Kuna ma eile olin omadega suht väsinud, siis ei võtnud seda küpsetamist ette.. aga täna hommikul.. istusime jälle kõik meie päiksepaistelises aias ja otsustasin, et täna on see päev, mil ma teen selle rullbiskviidi valmis! Kui mu härra sõber läks koju oma asjatoimetusi tegema, siis mina asusin suure hooga tainast tegema. Minule iseloomulikult juhtus muidugi nii, et mikser, mis on alati töötanud, täna lihtsalt ei hakanud tööle. Ja isegi vispel, mida, mulle tundub, et olen siin majapidamises näinud, oli jäljetult kadunud. Teatavasti tuleb rullbiskviidi jaoks munad hästi vahtu saada... hakkasin siis kahvliga kloppima (retseptis oli öeldud, et vispliga läheb 11 minutit).. kui olin juba 10 minutit kloppinud ja asi palju parem ei näinud, siis võtsin purgi, milles raputasin neid mune veel 10 minutit.. ja seejärel kloppisin neid kahvliga veel mingi 5-6 minutit. Käelihased on mul sellest rahmimisest täitsa valusad.. ja mulle tundus, et see muna oleks pidanud olema veel rohkem vahus, aga no.. ma ei jõudnud rohkem lihtsalt. Täidise ja pealmise kihi tegin maasikajogurtist ja mascarpone-toorjuustust ja natuke riivisin apelsinikoort ka sisse.. ja kõige peale raputasin mandlilaaste.. välja näeb päris ilus, ma ei tea, kuidas maitseb.. aga see tainas jäi natuke selline, et meenutab veidi pannkooki..
Bart igatahes ütles selle koogi kohta, et "Wow, girl. You rock!" sest välja näeb see tõesti täiega numps. Ja et ma olin Bartile lubanud teha köögi- ja juurviljasuppi, siis hakkasin köögis edasi askeldama. Lõikusin, koorisin ja praadisin ja keetsin.. ja supp sai just 30 minutit tagasi valmis. Pean nentima, et endagi üllatuseks on minust saanud köögikata.
Aga eile muidugi juhtus ka minuga midagi väga üllatuspärast. Ma ei teadnud, kas mu sõber tuleb ööseks siia või mitte ja siis saatsin talle enne südaööd sõnumi, et ma olen väsinud, et näeme homme või millalgi, aga et kui ta on kuskil läheduses ja ruttu siia jõuab, siis ta võib siia tulla. Olin juba mingi tund aega voodis olnud, und ei tulnud.. mõtlesin ja mõtlesin.. ja siis saatsin talle sõnumi, et mul und ei tule ja tekil on ka tema lõhn, aga teda ei ole ja nüüd ma pean siin mõtlema ja vähkrema ja lage passima.. ja noh, siis millalgi juhtus nii, et ma ikkagi jäin magama.. ja järsku tegin silmad lahti, sest tundsin, et keegi on veel toas (no, kass magas niikuinii mu jalgade peal).. ja mida ma näen! Härra sõber seisab täispikkuses mu toas, naeratus kõrvuni peas. Et noh, ikka juhtub siin huvitavaid asju:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar