esmaspäev, jaanuar 26, 2009

25 rootsi krooniga reisile. tehtud!

Reedel oli see päev, mil suundusime Krissu ja Ljuda ja Julia ja Olegiga Rootsi poole. Kohtasin laevas ka Nelet ja siis veel ühte kursaõde Liinat. Eks praegu sõidavad kõik nende supersoodsate reisidega. Igatahes. Kuna mul on väga väga väga tugev majanduslike ressursside puudulikkus peal, siis olid minu lahked töökaaslased korraldanud nii, (eriti muidugi Kristjan) et ma ei pidanud millegi eest maksma (peale 100 krooni, mis oli sadamamaks) et nad olid muretsenud söögid ja joogid ja kõik muud asjad. Eks ma natuke tundsin end ka ebamugavalt, aga mis sa teed kui vaesus majas ja oled nii tore persoon, et kõik suga tahavad reisida ja ükskõik mis tingimustel:D

Kõigepealt muidugi juhtus meiega selline lugu, et olime viimased kes laeva pääsesid, niiet oleks võinud vabalt see meie reis ka ära jääda, sest me passisime seal sadamas nii kaua et hirmus kohe.. ja kogu aeg olid mingid hullud järjekorrad ja siis järsku märkasime et oleme ainsad persoonid seal check in-is. Aga õnneks muidugi pääsesime laevale ja kõik sujus nagu lepase reega. Olime võtnud kaks kajutit, et abielupaar Oleg ja Julia saaksid magada ühes kajutis ja meie Ljuda ja Kristjaniga teises.. aga tegelikult olid pardakaardid hoopis nii jagatud, et nemad neljakesi olid pandud ühte kajutisse ja mina pidin siis uhkes üksinduses olema teises kajutis. Andsin oma pardakaardi abielupaarile ja nõustusin olema kogu ülejäänud reisi vältel persoon nimega Oleg, kelle kaardi ma siis endale sain.

Õhtul sai tuhat nalja, nagu ikka.. laulsin isegi karaoket ja vihtusin tantsu nagu segane. Käisime ka mingis peenes kajutis üheksandal korrusel ja siis muidugi tegime niisama tantsu ja tralli laeva peal.

Hommikul ärkasime selle peale, et Krissu üritas mind ja Ljudat üles ajada. Mul oli enesetunne täitsa okei, aga Ljudal oli pohmelus peale tulnud ja ta ütles et ta ei taha kuskile maa peale tulla. Pika pressimise tagajärjel oli ta ikka nõus. Läksime siis kõik viiekesi välja.. ja kuna meil münte ei olnud, siis pidime seekord proovima jala minna (sest jänest me ei sõida:D) kui olime kõndinud umbes 500 meetrit (no võib-olla natuke rohkem, aga kindlasti alla kilomeetri), siis viipas Ljuda endale takso ja istus sinna sisse. Mina arvasin muidugi et ta läks linna peale, aga ei, ta sõitis tagasi laeva:D ja oli selle eest 80 SEK-i maksnud:D

Kuna mul oli kaasas ainult 100 sek-i, siis mõtlesin, et ostan selle raha eest emale külmkapimagneti ja siis ülejäänud kas annan Kristjanile või ostan issile kommi, aga et endale ma selle eest midagi ei osta. Ostsin siis emmele magneti, mis maksis 25 SEK-i ja panin ülejäänud raha ilusasti taskusse.. kompisime siis veel mööda linna ringi ja lõpuks suundusime tagasi laeva.

Kui olime laeva jõudnud, siis ütles Kristjan, et me võiks sauna minna. Mõeldud-tehtud. Hakkasin raha otsima, Kristjan ültes et mis ma otsin, et tal on olemas, paidjom paidjom. Kuna mina unistasin mullivannist, siis oli Kristjan sunnitud laenutama meile veel ujumisriided ka, sest muidu oli seal saunad naistele ja meestele eraldi, aga mullivann ja aurusaun oli ühine. Istusime siis seal mullivannis ja elu tundus kui lill, kuigi mul hakkas natuke pea valutama.

Mingi aeg kobisime end veest välja ja läksime tagasi kajutisse. Mõtlesin et ostan issile kommi ja annan ülejäänud raha Kristjanile, sest kaua sa ikka lased endale kõiki maailma asju välja teha... ja vaatasin mina oma taskusse - ja mis sealt välja paistis - puhta tühjus. Kas te kujutate ette, et ma olin oma allesjäänud 75 SEK-i täitsa ära kaotanud... niiet piltlikult öeldes kulus mul kogu reisi vältel mingi 40 krooni:D

Peavalu aina süvenes ja sain laevast mingit rohtu ka, aga see ei mõiganud üldse ja siis tuli mulle juba külla härra Jaak-Robert Kett. Istusin pea kajutipotis ja muudkui lasin härral tulla.. see peavalu oli lihtsalt niiiii rõve. Lõpuks sain Liina käest Ibumetin 400, mis tegi mu olemise natuke paremaks.. aga üldiselt veetsin terve teise õhtu ülemisel naril.. ja all istusid siis vahva reisiseltskond ja jõid ja tegid nalja.. vahepeal ronisin aint voodist välja, et lasta Jaak-Robert Ketil jälle potti joosta...

kuna ma olin lubanud, et ma tahan tantsida, siis mingi hetk võtsin end kokku ja läksime Krissuga tantsima... enesetunne läks palju paremaks... ja tantsisime isegi neli tantsu... siis tegime laevale ringi peale ja läksime tagasi kajutisse... heitsime magama, et hommikul olla värsked.

Teistel oli hommikul halb, aga meil Kristjaniga ei olnud, sest mina ei joonud üldse midagi õhtul ja Krissu jõi siidrit... meie Ljuda ja Julia ja Oleg olid väga pohmellihiirekesed, sest teiseks õhtuks olid nad ostnud viina.. ja nad väga lahkesti jõid ka seda.

Sadamast koju sain autoga ja siis tekkis ka selline tunne, et ei tea kas mustamäele on nüüd hakanud laevad käima, sest ikka loksutas sees päris korralikult. Kodus magasin tunnikese ja elu oli jälle hääks:)

Kommentaare ei ole: