Tänane päev on olnud...selline loge. Poole sellest olen maganud ja teise poole olen kolanud netis ringi, lugedes kõikvõimalikke bloge ja üritades mõista erinevaid inimesi. Täiesti müstiline KUI palju jõudu ja sära võib olla mõnes kirjes. On kohe näha kuidas inimene paneb oma energiat ja maailmatunnetust sinna. Siis mõtlesin enda lugudele, need on mulle iseloomulikut suts ja ülepeakaela kirjutatud ning kindlasti on seda raske lugeda. Praegu üritan kirjutada korralikult ning isegi venitan trükkimisega, sest mul on kujunenud selline arvamus, et mida aeglasemini ma kirjutan, seda aeglasemini ja suurema tähelepanuga sedsa loetakse:d
Siis olen ma istunud hommikumantlis (ilmselt Kixa isa omas) ja söönud näkileiba ja joonud mustsõstra siidrit.
ja otseloomulikult on mu kaaslasteks olnud cher ja robert miles.
blogimine tekitab sõltuvust.
PÄIKSELIST PÜHAPÄEVA!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar