast välja aitama. See on nii hea, et tal on silmad alati igal pool ja näeb, kui ma mõne tegevuse juurde natuke liiga kauaks olen askeldama jäänud...

Ja siis mõtlesin ka selle peale, et tegelikult on ta mulle NIIII palju õpetanud.. siit mõned näited:
* ma ei tohi oma jooki järelvalveta jätta. Ei, ärge saage valesti aru, ta ei ole mulle joogi sisse midagi sokutanud.. aga ükskord oli nii, et käisime kontserdil ja ta oli ostnud mulle klaasi koorelikööri, mida ma seal rahulikult limpsisin. Mingil hetkel oli tal vaja minna parkimisautomaati raha juurde panema ning mina läksin tualetti nina puuderdama ja kui ma tagasi tulin, siis oli tema juba tagasi jõudnud ja mind ootas üks kuri pilk. Nimelt on ta vist veendunud, et kõik inimesed tahavad mind uimastada ning on ka mind teinud nüüd üsna paranoiliseks. Igatahes, siin pidid sellised asjad tihti juhtuma, et tüdrukutele pannakse joogi sisse mingeid drooge. Mina oma jooki ei jäta enam kunagi ilma järelvalveta.
* ma ei tohi nii usaldav olla. Ka sellega on nii, et ta arvab, et usaldan inimesi liiga kergelt ning usun neist parimat. Inimesed pidavat olema salakavalad ning enamasti ikka üritavad nahka üle kõrvade tõmmata. Ma loodan ikkagi, et inimesed on ilusad ja head.. aga olen natuke ettevaatlikum ka.
* ma ei tohi nii pehmeke olla ja lasta endale igasuguseid asju ütelda. Sellega on nii, et päris tihti tunnen ma, et keegi on mulle ülekohut teinud ja siis ma olen õnnetu, aga õigel ajal ei ole ise osanud suud lahti teha. Ja nüüd ma olengi saanud siin viis viimast kuud koolitust, et kuidas mingis olukorras enda eest seista. Täna näiteks oli meil köögis intsident ühe majanaabriga, kus ta pidas vajalikuks märkida, et tema peseb viimasel ajal rohkem nõusi kui mina. Kusjuures täna päeval pesin ma järjekordselt terve maja nõud, aga ilmselt ei pannud seda keegi tähele, sest mina ei lähe teiste ustele koputama, et vaadake, kui tubli ma olin, pesin kõik nõud. Ma ei osanud midagi muud talle selle peale kosta kui, et ärgu siis söögu nii palju, et terve kraanikauss ta nõusi täis on, sest mina ei ole selles süüdi, et kui nad süüa teevad, siis on vaja kasutada kaht panni, kolme potti, viit kaussi ja veel hulganisti lauanõusid. Majanaaber oli enam kui üllatunud, sest tavaliselt ei ütle ma tema vingumise peale midagi ning hiljem isegi vabandas. Ega ma ei olnudki väga pahane, aga lihtsalt närvi ajab, kui keegi ei pane tähele minu panust selles majas. Aga uhke olin ka enda üle, et ma suutsin enda eest seista ilma selleta, et härra mu selja taga oleks olnud.
* ma pean oma rahaasjade üle hoidma paremat kontrolli. Tihti on nii, et Annabelle vanemad unustavad mulle õigel ajal ülekande teha ning siis ma ei saa aru, kas nad on kõikide hoidmiste eest ikka korralikult maksnud. Mul ei ole Internetipanka ka, et seda kontrollida ning automaadist ei näe viimaseid tehinguid. Igatahes ütles mu kallis sõber mulle, et mul on vaja märkmikut, kuhu panen kõik oma töötunnid kirja ning saadud raha. Kuigi tema meelest ei ole mu palk üldse mingisugune palk, ei kannata ta mõtet sellest, et keegi mind üle võiks lasta.


Ja noh.. neid asju on tegelikult veel ja veel.. sest üsna tihti kuulen ma sellist lauset: "and lesson for today is that..." Ja teate.. kuigi need asjad tunduvad kõik nii iseenesestmõistetavad, on nii hea, kui on olemas keegi, kes tuletab selliseid asju meelde ja valvab su seljatagust.

PS. Aga noh, on ka palju muid asju, mida ta mulle siin on soovitanud - näiteks ei taha ta, et ma käiksin väljas ilma pipragaasita taskus, sest ta kardab, et keegi võib mind rünnata kui ma üksi töölt tulen. Samuti ei meeldi talle, kui mul on käe ümber patsikumm, sest ta arvab, et mul jääb siis veri seisma. Ja ma pidin oma voodi ühe seina juurest natuke eemale lükkama, sest ta kartis, et äkki mu juuksed lähevad seinakontakti ja et siis on minuga kööga. Et noh - sellised asjad. Aga ma saan aru, ta lihtsalt muretseb mu pärast ja tahab, et minuga oleks kõik hästi.

Ja see on hea:)

Kommentaare ei ole: