Üleeile öösel, peale Etul külaskäiku kukkus mu käekott maha, oli pime ja Tartusse, Kastani tänavale jäi minust maha mu rahakott koos kõikide eluksvajalike dokustaatidega, 75ml Hugo Bossi lõhn (millest oli kasutatud pealt ca 1 cm) ja rohkem ma ei suutnud meenutada, mis mul kotist puudu oli.
Eile päeval leidsin orkutist kirja, et minu rahakott koos dokumentidega ootab mind Park Hotellis. Läksin sinna ja sain tagasi lõhnaõli, veidi ujuda saanud rahakoti, tulemasina ja pärlpuudri. Tuli välja, et üks toateenija oli need leidnud hommikul tööle tulles… ja et nad olid terve töökollektiiviga moodustanud detektiivigrupi, et mind üles leida. Tel nrid ei ole mul avalikud ja siis lõpuks leitigi mind Orkutist üles.
Sellised asjad teevad ikka väga rõõmu. Rahakott on kingitud, Itaalia käsitöö ja ma olin juba mõttes oma asjadest loobunud. Ema veel lohutas mind, et kõik mis on materjaalne ja silmaga nähtav- on kaduv ja kõik mis on silmale nähtamatu- on jääv…
Nüüd käisin seal ära, leidja oli naisterahvas nimega Leili Varep- väga südamlik ja sümpaatne naine. Raha mul eriti ei olnud, aga viisin sinna Maiuspala kommikarbi ja neli Kalevi shokolaadi. Et detektiivigrupp saaks suu magusaks teha. Ise mõtlesin küll, et kas ma hindangi siis nii vähe oma asju, aga rohkem midagi viia mul ei olnud lihtsalt võimalik.. igatahes olen ma väga õnnelik, et nii läks.
Ema jõudis mulle ka veel öelda seda, et ilmselt on see mingi saatusevärk- et kuna ma ise ei ole mingi pätiplika ja üritan olla aus- siis ilmselt juhtus just seetõttu nii hästi.
Olgugi, et ma ei jõudnud täna kooli selle tõttu- on see üks päev puudumist väike hind...
Uskuge inimeste headusesse!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar