ärahellitatud plika?

Eile unustasin rääkida sellest, et lisaks kõigele muule tekkis mul nendest puhastusvahenditest näole allergiline reaktsioon. Vasak põsk ja lõug oli punane ja täppe täis. See meenutas mulle end peegelpildist siis, kui läksin pärast postituse tegemist hambaid pesema.

Hommikul küsis mu kallis, et kas ma ikka tahan sinna tagasi minna.. et ma ei peaks seal töötama, kui see mulle sellist stressi ja füüsilist piina valmistab. Ütlesin, et ega ma mingi nõrguke pole ning väntasin tugevat vihmasadu trotsides oma hotelli poole.

Täna aga selgus, et seal hotellis on nii mõningaid asju, mille kohta tööagentuurist mulle midagi ei öeldud. Näiteks on toateenijal aega tubade koristamiseks ütleme et 13.30ni. Kui koristad kauem, siis on see su oma probleem - palka saad ikkagi ainult selle ajani, mis paberil kirjas on. (Eile töötasin kella viieni, aga makstud oleks kella poole kaheni).. ja siis täna selgus ka see, et tüdrukud ei võta tavaliselt oma pausi välja (kuigi pausi eest ei maksta), sest muidu ei jõua lihtsalt tööga valmis.. ning pooled tulevad tööle tund aega enne töö algust oma vabast ajast, sest muidu lihtsalt ei jõua õigeks ajaks tubasid tehtud.

Suurem osa sealsetest töötajatest on Poolast või Aafrika riikidest, kes ei räägi head inglise või hollandi keelt ning kel ei ole muud võimalust, kui hambad ristis see töö ära kannatada (või siis tagasi koju minna, kus sama töö eest makstav palk on 3 korda väiksem) .. aga kõik vihkavad oma tööd ja rääkisid mulle, et kui neil ainult oleks võimalus midagi muud teha, siis nad teeksid seda heameelega.. ja ütlesid, et kui mul on võimalik sealt ära minna, siis andku ma minna. Näiteks oli seal üks tüdruk, kes sööb igapäevaselt morfiini, sest tal on sellised seljavalud sellest tööst, aga võimalust tööd lõpetada ei ole, sest peab üksi oma last kasvatama. Ja no need jutud, mida ma seal täna kuulsin - hirmus!

No ja siis sai mu tööpäev läbi ja ma läksin ja arutasin seda kõike selle bossiga seal.. kes ütles mulle, et kõige tähtsam on mu tervis.. ja et kui ma ei taha või ei saa seda tööd teha, siis nad saavad aru, aga neil on kahju, kui ma ära lähen, sest ma pidavat olema tore, töökas ja naljakas.

No ja nüüd ongi asjad sellised, et preili pirtspekk oli oma elu kõige lühemal tööpostil. KAKS päeva - minu uus rekord!

Jätkan tänasest tööotsinguid. Kohtumiseni.