Aga mis preilnal täna plaanis on?

Kõigepealt, täna öösel olin oma õe juures. Kodus oli väga MEISENDAV olla, isa tegi sellist tsirkust, et kui aus olla, siis mul läks süda pehmelt öeldes pahaks. Vahepeal sain nii vihaseks, et tundsin, kuidas pisarad tulid silma, samal ajal kui oleksin lihtsalt tahtnud köögipõrandale oksendada. Vot nii vihaseks sain. Sõnad teevad haiget, ma tean isegi, et kui ma olen ärritunud, siis ma ei hakka ropendama, vaid kärgin võõrsõnadega ja räägin igasugustest vanadest halbadest asjadest nii, nagu nad oleksid mu elu jäädavalt rikkunud. Mõnes mõttes on see muidugi tõsi, sest mäletan nii palju magamata õhtuid/öid lapsepõlvest, kui ma olen nutnud. Isa pärast.

Aga see selleks. Õelaps oli meil ja ma läksin teda peatusesse saatma, et ta üksi ei peaks minema, enne kui emmet näeb (see on ikka päris jube, millised kaagid meil siinkandis õhtuti liiguvad). Ja Krissul (mu õel oli hea meel, et ma Markeni (õelapse) turvalisuse eest hoolitsesin ja siis kui ma küsisin, et kas ma võin tema juurde jääda, oli tal eriti hea meel. Viimasel ajal on elu nii kiireks läinud, et me ei ole saanud olla kahekesi ja rääkida oma tüdrukutejutte:)

Õhtul sõime segamini Geisha shokolaadi, sinihallitusjuustu, pasteedisaiu, küpsiseid, juustuviinereid ja peale jõime kakaod. Vahepeal juba natuke sees keeras, aga ikka oli vaja kuskilt midagi näksida:D Rääkisime nagu ikka- meestest, kummitustest (mu õe korteris, mida ta üürib- oli kunagi tapetud vägivaldselt üks naine. Õde seda enne ei teadnud, aga siis kui tal hakkasid telekad plahvatama, pirnid läbi minema ja hiljem samad pirnid uuesti töötama, kraanid keset ööd täie vungiga jooksma, aknad avanema, mida õde polnud kunagi avanud, samal ajal kui ta oli koos lastega kahepäevasel puhkusel.. ning kõige uuem trikk oli see, et mõni nädal tagasi leidis õde oma padja alt nende koduses majapidamises leiduva kõige suurema Hackmanni noa, mis on pandud koos teiste mittekasutatavate terariistadega kõige ülemisse kappi (kuhu lapsed ei pääse elusees, seda enam, et nad on juba mõistlikus vanuses ja tajuvad seda maailma väga hästi ja on harjunud üksi olema), endal meil oli kananahk ihul, aga ikka rääkisime nende kummitusest. Õde ütles, et ta on juba harjunud sellega ja tunneb, et kummitus oleks justkui nende koduloom. Selles suhtes, et vahel jätab ta lastele isegi väikese mündi:D

Lugu siis järgmine. Õde hakkab lapsi kooli saatma. Sanrda (10 a.), ja Marken (8 a.) pesevad kikusid, Kristel (mu õde) paneb neile helbeid kausi sisse. Valab mõlemale nende hommikused portsjonid, kallab piima peale, lapsed tulevad sööma. Ise läheb ennast korda sättima, järsku kuuleb, Sandra hüüab vihaselt (unine ja hommikune) "Emme, mis sa tahad mind ära tappa või?" Kristel jookseb vannitoast tuppa, Sannu näitab, tal on 1 kroonine münt taldriku põhjas. Marken (ta on selline rahulikuma meelega armas karumõmm) vaadates toas juba hommikuseid multikaid, et varsti kooli poole lipata "Mul oli ka, aga ma pesin selle puhtaks ja panin taskusse:D" Karta on, et sellistel hetkedel kahtleb mu õde oma terves mõistuses, aga selliseid eriskummalisi situatsioone juhtub tal tihti. Seda enam, et ta oli just sama söögikord avanud esimest korda helbepaki ja ta ju vaatas ka, mida ta sinna taldrikutesse valas.

Ja siis rääkisime ja naersime õega, ning täna saan ma õe käest tema pulmavideo. Pulmad siis olid sellised, kus pulmaööl magas mu õe vastne abikaasa õe parima sõbrannaga, registreerimine annuleeriti, sest õde tõmbas Õnnepalee tagaruumis oma pulmatunnistuse ribadeks, pulmavanem käis mööda pulmapidu ringi ja ütles, et sellist nalja pole ta varem näinud. Õde oli samal ajal viis kuud rase ja neil oli tekkinud registreerimise hommikul nende esimene tüli, kolmeaastase kooselu jooksul. Pulma oli kutsutud üle 150 inimese ja 1995 aastal- oli see üks väga väga korralik pulm, 3 päeva oli renditud Aegviidus pidukoht ja puha. Et täna ma näen siis täiskasvanuna seda imeilusat komejanti, mida mu õde kaasa mängis.

Aga täna teen ma sellist nalja, et esimene masinatäis pesu mul juba peseb, varsti läheb teine ka. Natuke koristan ja natuke sügan naba ja siis ootan oma kallist, et me saaks koos, harivat videot vaadata, kuidas meie oma pulmas käituda ei tohi.

Teate küll, õppefilm:D