Taaskord on olnud vägagi huvitav päev.
Hommik algas sellega, et pidin minema kella üheks keelekeskusesse, et teada saada oma hollandi keele taset. No, mina näiteks teadsin juba enne sinnaminekut, et mul ei ole mingit muud taset peale täitsa algaja oma.. aga testile kutsuti ikkagi. Mul ei olnud üldse tuju minna, sest olin väga kurb ja pettunud, sest eile mu sõber ei jõudnudki siia tulla kooki sööma. Mõtlesin, et see on viimane kook, mis ma oma elus teen ja olin nii pettunud. Ta lubas juba eile, et tuleb täna siia kohe pärast mu testi, aga ma juba mõtlesin, et viskan selle koogi lihtsalt minema, sest kes teab, kas see täna enam heagi on.
Sõitsin testile ja seal selgus, et mul ei olegi mingit hollandi keele oskust (kuigi see testija rääkis muga ainult hollandi keeles ja ma sain kõigest aru, aga vastata oskasin ainult inglise keeles).. viis minutit pärast sinnaminekut olin juba jälle uksest väljas.. kui otsustan kursusel käima hakata, siis on mu esimene keeletund 28. oktoobril ning see kursus kestab 10 kuud. Ma veel ei tea, kas võtan selle vastu, arutasime täna härra sõbraga, et see on ikka üks paganama pikk aeg. Aga noh, ma ei tea, kui siia jään, siis pean keele omandama, kui ma siia ei jää, siis mida helli ma ikka veel siin teen?
Tulin siis keeltekoolist ja mõtlesin, et läheks Waterloopleini turule.. päike paistis ja ilm oli soe, kuigi tuul oli päris tugev ja külm, oli ilm ikkagi selline mõnsakas. Vastupidiselt minu tujule. Läksin ühte välikohvikusse, tellisin omale latte ja lihtsalt istusin ja vaatasin inimesi. Siis helistas mulle ka mu sõber, et teada, kuidas mul testil läks ja küsida, et millal ma koju jõuan... ta tundis mu hääles kurbust ja küsis, et kas midagi on valesti ja et kas ma ei taha, et ta tuleks. Ütlesin, et ta võib tulla küll, aga et ma olin eile väga kurb ja väga solvunud ja et ma sain haiget ja et ma ei tunne end hästi. Tegelikult ma saan aru küll, et mul ei olnud olla põhjust kurb, aga ma olin nii põnevil selle koogi pärast, et tahtsin, et ta juba ruttu ruttu näeks seda... Mulle lubati kõik heaks teha ja ta ütles, et ta ei taha mitte kunagi mulle haiget teha...
Siis läksin ja shoppasin natuke.. leidsin ühe koha, kus olid ilusad kasutatud riided ja leidsin omale kaks pluusi.. siis mõtlesin, et lähen postkontorisse, mul oli vaja midagi saata Eestisse.
Postkontoris käidud, kõndisin oma mõtetes ringi.. ja järsku kuulsin, et keegi ütles mulle midagi.. ma ei saanud aru, naeratasin vastu sellele inimesele ja kõndisin edasi. 50m pärast, tuli see sama inimene mulle uuesti vastu, ümber nurga ja hakkas midagi naeratades hollandi keeles rääkima. Küsisin, et kas ta inglise keelt ka räägib, et ma ei saa väga hästi hollandi keelest aru. Noormees ütles, et ta oli enne mulle öelnud, et mul on väga ilusad silmad ja et ma olin talle naeratanud ja siis ta otsustas, et ta ei saa jätta sellist juhust kasutamata, et minuga tulla rääkima. Selle jutu peale ma hakkasin muidugi naerma ja siis ta ütles, et lisaks ilusatele silmadele on mul ka väga ilus naeratus.. ja siis ta küsis, et kas ma ei tahaks äkki minna temaga kohvile mõni päev või välja.. ma pööritasin natuke silmi, sest ausalt öeldes olin ikka väga üllatunud, et ma oma niisama nukrameelse jalutuskäigu jooksul sellise tähelepanu osaliseks sain.. ja noh, ma ei tahtnud talle oma numbrit ka anda. Tore poiss oli.. selline lihtne ja armas, aga ma arvan, et minu härrale sõbrale vist ei meeldiks eriti, kui ma tänaval oma numbreid jagaksin suvalistele noormeestele. Nii leppisime kokku, et ma võtan tema numbri ja siis mingi päev kui mul on igav, võin talle helistada. Ta ütles, et talle piisab ka ainult minu sõprusest, et kui ma kardan, et ta mulle ligi tikkuma hakkab siis seda ei juhtu, muidugi kui ma seda ei taha, sest talle pidavat ma ikka väga meeldima.. aga et tore on omada ka kenasid tüdruksõpru nagu sõpru...
Jalutasin oma rattani, nägu naerul ja mõtlesin, et ikka kummaline on see elu. Sõitsin kanali äärde, panin ratta lukku ja istusin jalad üle kanaliääre.. vaatasin parte ja mõtlesin, et kui palju võib erinevaid tundeid ühe päeva jooksul tunda.
Siis sõitsin koju ja otseloomulikult pidin ma oma emotsioone jagama oma sõbrannadega... kuna MSN-is räägin peamiselt Maili ja Pätuga ja Skype's Kairiga, siis läksin vaatama kes kuskil online on.. sest noh, ega mul ju ei mahu kõik see asi sissegi ära. Ja noh, siis sain oma tänase päeva järgmise emotsiooni kätte. Läksin Mallukaga rääkima ja ma teadsin, et tal on eriti sitt päev olnud ja meie vestlus algas sellest, aga kuidagi juhtus nii, et ma hakkasin oma päevast rääkima.. ja siis ütles Mallukas mulle, et tore, et sul oli tore päev, aga et tegelikult tahtsin ma rääkida enda murest, aga mis seal siis ikka. Ma sain aru, et olin ühele nummidusele haiget teinud.. ja samal hetkel, kui ma olin siin poolsuremas, et miks ma nii egoistlik olen, helises mu uksekell. Ukse taga oli härra, umbes majasuuruse kotitäie söögiga ja siis veel toataimega.. ma ei tea, mis lill see on, aga paistab nagu miniastrite moodi välja.. lillade õitega.. ja keraamiline pott oli veel kolmandas kotis. Ja siis ma olin kogu selle segaduse keskel, lillede ja toidukotiga ja ühe nii armsa härraga, kes vaatas mulle selliste kutsikasilmadega otsa, koos oma sisemise kurbusega, et ma olin oma sõbrannat alt vedanud..
Sõime siis mu kooki, mis oli superhea! Ma arvan, et seismine tegi sellele koogile head, sest apelsinikoore maitse oli nii hästi esile tulnud.. ja need mandlid seal koogi peal.. ausalt, mul endal oli küll selline tunne, et see on kõige parem kook, mis ma oma elus söönud olen! Nii, et kui veel eile õhtul olin otsustanud, et see oli viimane kook, mis ma oma elus teen, siis täna, süües seda perfection on a plate kooki, siis mõtlesin, et võib-olla ma siiski peaks veel kunagi mõne koogi tegema.
Sõbral oli hea meel ja minu tuju läks ka paremaks, kui välja arvata see, et olin Malluka pärast mures.. aga hiljem laabus ka see, nii, et lõpp hea, kõik hea!
Vaatasime veel natuke filmi ja jutustasime ja kuna mu armas kassike oli kogu aeg meie toas, siis paitasime teda ja noh, tore oli! Siis selgus, et mu sõbral on vaja ühes kohas ära käia... ja nüüd ongi nii, et juba varsti varsti tuleb ta tagasi:)
Ja täna öösel ma ei peagi magama magamiskotis, et ma tema lõhna oma tekil ei tunneks:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar