teisipäev, detsember 19, 2006

Alaväärsuskompleksidest ja armastusest. Ausalt.

Selle blogi kirjutamist olen lükanud edasi umbes täpselt 4 päeva. Ma tegelikult ei oska enda kaitseks mitte midagi öelda ja tegelikult ma ilmselt ei peagi seda tegema, sest oma kiisu käest olen ma andeks palunud ja tema minu käest ja loodan, et ta suudab selle õhtu ruttu unustada. Või ehk olekski kõige parem, kui me ei unustaks seda mitte kunagi ära, et me enam nii ei teeks.

Olime kutsutud Kristjani sünnipäevale. Pidu toimus Grand Hotel Tallinnas ning Sirka palus, et me paneksime selga viisakad/pidulikud riided. (mitte otseselt meie kiisuga, aga kõik külalised:D) Juba enne sünnipäeva olin ma närvis. Mõtlesin panna oma korseti, mida olen kandnud ainult korra, lõpetamisel ja musta tavalise seeliku. Kuna ma teadsin, et Sirkal on "väike must kleit", siis eeldasin, et see peaks minema nagu hästi teemasse. Juhtus aga see, et ma olen endalegi märkamatult läinud veel paksemaks, kui ma suvel olin, mil ma lõpetasin kooli ja ma nägin selles korsetis välja nagu sardelli ootav uruhiir, kes on tõmmatud kilerõngasse või siis kondoomi. Mu sõbrad teavad, et ma olen alati olnud suur kostüümidraamataja. Nii ka seekord. Ma läksin närvi, kell oli juba palju ja mul polnud midagi selga panna ja kiisu oli ka alles poolel teel Tartust Tallinna ja kõik kuidagi venis. Läksin Kristeli juurde, et endale midagi selga leida. Juhuse tahtel leidsime mulle ühe paljastava dekolteega pluusi ning ka püksid ning ma nägin välja täitsa okei aga ikkagi oli sees selline "ma olen maailma kõige koledam" tunne. Kiisu tuli mulle sinna järgi ja tõime auto meie koju ja läksime trolli peale. Olime juba niikuinii jäänud veits hiljaks ja ma turtsusin ja torisesin stiilis a'la" ei no muidugi, sünnipäevale peab ju selleks minema kell üheksa, et kutsutud on kella kaheksaks" wõi "ei no muidugi, hilineme, hilineme, sest sünnipäeva alguse kellaaeg on niiisama naljategemiseks" Kiisu oli rahulik, ta ju sai aru, et mul on lihtsalt tavapärane turts peal. Sünnipäevale jõudsime tegelikult 20.15, mis ei ole tegelikult üldse hull.. lihtsalt mul oli vaja ju vinguda, turtsuda ja kiunuda, nagu mul on alati olnud paha tujuga kombeks.

Pidu hakkas kuidagi veerema, mingil hetkel olin ma ilmselgelt ülejoonud olekus mullivannis, kiisu oli ka ja siis läks ta suitsetama. Mina jäin mullivanni ja mingi hetk tekkisid sinna kaks noormeest. Kiisule ei meeldinud, et ma olin paljaste meestega mullivannis (kellele oleksi meeldinud oma kaaslast näha kellegi teisega?) ja tuli nendele tüüpidele ütlema, et nad midagi endast mõtlema ei hakkaks, et ma olen tema tüdruk. Ilmselt alkoholisisalduse tõttu mu veres ja võib-olla ka päevaste sündmuste tõttu läksin endast täiesti välja. Kallasin kiisule õlut pähe, hüppasin mullivannist välja ja kukkusin karjuma ja lõugama nagu poolearuline. et tal peaks häbi olema, et nii kole tüdruk tema tüdruk on, et peale tema ei tahakski mitte kunagi keegi mind ja et kuidas ta üldse võib mõelda, et mingid tüübid kuskil mingis vannis tahavad minusugust elevanti sebima hakata. Neid rumalusi, mis mu suust välja tulid- neid oli liiga palju rohkem, et öelda liiga palju. Meid taltsutati sünnipäevalt minema, iga natukese aja pärast hüppasime üksteisele kraesse (põhiliselt siiski mina). Teepeal karjusin talle kõike mis sülg suhu tõi, lubasin kutsuda talle politsei, kiirabi ja vaimuhaigla bussi. Ma lõin teda, mitu korda. Ma ei ole kunagi meestele kõrvakiile jaganud... aga ma lubasin Talle otsa peale teha... Ta sai sõimata nii selle eest, et ta hoolitseb minu eest, kui selle eest ,et ta minust üldse ei hooli. Ilmselt kui mul oleks pähe tulnud, siis oleks ta saanud ka riielda selle eest, et jaapanlased on pilusilmad. Kogu minu selle päeva kurjuse sai Tema enda peale.

Pätu kirjutas ka sama ürituse kohta sissekande, tsiteerin:" Inimesed, kes üksteist armastavad lähevad lihtsalt lolliks ära ja tegelikult mitte millegi pärast. Armukadedus, kompleksid ja mis kõik muu tulevad joogise peaga ikka nii välja. Jube:S"

Armukadedus kuulus tol päeval kiisule, kompleksid minule.Mul on alati olnud, vahelduva eduga, enda välimusega probleeme. Arvasin, et minu enesehaletsusperiood lõppes eelmise aasta augustikuus, mil leppisin sellega, et ma olen normaalseks peetavatest tüdrukutest umbes kaks korda suurem. Ma olin tõesti endaga rahul ning ma ei tea, kas see et pidin olema mullivannis ilusate tüdrukutega, või mis oli see, et mu katus lõplikult minema sõitis. Võib-olla oli see kaua vaka all hoitud emotsioonid, ma tõesti ei oska ennast nii hästi analüüsida. Igatahes- periood, kus olin endaga sõber- lõppes vist ametlikult ära.

Laupäeval oli vist minu senise elu kõige häbisem päev. Ma ei tea, mida oleksin teinud, et süümepiinadest vabaneda. Vabandasin ja vabandasin ja vabandasin (mis ei ole üldse mitte minu moodi, sest ma olen ju vana ülbus ise) ja selle peale vabandas kiisu ainult vastu. Kohati tegi see mu olemise veel raskemaks... tundsin, et olin ka teda pannud enda tegusid kahetsema, mis tegelikult olid tingitud ainult minu kaladest. Olime kaisus, hoidsime üksteist ja olla oli nii raske. Ma ei oska sõnadesse panna, kui kallis ta mulle tegelikult on. Ning ma ei saa aru, KUIDAS on võimalik see, et ma ikka ei õpi. Kuidas ma võin olla selline egoist? Alati teen oma sõnade ja pasooritamistega haiget inimestele, keda armastan. Alati saavad minu kõige kallimad näha just minu kõige halvemat poolt. Ja arvestades minu viimase aja käitumist, ei saa ma üldse aru, kuidas minu ümber on jäänud nii palju lihtsalt fantastilisi inimesi.

Ja peale kõike seda, mil olen olnud nagu põrsas-naine, suudab maailma kõige armsam poiss minust kirjutada nii:" Ta on kõige kõige kõige ilusam tüdruk maailmas. Ta on kõige kõige kõige armsam. Ta teeb maailma kõige paremaid pannkooke. Ta lõhnab maailma kõige paremini. Ta on kõige puhtam...lausa puhtuse etalon. Ta kannab kõige ilusamaid riideid, mida üks tüdruk ülse kanda võib. Kui Ta naerab, siis on Ta justkui päike, mis soojalt paitab. Kui Ta on lõbus, siis Ta särab eredamini, kui kümme päikest kokku. Tal on maailma kõige ilusamad silmad. Tema musid on kõige magusamad.Tal on kõige ilusam hääl üldse.Tema on ainus tüdruk, kes armastab mind just nii nagu mulle meeldib. Tema on minu jaoks see ainus ja õige.Ta on Sälli ja TA ON MAAILMA PARIM!ja ma ei vea teda alt! Mitte kunagi!"

Ja öelge et ma ei ole üks lucky-bastard.


____________________________________________

Pühapäeval tegime pannkooke, käisime "Toscat" vaatamas, eile käisime lumehelbeid lugemas ja neid keeleotstega püüdmas. Katsun end terveks tagasi saada.

Nagu öeldakse: "Suures kehas terve vaim".

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Kirja kirjutasin sulle, Sälli, hoopis.