Kui keegi peaks juhuslikult minu vaimse ebastabiilsuse pärast muret tundma, siis tekkis mul soov teatada, et mul on juba palju parem.
Kixa, aitäh, et Sa mulle olemas oled ...
ja aitäh ka minu kiisule, kes endiselt saab minu tujudest aru:)
Selles mõttes, et nüüd ma oskan (tänu Kixale) mängida plokkfööni.. ja seda praktiseerida kavatsen ma üsna pea. Täpsemalt siis, kui mul on mõni plokkföön käepärast.
Mõni päev on lihtsalt natuke kurvem ja mõni on natuke lõbusam. Võib-olla on minu heas tujus "süüdi" Gin, võib-olla see, et need sõbrad, kes mul siia suurde Tallinnasse alles on jäänud, on ikka väärt sõbrad, võib-olla seetõttu, et maailma kõige armsam poiss on minu jagu. Aga võib-olla ka seetõttu on mul parem, et kolm päeva nukrust sellisel juhul kui kõik on tegelikult korras, ei ole lihtsalt minu moodi.
Kuigi on pime, tunnen, et päike paistab jälle:)
(Jah ma tean, kui te olete jälginud õhupalli liikumist, kui sellel avada õhuava, siis sellel on märgatav sarnasus minuga:D)
2 kommentaari:
Mina olen ka olemas, mis siis et teises Eesti otsas!
PS:mul on ilmselt pikk nädalavahetus 30sept-3okt:D
Jah, aga Sind ei olnud siin, kui ma pidin kurbusest lolliks minema... sest sind ei olnud siin...
hmm, kas tõesti ei või juhtuda, et ühel poisil on siis plaanis pidada oma sünnipäeva:D
Postita kommentaar