Täna siis saabus see päev, kui läksin teist korda hingama Rene juurde. Seekord ei olnud ootused nii kõrged ja pea ja kõht ei olnud närvilisust ka täis. Võtsin asja vägagi vabalt..
Kella kaheksaks läksin tema juurde ja siis alguses natuke rääkisime juttu ja siis hakkasime hingama. Seekord ei olnud surin nii tugev, aga enesetunne oli kuidagi parem. Rene ütles ka, et mu hingamine oli see kord intensiivsem ja tundus, et ma tegin rohkem tööd. Kuigi vahepeal hakkasin ma vist magama jääma.. või noh, mulle endale tundus et ma ei hakka, aga Rene raputas mind ja ütles et ma hingaks, mina enda meelest mõtlesin samal ajal sellele, kuidas ma järeleksamit teen. Aga noh, võib-olla ma nägin seda juba unes, kes seda teab.
Mingi hetk saabusid mulle külla ka sõbrad jalakrambid ja valu jalaluudes ja hüppeliigestes ja see oli ikka väga hull. Rene vahepeal masseeris mu jalgu ja oli isegi teinud reikit neile...
Ahjaa, seekord suunasime energia enesehinnangule ja Rene sisendas mulle afirmatsioonidega positiivseid mõtteid ja kuidagi see asi sujus teistmoodi kui eelmine kord.
Vahepeal tekkis mul selline tunne, et sees läksid omavahel positiivne ja negatiivne energia kaklema. Keha tahtis maast püsti tõusta aga mõistus üritas sisendada, et ma rahuneksin maha ja hingaksin edasi.... Rene hakkas sel hetkel just mu jalgu masseerima ja kuidagi läks palju paremaks...
üritasin keskenduda hingamisele... aga jalad valutasid ikka megahullult, pärast arutasime, et see võib olla seotud mu nende kõikide sadade hüppeliigese-õnnetustega.. et keha ju mäletab kõike, mis temaga juhtunud on.. ja kui hingamise ajal lähed nagu teadvuse sügavamatesse kihtidesse, siis nad võivad anda endast märku.
Seda kõik on nii raske sõnadesse panna, mida ma olen hingamise ajal kogenud. Igatahes, see on vist kõige parem asi, mis minuga on viimasel ajal juhtunud... see positiivne energia, mis praegu on, see on ikka mega... ja nii hea ja kerge on olla.
Olgem ausad, ma ei liialda kui ütlen, et olen praegu õnnelik. Ja olgugi, et mu eluteel on väiksed ja suured abimehed, on see õnn tulnud ikkagi minu enda seest!
Õnn on meis kogu aeg olemas, aga vahepeal tuleb ta lihtsalt välja lasta:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar